3-09-613/16

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-613 Otsuse kuupäev 16.04.2010.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi O. B kaebus Ida Politseiprefektuurilt mittevaralise kahju väljamõistmiseks Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: O. B XXX Vastustaja: Ida Prefektuur asukoht: Rahu 27, Jõhvi) Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulu menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so arvates 16.04.2010.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. (reg. kood: 70008753, ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED O. B esitas

1. märtsil 2009.a Tartu Halduskohtule kaebuse Ida Politseiprefektuuri (alates
2. jaanuarist 2010.a Ida Prefektuur) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel. Kaebuse kohaselt määras Ida Politseiprefektuur
3. juuni 2006.a väärteootsusega O. B liiklusseaduse § 7417 nõuete rikkumise eest rahatrahvi 900 krooni selle eest, et O. B põhjustas
4. veebruaril 2006.a liiklusõnnetuse ja tekitas sellega Ida Politseiprefektuurile varalist kahju. Viru Maakohus tühistas
5. aprilli 2007.a otsusega väärteoasjas nr 4-06-2863 Ida Politseiprefektuuri otsuse ja Riigikohus jättis
6. juuni 2007.a määrusega Ida Politseiprefektuuri kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. O. B väitis kaebuses, et sai
7. veebruaril 2006.a toimunud liiklusõnnetuses parema käe trauma, mida tuli pikalt ravida. Kahju tekitas teise liiklusõnnetuses osalenud auto juht, oma ametiülesandeid täitnud Ida Politseiprefektuuri politseiametnik. Viru Maakohtu
8. aprilli 2007.a otsusest tuleneb, et politseiametnik oli liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi. O. B palus kohtul vaadata kaebus läbi riigilõivuta, sest ta on maksejõuetu, ja pidada riigilõiv kinni kohtu määratavalt hüvitiselt. Tartu Halduskohus jättis
9. aprilli
10. a määrusega O. B riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks. Halduskohus leidis, et maksejõuetu isiku võib jätta riigilõivu tasumisest vabastamata, kui kaebuses esitatud nõuet ei saa pidada isiku jaoks oluliseks küsimuseks. Olulised on küsimused, millest võib arvestataval määral sõltuda isiku jaoks tähtsate huvide realiseerumine või tema elukorraldus. O. B nõude puhul seisnes väidetav kahju mittepüsivates füüsilistes ning emotsionaalsetes kannatustes. Sellise kahju tõendatuse korral on isikul õigus saada rahalist hüvitist, kuid selle hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamisel. O. B esitas Tartu Halduskohtu
11. aprilli 2009.a määruse peale määruskaebuse, milles selgitas, et on töötu ja seetõttu maksejõuetu. O. B arvates diskrimineeris halduskohus teda varalise ja sotsiaalse seisundi tõttu ning eiras tahtlikult riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p
12. Halduskohus rikkus ka riigivastutuse seaduse § 9 lg-t 1, § 12 lg-t 3 ja § 17 lg-t 3; põhiseaduse §e 12, 15, 25 ja 152 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lgt 1 ja artiklit
13. Tartu Ringkonnakohus jättis
14. oktoobri 2009.a määrusega O. B määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu hinnanguga, et tegemist ei olnud kaebaja jaoks olulise küsimusega. Ringkonnakohtu arvates ei saanud kaebust pidada ka perspektiivikaks. Haldusasja materjalidest nähtuvalt toimus liiklusõnnetus seetõttu, et Ida Politseiprefektuuri ametnikud püüdsid O. B ja temaga kaasas olnud isikut kinni pidada seoses kriminaalasjaga, milles kaebaja tunnistati hiljem süüdi. Kuna tegemist oli kahtlustatavate kinnipidamisega, ei ole alust väita, et vastustaja ametnikud käitusid õigusvastaselt. Väärteootsuse tühistamisest ei saa järeldada, et väidetava käetrauma põhjustanud toimingud oleksid olnud õigusvastased. EV Riigikohtu Halduskolleegiumi
15. veebruar 2010.a lahendiga nr 3-3-1-89-09 O. B määruskaebus rahuldati. Riigilõivuseaduse ebaõige kohaldamise tõttu tühistati Tartu Halduskohtu
16. aprilli 2009.a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu
17. oktoobri 2009.a määrus haldusasjas nr 3-09-613 ning saadeti asi halduskohtule O. B kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Haldusasja materjalide järgi 15.02.2006.a kell 23.20 peeti O. B, Narva linnas Tallinna mnt 64 paiknevas Statoil tanklas, kahtlustatavana kinni kriminaalasjas nr
18. Kinnipidamisel toimus sõiduautode XXX ja XXX kokkupõrge. Sõiduautot XXX juhtis O. B ja sõiduautot XXX politseiametnik Indrek Vikkat. Nimetatud kokkupõrke tulemusel tekkis varaline kahju Ida Prefektuurile. Kokkupõrke tagajärjel oli sõiduautol XXX parem esiuks ja sõidukil XXX vasakult poolt esikaitseraud deformeerunud. Antud asjaolude kohta alustati väärteomenetlust. 19.06.2006.a tegi kohtuväline menetleja väärteoasjas nr 2330,06,001183 otsuse ning määras LS § 74-17 lg 1 alusel O. B karistuseks rahatrahvi 900 krooni. Viru Maakohtu 05.04.2007 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-06-2863 tühistati kohtuvälise menetleja 19.06.2006.a otsus väärteoasjas 2330,06,001183 kaebaja karistamise kohta LS § 74-17 lg 1 järgi ning lõpetati menetlus. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et autode kokkupõrke tagajärjel oleks keegi vigastada saanud. Liiklusõnnetuse aktist nr 36, mis vormistati vahetult pärast autode kokkupõrget so 15.02.2006.a nähtub, et vigastatuid toimunud kokkupõrke tagajärjel ei olnud. Pärast liiklusõnnetuse toimumist 16.02.2006.a kell 03.10 kuulati O. B väärteoasjas 2330,06,001183 üle tunnistajana ning vormistati tunnistaja ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et O. B liiklusõnnetuse tulemusel vigastada ei saanud. Mõlemale dokumendile on kaebaja andnud oma allkirja. Samuti on 15.02.2006.a kell 23.20 kahtlustatavana kinnipidamise protokollis märgitud, et kinnipeetul kahjustused puuduvad. Nimetatud protokollile on O. B andnud oma allkirja ja seega nõustunud selles märgituga. Pärast väärteoasja esmaseid 2 menetlustoiminguid toimetati O. B Kohtla-Järve arestimajja. Alles Kohtla-Järve arestimajas olles kurtis O. B, et käsi valutab. Arestimaja avalduste ja kaebuste žurnaalist nähtub, et 16.02.2006.a pöördus O. B arestimaja meditsiinitöötaja poole kaebusega parema käe valuga. Nimetatud žurnaalis on kirjas, et „patsiendi enda sõnade kohaselt sattus ta 15.02.2006.a liiklusõnnetusse. Kaebajat konsulteeriti traumapunktis ja paigaldati käele elastikside“. 25.03.2010.a teatas O. B kohtule, et ta nõuab Ida Prefektuurilt kahju summas 166 666 krooni ja 66 senti. Ühtlasi märkis vastuses kohtule, et „ Indrek Vikkat sooritas kriminaalkuriteo KaRS § 123,§ 64 lg 1 ja § 112 lg 1.Ma sain ainult käetrauma. Mul väga vedas, võiks ja halvem olla. Seda ei saa millegagi õigustada“. 25.03.2010.a täiendavas vastuses kohtule väidab O. B, et käetrauma tekkis hoopis sellest, et talle paigaldati 15.02.2006.a kell 23.06 käerauad ja võeti ära alles 16.02.2006.a kell 5.00 paiku. Vastustaja Ida Prefektuur on seisukohal, et kaebuses esitatud väide, käe vigastamise kohta sõiduautode kokkupõrke tagajärjel, ei ole millegagi tõendatud. Väärteoasjas on tõendid selle kohta, et autode kokkupõrke tagajärjel kaebaja mingit vigastust ei saanud. O. B poolt 16.02.2006.a arestimaja meditsiinitöötajale esitatud käevigastuse põhjus on paljasõnaline ja ei tugine ühelgi tõendil. Ida Prefektuur märgib 31.03.2010.a vastuses kaebusele, et autode vaheline kokkupõrge tekkis seetõttu, et politseiametnikud püüdsid kaebajat ja temaga kaasas olnud isikut kinni pidada seoses kriminaalasjaga ja puudub alus väita, et vastustaja ametnikud oleksid käitunud õigusvastaselt. Samuti on vastustaja esitanud tõendid, millega on tõendatud, et liiklusõnnetuse tagajärjel O. B vigastada ei saanud. Vastustaja märgib vastuseks kaebaja 25.03.2010.a täiendavatele seisukohtadele, et HKMS § 9 lg-st 4 ning RVastS § 17 lg-st 3 tulenevalt on kaebetähtajaks 3 aastat, arvates päevast, mil kaebuse esitaja kahjust ning selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega pidi kaebaja kahju tekitajast ehk Ida Prefektuurist teadma juba 16.02.2006.a ning kaebuse kohtule esitamise tähtaeg lõppes 16.02.2009.a. O. B aga esitas kaebuse kohtule 24.03.2009.a, seega on kaebuse esitamise tähtaeg möödunud ning menetlus antud asjas tuleb lõpetada. Samas juhib Ida Prefektuur tähelepanu, et kaebaja peeti kahtlustatavana kinni 15.02.2006.a kell 23.20, mis on tõendatud kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, mitte kell 23.06 nagu kaebaja väidab. Vastustajale jääb arusaamatuks millise toiminguga kaebajale kahju tekitati. Samuti ei ole kaebaja oma vastuses selgitanud, millest koosneb kahju suurus, mille hüvitamist ta taotleb. Käerauad on valmistatud metallist ning nende rakendamisel isiku peal võib juhtuda, et käerauad pigistavad isiku rannet. Ka Riigikohus on oma otsuses 3-3-1-63-09 tõdenud, et käeraudade kasutamisel paratamatult kaasnevad mõõdukad kannatused, valu või üleelamised. O. B pöördus arestimaja meditsiinitöötaja poole 16.02.2006.a ning kaebas valu parema käe küünarliigese piirkonnas, mis on tõendatud vastustaja poolt esialgsele vastusele lisatud arestimaja avalduste ja kaebuste žurnaali koopiatega. Jääb arusaamatuks kuidas sai randmele paigutatud käerauad tekitada vigastuse ühele käele ja küünarliigesele. Ida Prefektuuri poolt ei ole tekitatud O. B süüliselt RVS §-des 7 ja 9 sätestatud alustel kahju ning seega tuleb O. B kaebus jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on reguleeritud riigivastutuse seaduses. Väärteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist käsitleb selle seaduse § 15 lg 2 p 2, mille kohaselt võib isik väärteo kohtuvälise menetlemisega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui menetleja on väärteomenetluse käigus toime pannud kuriteo. Sätestatust järeldub täiesti üheselt, et niisugune kord laieneb nii menetlemise käigus tehtud menetlustoimingute kui vastu võetud otsusega tekitatud kahjule. Ainus erand sellisest reeglist sisaldub riigivastutuse seaduse § 15 lg 3’ ja eeldab, et Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud isiku individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses. 3 O. B on oma kaebuse esitanud väärteoasja nr 4-06-2863 menetlemise läbi tekkinud väidetava mittevaralise kahju kohta. Viru Maakohtu 05.04.2007.a kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-06-2863 tühistati kohtuvälise menetleja 19.06.2006.a otsus väärteoasjas 2330,06,001183 kaebaja karistamise kohta LS § 74-17 lg 1 järgi ning lõpetati menetlus. Autode vaheline kokkupõrge tekkis seetõttu, et Ida Prefektuuri ametnikud püüdsid kaebajat ja temaga kaasas olnud isikut kinni pidada seoses kriminaalasjaga. Kaebaja on antud kriminaalasjas süüdi tunnistatud. Seega oli tegemist kahtlustatavate kinnipidamisega kriminaalmenetluse raames ja puudub alus väita, et vastustaja ametnikud oleksid käitunud õigusvastaselt. Väärteoasja menetlemisel ei ole politseiametnikud toime pannud kuritegu. Küll on aga kaebaja kriminaalasjas süüdi tunnistatud. Kirjalikust kaebusest ei nähtu, et O. B väidetavalt tekkinud mittevaralise kahju põhjused said seisneda muus, kui tema poolt nimetatud väärteoasjade kohtuvälises menetluses. Eeltoodust järeldub, et kaebajal puudus õiguslik alus oma kahjunõude esitamiseks. Halduskohus nõustub vastustaja väitega, et HKMS § 9 lg-st 4 ning RVastS § 17 lg-st 3 tulenevalt on kahju hüvitamise kaebustes kaebetähtajaks 3 aastat, arvates päevast, mil kaebuse esitaja kahjust ning selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. 25.03.2010.a täiendavas vastuses kohtule väidab O. B, et käetrauma tekkis hoopis sellest, et talle paigaldati 15.02.2006.a kell 23.06, tegelikult kell 23.20 käerauad. Nimetatud toimingu vaidlustamise ja kahju hüvitamise nõude osas on kaebuse kohtule esitamise tähtaeg lõppenud juba 16.02.2009.a. Sellist nõuet ei saa kaebaja esitada 25.03.2010.a. Halduskohus järeldab asja materjalidest, et vaidlusalune liiklusõnnetus toimus seetõttu, et Ida Prefektuuri ametnikud püüdsid O. B ja temaga kaasas olnud isikut kinni pidada seoses kriminaalasjaga, milles kaebaja tunnistati hiljem süüdi. Kuna tegemist oli kahtlustatavate kinnipidamisega, ei ole alust väita, et vastustaja ametnikud käitusid õigusvastaselt. Väärteootsuse tühistamisest ei saa järeldada, et väidetava käetrauma põhjustanud toimingud oleksid olnud õigusvastased. Kohus ei ole asjas tuvastanud Ida Prefektuuri ametnike tegevuse õigusvastasust ja kaebaja subjektiivsete õiguste ja vabaduste rikkumisi, siis ei võta kohus seisukohta O. B 25.03.2010.a väite osas, et käetrauma tekkis hoopis sellest, et talle paigaldati 15.02.2006.a kell 23.20 käerauad, sest selline nõue ei ole enam lubatav. Ida Prefektuuri esindaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamiseks taotlust esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud kulutused halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik Kohtuotsus jõustus 02.12.
19. a Tartu Ringkonnakohtu 04.10.
20. a kohtuotsusega nr 309-613, millega tühistati Tartu Halduskohtu 16.04.2010.a otsus ja lõpetati menetlus. Jana Tanissaar Kohtuistungisekretär 4