← Eesti

2-10-17855/15

Obsah (6)§ 97§ 99§ 61§100§ 102§ 101

2-10-17855 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-17855 Otsuse tegemise aeg ja koht 29.november 2010, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi K. H. hagi A. H.

) § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja, kui alaealise R. H. isa, kohustatud teda ülal pidama.

§ 99

lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 100 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuni 01.07.2010 kehtinud Perekonnaseaduse § 61 lg 2, lg 3 ja lg 4 sätestas, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et

§ 61lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel.

Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja varalisele seisundile ning hageja ülalpidamisel oleva poolte ühise alaealiste laste vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Kohus arvestab sellega, et laste kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lastest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapsed saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (

§100lg 2).

Lähtuvalt

§ 102

lg1 isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või 3

(5)2-10-17855 olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja kirjalikke tõendeid oma varalise seisundi kohta käesoleval ajal esitanud ei ole. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid muude mõjuvate asjaolude kohta, mille alusel oleks kohtul võimalik vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud miinimummäära või jätta elatis välja mõistmata.

Sissetuleku puudumine iseenesest ei vabasta elatise maksmise kohustustest. Kuigi kostjal on peale poolte ühise lapse veel üks alaealine laps, ei ole kohtule tõendeid selles, et elatise väljamõistmisel

§ 101

lg 1 sätestatud määras osutuks teine laps vähemkindlustatuks kui elatist saav laps, esitatud. Seega puuduvad

§ 102

lg 2 sätestatud asjaolud, mis annaksid kohtule alust elatist vähendada alla

§ 101lg 1 nimetatud suuruse.

Kohus peab vajalikuks märkida, et

§ 100

lg 2 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada ning põhjendatud on suurendada Ida-Viru Maakohtu 10.märtsi 2004 kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks alaealiste lapse R. H. ülalpidamiseks väljamõistetud elatist ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alaealise lapse ülalpidamiseks alates 19.aprillist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuine elatusraha 2175 krooni. Hagihind Hagi on esitatud alaealisele lapsele väljamõistetud elatise suurendamiseks 1087,50 kroonilt (1/4 Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäärast) igakuiselt elatusrahalt 2175 kroonini. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja poolt nõutav elatusraha suurendamine ü moodustab ühes kuus 2175 – 1087,50 = 1087,50 krooni. Hagihind on seega 9 x 1087,50 = 9787,500 krooni. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 4

(5)2-10-17855 Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Helgi Vinni Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.