← Eesti

2-10-39844/15

Obsah (8)§ 168§ 440§ 444§ 468§ 3§ 173§ 1741§ 174

2-10-39844 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Kohtuasja number 2-10-39844 Otsuse kuupäev Jõhvi, 18. november 2010.a Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi A. K.`i (N

§ 168lg 6, sest kostja on koheselt võtnud hagi õigeks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 6. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastustega hagile ning uurinud tsiviilasja raames kogutud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega. 2

(4)2-10-39844
  1. Hagiavalduse juurde lisatud sünnitunnistuse järgi lapse A. K. vanemateks on N. K. ja kostja. Hagiavalduse järgi laps elab ema juures ja on ema ülalpidamisel ning kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust.
  2. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 esimese lause alusel alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1).
  3. Kostjal ei ole vaidlust lapse ema juures elamise ega lapse ülapidamiskohustuse täitmise vajaduse üle.
  4. septembril 2010.a.,
  5. oktoobril 2010.a ja
  6. novembril 2010.a esitatud vastustes kostja nõustus hagiga täielikult, s.o alates augustist 2009.a lapse ülalpidamiseks elatise maksmisega summas 2 175 krooni kuus (t. lk.. 11, 27, 32). Pärast hagi esitamist, s.o 30.10.2010.a kostja on tasunud ühekordse maksena elatise ajavahemiku august 2009.a kuni august 2010.a eest summas 26 100 krooni.
  7. Vastavalt

§ 440

lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Sellepärast vastavalt

§ 444

lg 4 kohus jätab õigeksvõtuotsusest välja kirjeldava osa, rahuldab hagi lihtsustatud vormis ja mõistab kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise välja alates 18.08.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 2 175 krooni kuus. 11. Kuna hagi põhineb õigeksvõtul, siis

§ 468

lg 1 p 1 alusel kohus tunnistab otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtumenetluse käigus (30.10.2010.a) kostja on kandnud N. K.’ile üle ajavahemiku august 2009.a kuni august 2010.a eest elatisena 26 100 krooni, mida tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel. 12. Kohus peab vajalikuks selgitada, et käesolevas vaidluses on hagejaks mitte lapse ema, vaid laps ise. Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 7 lg 1 esimese lause järgi füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Lapse ühe vanema juures elamine ei loo sellele vanemale, kelle juures laps elab, õigust nõuda oma kasuks elatist, sest PKS § 97 lg 1 alusel ülalpidamist on õigustatud sama laps ise. N. K. on lapse seaduslik esindaja TsÜS § 117 lg 2 ja PKS § 116 lg 2, § 120 lg 1 mõttes, kes on kohustatud muu hulgas kaitsma lapse isikuhooldusõiguse, sh. õiguse elatisele.

§ 3

lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Nendel põhjendustel on käeolevas vaidluses hagejaks laps, hageja seaduslikuks esindajaks lapse ema N. K. ja kostjaks lapse isa. Menetluskulud 13. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas

§ 3

(4)2-10-39844 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. 14. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. 15.

§ 168

lg 6 alusel, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega menetluskulude hageja kanda jätmise kohta. Kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust täitnud alates augustist 2009.a. Seega hagi esitamise on põhjustanud kostja ise. Kohus nõustuks kostja taotlusega, kui hagi esitamise ajal kostjal üldse ei oleks elatise võlgnevust tekkinud. Sellepärast ei ole võimalik jätta menetluskulud hageja kanda. 16. Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole teada. Menetluskulude kostjalt väljamõistmist ei ole hageja taotlenud. Sellepärast

§1741

lg 4 alusel ei või hageja enam nõuda kulude hüvitamist

§ 174lg 1-lg 3 sätestatud korras.

Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. 17. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.