Obsah (7)

§ 67§ 101§ 105§ 90§ 100§ 11§ 1

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2406 Otsuse kuupäev 30.03.2010 Kohtunik Ülle Polluks Asja läbivaatamise kuupäev 10.03.2010 Kohtuasi A. S kaebus

) § 67 p 1, Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1, 8.1.3 ja 8.2.4 sätestatud rikkumise eest distsiplinaarkorras 15 (viieteistkümneks) ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Distsipliinirikkumine väljendus selles, et A. S olles Viru Vangla E-hoone kambris 2206, 17.07.2009 kella 08.15 paiku hommikuse loenduse ajal ei allunud ametniku seaduslikule korraldusele seista oma voodi kõrval, käed seljal ja öelda oma nimi. Vahistatu käitus vangla ametnikuga ebaviisakalt, sosistades talle vaikselt ebatsensuurseid väljendeid (väljendid märgitud distsiplinaarmenetluse protokollis). 10.08.2009 esitas A. S vaide Viru Vangla 07.08.2009 käskkirja nr 6-3/1873-D kehtetuks tunnistamiseks ja 20 000 krooni hüvitamiseks. Vangla 22.12.2009 vaideotsusega nr 6-25/532-2 jäeti vaie rahuldamata, samuti jäeti vangla 22.12.2009 haldusaktiga nr 6-25/532-1 kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Vangla ei jõudnud kaebaja vaiet ja kahju hüvitamise taotlust tähtaegselt menetleda seoses vaiete suure mahuga. 14.10.2009 esitas A.Streltsov Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vangla 6-3/1873-D tühistamist ja tekitatud kahju 20 000 krooni hüvitamist. Tartu Halduskohus võttis 20.01.2010 kohtmäärusega nr 3-092406 A. S kaebuse menetlusse. 2.Viru Vangla 06.08.2009 käskkirjaga nr 6-3/1847-D „Vahistatu A. S distsiplinaarkaristuse määramine“ karistati A. S

§ 67

p 1, Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 sätestatud rikkumise eest distsiplinaarkorras 5 (viieks) ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Distsipliinirikkumine väljendus selles, et A. S olles Viru Vangla E-hoone kambris 2206, 23.07.2009 kella 08.10 paiku hommikuse loenduse ajal ei allunud ametniku seaduslikule korraldusele seista oma voodi kõrval ja öelda oma nimi. 10.08.2009 esitas A. S vaide Viru Vangla 06.08.2009 käskkirja nr 6-3/1847-D kehtetuks tunnistamiseks ja 10 000 krooni hüvitamiseks. Vangla 22.12.2009 vaideotsusega nr 6-25/526-2 jäeti vaie rahuldamata, samuti jäeti vangla 22.12.2009 haldusaktiga nr 6-25/526-1 kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Vangla ei jõudnud kaebaja vaiet ja kahju hüvitamise taotlust tähtaegselt menetleda seoses vaiete suure mahuga. 12.10.2009 esitas A. S Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vangla 6-3/1847-D tühistamist ja tekitatud kahju 10 000 krooni hüvitamist. Tartu Halduskohus võttis 20.01.2010 kohtmäärusega nr 3-09-2406 A. S kaebuse menetlusse. 3.Viru Vangla 04.08.2009 käskkirjaga nr 6-3/1834-D „Vahistatu A. S distsiplinaarkaristuse määramine“ karistati A. S

e § 67 p 1, Viru Vangla kodukorra p 7.3 ja 8.1.1 sätestatud rikkumise eest distsiplinaarkorras 10 (kümneks) ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Distsipliinirikkumine väljendus selles, et A. S olles Viru Vangla E-hoone kambris 2206, 14.07.2009 kella 20.18 paiku õhtuse loenduse ajal ei allunud ametniku seaduslikule korduvale korraldusele tõusta püsti ja seista voodi ette. 05.08.2009 esitas A. S vaide Viru Vangla 04.08.2009 käskkirja nr 6-3/1834-D kehtetuks tunnistamiseks ja 15 000 krooni hüvitamiseks. Vangla 22.12.2009 haldusaktiga nr 6-25/521-1 jäeti kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Vangla ei jõudnud kaebaja vaiet ja kahju hüvitamise taotlust tähtaegselt menetleda seoses vaiete suure mahuga. 10.10.2009 esitas A. S Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vangla 6-3/1834-D tühistamist ja tekitatud kahju 15 000 krooni 2 hüvitamist. Tartu Halduskohus võttis 20.01.2010 kohtmäärusega nr 3-09-2406 A. S kaebuse menetlusse. 4.Viru Vangla 22.07.2009 käskkirjaga nr 6-3/1738-D „Vahistatu A. S distsiplinaarkaristuse määramine“ karistati A. S

§ 67

p 1, Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 sätestatud rikkumise eest distsiplinaarkorras 10 (kümneks) ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Distsipliinirikkumine väljendus selles, et A. S olles Viru Vangla E-hoone kambris 2206, 13.07.2009 kella 08.10 paiku hommikuse loenduse ajal ei allunud ametniku seaduslikule korduvale korraldusele seista voodi kõrval ja öelda oma nimi. 04.08.2009 esitas A. S vaide Viru Vangla 22.07.2009 käskkirja nr 6-3/1738-D kehtetuks tunnistamiseks ja 15 000 krooni hüvitamiseks. Justiitsministeeriumi 16.11.2009 vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata. 20.11.2009 esitas A. S Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vangla 6-3/1738-D tühistamist ja tekitatud kahju 15 000 krooni hüvitamist. Tartu Halduskohus võttis 20.01.2010 kohtmäärusega nr 3-09-2406 A. S kaebuse menetlusse.

1. A. S esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevusega tekitatud kahju summas 50 000 krooni hüvitamiseks (vali muusika jalutusboksis). 10.09.2009 esitas A. S vanglale pöördumise, mis dokumendihaldusprogrammis registreeriti 11.09.2009 nr-ga 620.3/
2. Kaebaja küsis oma pöördumises vanglalt selgitusi, miks jalutusboksis mängib vali muusika. Samuti ei esitanud kaebaja nimetatud pöördumises vanglale mingit kahju hüvitamise nõuet. Seega, kaebaja soovis vanglalt saada selgitusi ning tulenevalt pöördumise sisust oli tegemist selgitustaotlusega (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 2 lg 3) mitte vaide ega ka kahjunõudega. Vangla vastas A. S selgitustaotlusele 07.10.
3. Vastustaja Viru Vangla leiab, et A. S kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja leiab, et asjakohatud on kaebaja väited, et ta soovis vanglaametniku esitlemist ja selle tõttu keeldus täitmast ametniku korraldust. Vanglaametnikud kannavad vormiriietust, millele on kinnitatud nimesilt, mistõttu ei saanud kaebajal tekkida küsimust vanglaametniku nime kohta. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist ametnikule kohustust esitleda end kinnipeetavale, küll aga on vastavalt Viru Vangla kodukorra punktile 7.5 ametnikul õigus küsida kinni peetava isiku ees- ja perekonnanime, kontrollida kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Kaebaja on tutvunud Viru Vangla kodukorraga ajavahemikul 02.04-08.04.2009, mistõttu on ta ka teadlik kohustusest loenduse ajal öelda oma nimi ja vajadusel ka muud andmed. Kaebuses on kaebaja väitnud, et keeldus nime ütlemast, kuna ametnik ei esitlenud ennast. Seega sai kaebaja ametniku korraldusest - öelda enda nimi - aru, kuid kaebaja eiras temale antud korraldust. Seega kaebaja tunnistab, et keeldus täitmast vangla ametniku korraldust. Vastustaja leiab, et distsiplinaarmenetluse käigus ei ole rikutud sätestatud nõudeid ning karistus vastab teo raskusele ja rikkumise toime pannud isikule. Viru Vangla 07.08.2009 käskkirjaga nr 6-3/1873-D määratud distsiplinaarkaristust – 15 ööpäeva kartseri kohaldamine, Viru Vangla 06.08.2009 käskkirjaga nr 6-3/1847-D määratud distsiplinaarkaristust – 5 ööpäeva kartseri kohaldamine, Viru Vangla 04.08.2009 käskkirjaga nr 6-3/1834-D määratud distsiplinaarkaristust – 10 ööpäeva kartseri kohaldamine, – ei ole täitmisele pööratud ja kuna kaebaja puhul on tegemist vahistatuga, siis vastavalt

§ 101

lg 3 vahistatule määratud distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele ühe kuu jooksul, arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Seega, kuna vangla ei pööranud määratud distsiplinaarkaristust täitmisele 1 kuu jooksul, ei ole kaebajale ka saanud kaasneda mingit kahjulikku tagajärge, s.h mittevaralist kahju. Tegemist on kaebaja alusetute väidetega. Kaebaja taotleb kohtule esitatud kaebuses vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 15 000 ja 50 000 krooni, kuid nende nõuete osas on kaebajal kohustuslik kohtueelne kord läbimata. Kaebaja ei ole vanglale esitanud taotlust kahju hüvitamiseks seoses 22.07.2009 käskkirjaga nr 6-3/1738-D määratud kartseri karistusega.10.09.2009 esitas A. S vanglale pöördumise, mis dokumendihaldusprogrammis registreeriti 11.09.2009 nr-ga 6-20.3/

1. Kaebaja küsis oma pöördumises vanglalt selgitusi, miks jalutusboksis mängib vali muusika. Samuti ei esitanud kaebaja nimetatud pöördumises vanglale mingit kahju hüvitamise nõuet. Seega, kaebaja soovis vanglalt saada selgitusi ning tulenevalt pöördumise sisust oli tegemist 3 selgitustaotlusega (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 2 lg 3) mitte vaide ega ka kahjunõudega. Vangla vastas A. S selgitustaotlusele 07.10.
2. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kaebaja nõue kahju hüvitamise osas summades 15 000 ja 50 000 krooni tuleb tagastada selle esitajale vastavalt HKMS § 11 lg 3’ p 1 või jätta taotlus läbi vaatamata vastavalt HKMS § 23 lg 1 p 1 sätestatule. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta A. S kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Kaebaja rõhutab, et ta ei esitle ennast, kui vanglaametnik end ei esitle, sest põhiseaduse § 12 järgi on seaduse ees kõik võrdsed. Kaebaja ei saa aru, miks ta peab vanglaametnikel aitama loendust läbi viia, kui nendel on olemas tema foto ja kõik andmed tema kohta. Kaebaja tahtis teada vanglaametniku perekonnanime, aga vanglaametnik näitas oma kaarti nimega, et kaebaja seda sealt loeks. Kaebaja vastas, et ei oska eesti keelt. Sellest kaebaja positsioonist kohus järeldab, et kaebaja protestib oma käitumisega vangla kodukorra vastu ja on teadlik oma kohustustest loendusel.

§ 105

lg 1 kohaselt vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse, eelvangistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on vahistatu, mitte kinnipeetav

§ 90

lg 1 kohaselt eelvangistuse kandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse 1., 2., ja 7. peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega.

§ 67

p 1 tulenevalt on julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 10 lg 1 kohaselt vangla direktor kinnitab vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, hommikvõimlemine, tualett, söömine, tööle saatmine, töötamine, õppimine, kultuuri- ja spordiürituste jm ajad ning direktori vastuvõtuajad ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt viiakse loendus läbi vangla direktori määratud korras. Viru Vangla kodukorra p 7.3 kohaselt on kõik kinni peetavad isikud kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi selja taga ning seisma oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal; p 7.5 kohaselt loendust teostav vanglaametnik küsib kinni peetava isiku ees- ja perekonnanime ja kontrollib kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Vajadusel küsib täiendavaid andmeid.

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele; Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 tulenevalt on kinni peetav isik kohustatud täitma

, VSkE, Kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustel; p 8.1.3 tulenevalt on kinni peetav isik kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinni peetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas; p 8.2.4 tulenevalt on kinni peetaval isikul keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni.

§ 100

lg 1 kohaselt käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on noomitus, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks, kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks.

§ 101

lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 sätteid. Nagu näha toimiku materjalidest, on distsiplinaarmenetlused läbi viidud

§-st 64 lähtudes. Kaebaja on tutvunud Viru Vangla kodukorraga ajavahemikul 02.04-08.04.2009, mistõttu on ta ka teadlik kohustusest loenduse ajal öelda oma nimi ja vajadusel ka muud 4 andmed. Kaebuses on kaebaja väitnud, et keeldus nime ütlemast, kuna ametnik ei esitlenud ennast. Seega sai kaebaja ametniku korraldusest - öelda enda nimi - aru, kuid kaebaja eiras temale antud korraldust. Seega kaebaja tunnistab, et keeldus täitmast vangla ametniku korraldust. A. S inkrimineeritud süü on tõendatud menetlusosaliste ütlustega, kaebaja kaebusega, milles ta kirjeldab oma käitumist 17.07.2009 kella 08.15, 23.07.2009 kella 08.10, 14.07.2009 kella 20.18 ja 13.07.2009 kella 08.

1. Distsiplinaarmenetluse protokollide, vanemvalvur Ülo Aasa ettekandega nr 2951 , valvur Harri Pinna ettekannetega nr nr 2820 ja 2830,on tõendatud kaebaja süü selles, et ta rikkus Viru Vangla Kodukorra p.7.3, p.7.5, p.8.1.1,p.8.1.3 ja p 8.2.
2. Samuti on kaebaja süü tõendatud distsiplinaarmenetluse protokollidega. Ei ole leidnud tõendamist kaebaja väide (kaebuses ja vaides), et vanglaametnikud teda hirmutasid ja ähvardasid, et ta ütleks oma perekonnanime. Kohtul puudub põhjus mitte usaldada vanglaametniku ettekandeid.. Kohtul puudub piisav põhjus uskuda kaebaja sõnu rohkem kui vanglaametniku sõnu. Seega ei pea kohus tõendatuks seda, et vanglaametnikud suheldes kaebajaga teda hirmutasid või ähvardasid. Kohus leiab täielikult tõendatuks A. S süüline distsiplinaarrikkumine vaidlustatud käskkirjade osas. A. S distsiplinaarkorras karistamise on paljuski põhjustanud kaebaja enda ebakohane reageering loenduse käigus, mis ei vasta Viru Vangla Kodukorra p. p.7.3, p.7.5, p.8.1.1,p.8.1.3 ja p 8.2.
3. Halduskohus leiab, et on asjakohatud kaebaja väited, et ta keeldus oma nime nimetamast põhjusel, et vanglaametnikud ei ole ennast esitlenud. Vanglaametnikud kannavad vormiriietust, millele on kinnitatud nimesilt, mistõttu ei saanud kaebajal tekkida küsimust vanglaametniku nime kohta. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist ametnikule kohustust esitleda end kinnipeetavale, küll on aga vastavalt Viru Vangla Kodukorra p.7.5 ametnikul õigus küsida vahistatu isiku ees- ja perekonnanime, kontrollida isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Kaebaja väitis, et keeldus nime ütlemast ja sellest järeldub, et ta sai aru antud korraldusest. Perekonnanime lugemiseks ei ole vaja eesti keele eriteadmisi. Menetlus distsiplinaarsüüteos asjaolude väljaselgitamisel ja karistamisel oli õiglane ja õiguspärane. Karistuse määra valikul on vastustaja juhindunud lubatud kaalutlustest, on arvestatud vahistatu varasemat hulgaliselt distsiplinaarkorras karistatust, samuti seda, et kaebaja ei tunnistanud oma süüd, ei tunnista ega soovi täita vanglas kehtivaid reegleid, kuna on vahistatu.On oluline kaebaja negatiivne suhtumine vanglas kehtiva korra suhtes ning soovimatus seda täita. Halduskohus leiab, et vangla on asutus, kus tuleb tagada vahistatute seaduskuulekas käitumine, eriti loenduse ajal. Kohus nõustub vastustajaga, et loenduse käigus kontrollitakse, kas vahistatu viibib temale määratud kambris, kas temaga on kõik korras jne. Kaebaja näitas allumatust korra suhtes ja õigustas ennast asjakohatute seletuste ja põhjendustega. Kaebaja ei soovi aru saada, et ta asub kinnises asutuses, kus on spetsiifiline kord. Vaidlustatavad käskkirjad 07.08.2009 nr 6-3/1873-D, 06.08.2009 nr 6-3/1847-D, 04.08.2009 nr 6-3/1834-D, 22.07.2009 nr 6-3/1738-D vastavad haldusmenetluse seaduse §des 54 ja 55 esitatud haldusakti nõuetele. Halduskohus nõustub vastustajaga, et Viru Vangla 07.08.2009 käskkirjaga nr 6-3/1873-D määratud distsiplinaarkaristust – 15 ööpäeva kartseri kohaldamine, Viru Vangla 06.08.2009 käskkirjaga nr 6-3/1847-D määratud distsiplinaarkaristust – 5 ööpäeva kartseri kohaldamine, Viru Vangla 04.08.2009 käskkirjaga nr 6-3/1834-D määratud distsiplinaarkaristust – 10 ööpäeva kartseri kohaldamine, – ei ole täitmisele pööratud ja kuna kaebaja puhul on tegemist vahistatuga, siis vastavalt

§ 101

lg 3 vahistatule määratud distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele ühe kuu jooksul, arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Seega, kuna vangla ei pööranud määratud distsiplinaarkaristust täitmisele 1 kuu jooksul, ei ole kaebajale ka saanud kaasneda mingit kahjulikku tagajärge, s.h mittevaralist kahju. Tegemist on kaebaja alusetute väidetega. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 A. S kaebus ei kuulu rahuldamisele. 5 Halduskohus peab vajalikuks märkida, et ta nõustub kaebaja kriitikaga Viru Vangla aadressil, kuna kaebaja poolt esitatud vaideid ei ole vastustaja lahendanud tähtaegselt.

§ 11

lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Lähtuvalt 25. veebruari 2010 Riigikohtu lahendist nr 3-3-1100-09 võib kaebaja saavutada halduskohtus edu, kui vaidlustab Viru Vangla viivitust tema vaiete lahendamisel, sest selline Viru Vangla viivitus vaide lahendamisel on Riigikohtu poolt tunnistatud õigusvastaseks. Antud juhul aga A. S ei ole halduskohtus vaidlustanud Viru Vangla viivitust tema vaiete lahendamisel ja selle õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja ei ole vanglale esitanud taotlusi kahju hüvitamiseks : summas 15 000 krooni seoses 22.07.2009 käskkirjaga nr 6-3/1738-D määratud kartseri karistusega ja summas 50 000 krooni seoses Viru Vangla tegevusega (vali muusika jalutusboksis). Vangistusseaduse (

) § 1’ lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kuna halduskohus on kaebaja kaebuse kahju hüvitamise nõuetes summades 15 000 ja 50 000 krooni juba menetlusse võtnud, tuleb kohaldada HKMS § 23 lg 1 p 1 sätestatut s.o jätta kahju hüvitamise kaebus läbi vaatamata, sest kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks tuleb esmalt esitada vaie (

§ 1’ lg 8), seda ei ole kaebaja seadusega sätestatud korrast kinni pidades teinud.

Kaebuse läbi vaatamata jätmine HKMS § 23 lg 1 p 1 alusel pole käsitletav ka kaebuse esitajalt õigusemõistmisele juurdepääsu äravõtmisena ja kohtusse pöördunud isiku õiguste rikkumisena, sest HKMS § 23 lg 5 kohaselt kaebuse või protesti läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et kaebust või protesti ei ole kohtu menetluses olnud ja kaebuse või protesti esitaja võib sama kaebuse või protestiga uuesti halduskohtu poole pöörduda. Ülle Polluks kohtunik Kohtuotsus jõustus 25.11.2010. a Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2010. a kohtuotsusega nr 3-09-2406, millega jäeti Tartu Halduskohtu 30.03.2010. a otsus muutmata. Jana Tanissaar Kohtuistungisekretär 6