) § 1027 sätestab, et isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.
lg 1 2 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Antud juhul on hageja tasunud kostjale 23 086,30 krooni, mis oli vajalik TLS § 82 lg 2 täitmiseks, mille esimese lause kohaselt määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi
lg 1 tähenduses tuleneb Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni
lg-s 1 sätestatud soorituskondiktsiooni välistavaid asjaolusid, mis on sätestatud
lg-s 2.
lg 1 esimese lause kohaselt võib käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Kostja on seega kohustatud hagejale tagastama makstud 23 086,30 krooni ja sellest saadud kasu. Vastavalt
lg 1 lausele 1 üleandjal õigus lisaks saadu tagastamisele nõuda ka sellest saadud kasu. Kasuna on antud juhul käsitletav rahalt teenitav intress, sest kostja on saanud sisuliselt tasuta hageja raha pika aja vältel kasutada. Intressi tasumise kohustust kinnitab ka
Nimetatud sätete koosmõjus, kui saaja üleandmise ajal teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad aluse saadu tagasinõudmiseks, samuti juhul, kui saadu äratarvitamine või saadule kulutuste tegemine on toimunud pärast seda, kui saaja sai teada või pidi teada saama asjaoludest, mis annavad aluse üleantu tagasinõudmiseks, on saajal kohustus maksta saadud raha eest intressi seadusega sätestatud suuruses. Käesolevas hagis viidatud asjaoludel on selge, et kostjal on pahatahtlik soov saadud raha omale jätta. Kostja teadis tagasinõudmise aluseks olevaid asjaolusid Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 24. märtsi 2009. a otsuse töövaidlusasjas nr 9.1-02/469-2009 kättesaamise ajal, s.o. 2009. a märtsis. Hageja võtab intressi arvutamise aluseks 01. aprilli 2009. a. Intressi saab hageja nõuda seaduses sätestatud suuruses, mistõttu loetakse
lg-e 1 alusel viivise määraks
§-s 94 sätestatud intressimäär (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
Hageja palub mõista hageja kasuks V C välja 23 086,30 krooni kui alusetult saadu; mõista hageja kasuks V C alusetult saadud rahasummalt tasumisele kuuluv intress summas 900,70 krooni perioodi eest 01.04.
Seoses töölepingu lõpetamisega TLS § 82 alusel hageja on kostjale välja maksnud hüvitise summas 23 086,30 krooni. Töövaidluskomisjoni otsusega 24.03.2009.a. töölepingu lõpetamine oli tunnistatud ebaseaduslikuks ja TLS § 117 lg 2 alusel tööandjalt oli välja mõistetud hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 20255,20 krooni. Nimetatud väljamaksetel on erinevad juriidilised tähendused: esimene summa- seoses töölepingu lõpetamisega väljamaksmisele kuuluv hüvitis, teine summa- tööandja vastutus töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel. Seetõttu 23 086,30 krooni tasumist hageja poolt ei saa lugeda kui kohustuste täitmist töövaidluskomisjoni 24.03.2009.a. otsuse alusel (tl 27). MENETLUSE KÄIK Kohtuistungil jäi hageja esindaja menetluses varasemalt esitatud väidete ja nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Lisaks kirjalikult esitatud vastuväidetele lisas kostja, et tööandja oleks pidanud ta koondama, teavitades sellest kolm kuud ette ja maksma keskmist palka nelja kuu eest. Kostjat teavitati vallandamisest 20 päeva ette. Kostja soovib saada hüvitist nelja kuu eest. Samuti kostja ei saa aru summast, mida talle maksti, summa kanti üle tagantjärgi. Töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistetud kahe kuu palk ei vasta tööandja palgale. Töövaidluskomisjoni otsusest ei nähtu, et kostja peab raha tagasi maksma. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et kostja töötas Sillamäe Linnavalitsuse hallatavas asutuses Sillamäe Kannuka Koolis (edaspidi tööandja) kehalise kasvatuse õpetajana määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel (tl 5). 2008.a. detsembris teatas tööandja kostjale kirjalikult soovist vähendada kostja töökoormust alates 01.01.2009.a., paludes kostjal väljendada oma arvamust kirjalikult kuni 30.12.2008.a. Tööandja teatas ühtlasi, et keeldumisel lõpetatakse hagejaga tööleping TLS § 82 alusel hüvituse maksmisega 2 kuu keskmise kuupalga ulatuses. Kostja tööandja ettepanekuga ei nõustunud (tl 6).
) § 1027 sätestab, et isik peab käesolevas, so 52. peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Tulenevalt
lg-st 1 kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Antud juhul ei esine
lg-s 1 sätestatud soorituskondiktsiooni välistavaid asjaolusid, mis on sätestatud
Õige on hageja seisukoht, et kostja sai hüvitise alusetult, kuna töölepingu lõpetamine tunnistati ebaseaduslikuks. Tööandja Sillamäe Kannuka Kool lõpetas kostjaga töölepingu TLS § 82 alusel ja maksis talle TLS § 82 lg 2 ettenähtud kahe kuu hüvituse. Kostja avalduse alusel tunnistas töövaidluskomisjon 24.03.2009.a. otsusega töövaidlusasjas nr 9.1-02/469-2009 töölepingu lõpetamise kostjaga TLS § 82 alusel ebaseaduslikuks, leides, et tööandja lõpetas töötajaga töölepingu asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, ja lõpetas kostjaga töölepingu TLS § 79 alusel. Tööle ennistamist kostja ei nõudnud. Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu mõistis töövaidluskomisjon tööandjalt kostja kasuks TLS § 117 lg 2 alusel välja hüvitise kahe kuu keskmise palga ulatuses brutosummas 20255,20 krooni. Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud ja täidetud. Kohus on seisukohal, et töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisega töövaidluskomisjoni poolt langes ära õiguslik alus hüvitise saamiseks ning hagejal on õigus kostja poolt alusetult saadu tagasi nõuda. Hagi lahendamisel ei oma tähendust kostja väited, et tööandja oleks pidanud kostja koondama, teavitades kolm kuud ette ja maksma hüvitust nelja kuu eest; et kostjat teavitati vallandamist kakskümmend päeva ette, kuna kohus ei vaata läbi töövaidlusasja. Kohus selgitas seda kostjale ka kohtuistungil. Kostja on taotlenud TVK-s töölepingu lõpetamise TLS § 82 alusel ebaseaduslikuks tunnistamist ja 6 kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmist. TVK 24.03.2009.a. otsus on jõustunud ja täidetud. Alusetud on kostja väited, et ta ei saa aru summast, mis talle üle kanti, summa kanti üle tagantjärgi, TVK otsusega välja mõistetud kahe kuu palk ei vasta tööandja palgale. Kostja avalduse (tl 8) alusel on kostja abikaasa arvele 05.01.2009.a., so kostja töötamise viimasel päeval, kantud V C palk kogusummas 33782,25 krooni (tl 9), millest hüvitis moodustab 23 086,30 krooni (palgalehed tl 10). Kostja väitele, et TVK otsusest ei nähtu, et kostja peab raha tagasi maksma, märgib kohus, et TVK lahendas V C esitatud avaldust töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja hüvitise nõudes. Peale TVK otsuse jõustumist ja täitmist tekkis Sillamäe linnal õigus pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu alusetust rikastumisest tulenevas nõudes, kuna kostja vabatahtlikult alusetult saadud 23086,30 krooni ei tagastanud. 5 Rahuldamisele kuulub ka intressi nõue
Intressinõuet ega selle suurust kostja ei vaidlustanud. Intressi arvestus on korrektne ja intress tuleb hageja nõutud määras kostjalt välja mõista. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, tuleb kõik menetluskulud täies ulatuses jätta kostja kanda. Geete Lahi Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.