) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).
p 1 järgi ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 ja 100 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).
lg 1 sätetel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtuistungil täpsustas hageja lapse ülalpidamiseks vajaminevaid kulutusi. Lapse K. L. ülalpidamiseks tuleb teha kulutusi toidule 1500-2000 krooni kuus. Eluasemekulud koos elektriga on 500 krooni kuus. Sidekulud on 150 krooni, samuti kulub 150 krooni kuus lapse hügieenitarvetele. Koolikohustuse täitmisele tuleb teha kulutusi 100 krooni eest kuus. Lapse taskuraha on 100 krooni. Raamatutele kulub 200 krooni kuus. Seoses lapse tervisliku seisundiga tuleb teha kulutusi prillidele. Samuti on kulutused ravimitele. Hageja ei suuda käesoleval ajal täpselt öelda, kui suures osas tuleb tal edaspidi teha kulutusi lapse ravimitele, sest lapsel on käesoleva aasta hilissügisel diagnoositud reuma. Kuna Haapsalus ei ole vastavaid spetsialiste, siis tuleb hagejal koos lapsega käia 3-4 korda kuus Tallinnas arsti juures. See toob kaasa transpordikulud 1000 krooni kuus. Kohus leiab, et hageja poolt näidatud lapse vajadused, mida hageja täpsustas kohtuistungil ja hagis toodud vajadused kokku, vastavad 16-17 aastase lapse igapäevastele vajadustele. Hageja on kohtule esitanud Instrumentarium Optika OÜ arved, kust nähtub, et ainuüksi prillide ettemaks on 1320 krooni, ravimitele hageja poolt tehtud kulutused ajavahemikul 24.09.2010 kuni 02.11.2010 on summas 504 krooni. Kui siia lisada transpordikulud seoses arsti juures käimisega 1000 krooni kuus, siis tuleb hagejal teha lapse tervisega seoses igakuiselt kulutusi vähemalt 1500 krooni eest. Kohus arvestab seejuures, et tegemist on esialgsete minimaalsete kultustega, sest tegelik ravi ulatus ja kulutused selguvad alles mõne aja pärast. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009a. määrusega nr 90 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni. Pool töötasu alammäära on 2175 krooni. Elatis summas 2175 krooni kuus on elatise alammäär vastavalt
Hageja taotleb elatise väljamõistmist summas 3000 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Arvestades lapse tervislikust seisundist tulenevaid kulutusi, mis kindlasti ei ole hõlmatavad elatise alammääraga, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis summas 3000 krooni kuus lapse K. L. ülalpidamiseks. Hageja on kohtule esitanud K. L. konto väljavõtte /tl 31-36/, kust nähtub, et kostja on tasunud kuni käesoleva aasta mai kuuni raha lapse ülalpidamiseks. Aastatel 2007 kuni mai 2010 on kostja hageja väidetel tasunud igakuiselt keskmiselt 4000 krooni kuus lapse ülalpidamiseks. Kuna kostja ei ole osa võtnud lapse ülalpidamisest alates 2010 maist, siis juhindudes
, mille kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, tuleb nõue rahuldada ja välja mõista elatis kostjalt hageja kasuks alates 01.05.2010 igakuiselt summas 3000 krooni. Elatis tuleb välja mõista kuni lapse täisealiseks saamiseni * Menetluskulud 3 Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad kohtukulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.