← Eesti

3-09-2982/44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 07.12.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-2982 Haldusasi S. R. kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 02.12.2009 käskkirja nr 3-1/204 tühistamiseks, teenistusse ennistamiseks ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks Tallinna Halduskohtu 26.04.2010 otsus S. R. apellatsioonkaebus Vaidlustatav lahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise aeg Menetlusosalised 18.11.2010 Kaebuse esitaja: S. R. Vastustaja: Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet RESOLUTSIOON Jätta S. R. apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 26.04.2010 otsus haldusasjas 3-09-2982 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 06.01.

  1. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lõike 2 ja § 59 lõike 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja 02.06.2009 käskkirjaga nr 3-1/117 määrati S. R. distsiplinaarjuurdluse nr 2009-009 põhjal teenistuskohustuste süülise mittenõuetekohase täitmise ja täitmata jätmise eest distsiplinaarkaristuseks kuueks kuuks üleviimine ühe astme võrra madalamale palgaastmele. 3-09-2982 Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja 06.11.2009 käskkirjaga nr 3-1/195 algatati S. R. suhtes uus distsiplinaarjuurdlus nr 2009-023, mille käigus kogutud materjalide alusel koostas distsiplinaarjuurdlust läbi viinud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti sisekontrolör Tiina Raja 01.12.2009 distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja 02.12.2009 käskkirjaga nr 3-1/204 (käskkiri nr 3-1/204) määrati S. R. teenistuskohustuste süülise mittenõuetekohase täitmise eest distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine alates 03.12.
  3. Distsiplinaarsüütegu seisnes vigadega väärteoprotokollide ja kiirmenetluse otsuste koostamises
  4. a septembris, oktoobris, novembris; Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 30.06.2008 käskkirjaga nr 3-1/74 kinnitatud kontrolliosakonna inspektori ametijuhendi (ametijuhend) punktide 3.1.2; 4.1; 4.4; 7.4; 7.10 ja 7.11 rikkumises ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti sisekorraeeskirja (sisekorraeeskiri) punktide 8.3 ja 16.3.1 rikkumises.
  5. S. R. esitas 14.12.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Munitsipaal-politsei Ameti juhataja 02.12.2009 käskkirjaga nr 3-1/204 talle määratud distsiplinaarkaristuse tühistamiseks, tema teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks. Kaebuse põhjendused: 1) väärteoprotokollides ja kiirmenetluse otsustes ei ole esinenud ebapädevust tõendavaid rikkumisi. On esinenud üksnes mõningaid töökoormusest tulenevaid näpuvigu. Rikkumised ei ole nii suured, et saaksid olla vallandamise põhjuseks. Pigem on tegemist vallandamise põhjuste otsimisega. Juba varasema karistuse määramisel ei olnud T. Raja objektiivne; 2) kaebajat on teiste töötajatega võrreldes koheldud ebavõrdselt. Paljudel menetlejatel esineb vigu oluliselt rohkem, kusjuures eksitakse palju tähtsamates asjades, nagu väärteokirjeldus, süüdistuse alus jne; 3) vastustaja väide süüdistuskokkuvõttes, et kaebaja süüdistab oma tegudes alati teisi, ei ole objektiivne ning ei vasta tõele.
  6. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet palus jätta S. R. kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 1) vastustaja hindas kaebaja teenistuskohustuste täitmise kvaliteeti, sh väärteomenetluste läbiviimisel tehtud vigu ning leidis, et vead olid olulise kaaluga. Eksimused menetlusaluste isikute nimedes ja isikukoodides, rikkumise toimepanemise kuupäevades ja kohas on olulised väärteomenetlusõiguse rikkumised ning toovad vaidlustamise korral kaasa väärteootsuse tühistamise ja menetluskulude kandmise vastustaja poolt; 2) kaebaja tähelepanu juhiti korduvalt vigadele teenistuskohustuste täitmisel; 3) töökoormus ei vabanda puudulikult ja menetlusvigadega koostatud menetlusdokumentide vormistamist. Tegemist on üksnes ilmselge hooletusega teenistusülesannete täitmisel.
  7. Tallinna Halduskohtu 26.04.2010 otsusega jäeti S. R. kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused: 1) kuna kaebaja on vaidlustanud üksnes käskkirja nr 3-1/204, jäävad tähelepanuta kaebaja väited talle 02.06.2009 määratud distsiplinaarkaristuse põhjendamatusest. Samuti jäävad tähelepanuta kaebaja emotsionaalsed väited võimalike tööandjapoolsete kohustuste rikkumiste ning teiste töötajate õiguste rikkumiste kohta; 2) TDVS § 6 lg 1 ja sisekorraeeskirja p 17.1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast. S. R. võimalikud tööalased minetused said vastustaja juhatajale teatavaks peainspektor Marek Helinurme 04.11.2009 ettekandest. Distsiplinaarkaristus on määratud kaebajale 02.12.2009, kaebajale on tutvustatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet ja käskkirja nr 3-1/204 samal päeval. Kuna kaebaja on vabastatud teenistusest alates 03.12.2009 ja distsiplinaarsüütegu, mille eest kaebaja 2

(5)3-09-2982 teenistusest vabastati, pandi toime sama aasta septembris-novembris, siis pole kahtlust, et kaebajale on distsiplinaarkaristuse määramisel järgitud selleks seaduses ettenähtud tähtaegu; 3) ametijuhendi punktide 3.1.2; 4.1; 4.4; 7.4, 7.10 ja 7.11 ning sisekorraeeskirja punktide p 8.3 ja 16.3.1 rikkumine kaebaja poolt on leidnud tõendamist nii kaebuse esitaja enda 25.11.2009 seletuses toodud omaksvõtuga kui ka muude distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditega. Asjaolu, et kaebaja ise ei pea neid eksimusi, ebatäpsusi ja tegematajätmisi oluliseks ja püüab oma teenistuskohustuste mittenõuetekohast täitmist pehmendada väitega, et kõik eksivad, ei tee kaebaja korduvaid tööalaseid minetusi olematuks. Ammugi ei õigusta oma teenistuskohustuste ebakvaliteetset täitmist asjaolu, et kaebajale ei ole väidetavalt antud ametijuhendi ja sisekorraeeskirja ärakirja, kuna ta oli nendega tutvunud ja allkirja andmisega võtnud need dokumendid endale ka täitmiseks. Kaebaja põhjendused on otsitud ja võrdsuspõhiõiguse riivele tuginemine on paljasõnaline. Viimane näitab, et kaebaja ei ole suutnud kriitiliselt suhtuda enda tegevuses esinevatesse puudujääkidesse; 4) kaebaja õigusi distsiplinaarmenetluses ei ole rikutud. Talle on tutvustatud nii distsiplinaarjuurdluse algatamise käskkirja, juurdluse all oleva isiku õigusi kui ka juurdluse kokkuvõtet. Ehkki iseenesest oleks kaebaja süütegu olnud võimalik tõendada vigaste väärteoprotokollide ja kiiremenetluse otsustega, tagati S. R. ka TDVS § 7 lõike 1 kohane ärakuulamisõigus. Kaebaja 25.11.2009 seletus on andnud distsiplinaarkaristuse määrajale parema võimaluse hinnata toimepandud süüteo raskust ja toimepanija isikut, tema arusaamist toimepandust ja suhtumist sellesse. Distsiplinaarkaristuse valik on tööandja diskretsiooniõigus, mis peab vastama proportsionaalsuse nõudele. Vastavalt TDVS §-s 8 sätestatule ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Arvestades asjaolu, et 02.06.2009 käskkirjaga nr 3-1/117 oli kaebajale juba määratud analoogse distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarkaristus ning see oli kehtiv ja kaebaja püüab otsida õigustusi enda käitumisele läbi teiste väidetavate vigade ja rikkumiste, oli raskeima karistuse valik õigustatud; 5) kuna vaidlusalune käskkiri on antud lähtudes distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttest, siis ei pea haldusakti motivatsioon olema nii põhjalik, vaid see võib täiendavalt sisalduda ka haldusakti aluseks olevas ja isikule kättesaadavas dokumendis. Seega on tegemist õiguspärase haldusaktiga, mis ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. S. R. apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 26.04.2010 otsus tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kuigi käskkirjas nr 3-1/204 oli märgitud kaebaja vabastamise kuupäevaks 03.12.2009, vabastati kaebaja tegelikult juba 02.12.2009. Sellekohane sissekanne on olemas ka tööraamatus. Seega ei olnud vallandamine õiguspärane; 2) kuigi kaebaja on mitmel korral selgitanud nii peainspektorile, kontrolliosakonna juhatajale kui ka T. Rajale, et tal on nii vaimne kui ka füüsiline ülekoormus, jäeti nimetatud selgitused tähelepanuta. Eelneva tõttu on T. Raja aga oma distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes iseloomustanud kaebajat kui vaimselt küündimatut ja lohakat töötajat, ehkki kaebaja vormistas väärteootsuseid ka puhkepausideks ettenähtud ajal; 3) rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet, kuivõrd tegelikult esinesid kõigil menetlejatel menetlusvead. Samas teisi töötajaid, eriti meestöötajaid, ei karistatud. Samuti on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet, kuna rikkumised olid väheolulised ja ei oleks pidanud kaasa tooma teenistussuhte lõpetamist. 6. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet palub jätta S. R. apellatsioonkaebuse rahuldamata. Põhjendused: 3
(5)3-09-2982 1) apellatsioonkaebuses on toodud välja uusi asjaolusid, selgitamata, miks ei esitatud neid halduskohtule. Ka on kaebaja rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 631 lõiget 1, kuivõrd ei ole selgitanud, milles seisneb kohtuotsuses õigusnormi rikkumine ja mis põhjusel peaks kohus tegema erineva otsuse; 2) käskkiri koostati 02.12.2009 ning seda tutvustati kaebajale samal päeval. Kuna karistusliigiks oli valitud teenistusest vabastamine, võimaldati kaebajal sel päeval korraldada kogu oma asjaajamise ja vara üleandmine, vabastades ta seejuures põhiülesannete täitmise kohustusest. Samas maksti kaebajale palka 02.12.2009 päeva eest; 3) paljasõnaline ja vale on kaebaja väide, et karistati ainult teda, mitte vastustaja meestöötajaid. Teistele ametnikele distsiplinaarkaristuse määramisest kaebajat ei ole teavitatud, mistõttu ta ei saanud omada ka täit ülevaadet teistele ametnikele määratavatest distsiplinaarkaristustest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Suure osa apellatsioonkaebusest moodustavad vastuväited 02.06.2009 käskkirjale nr 31/
  2. Vastavas osas on ringkonnakohus apellatsioonkaebuse 11.06.2010 määrusega tagastanud, mistõttu ei ole nimetatud käskkirja puudutavad väited käesoleva asja menetlemisel asjassepuutuvad. 02.06.2009 käskkiri nr 3-1/117 omab asjaga puutumust üksnes seeläbi, et kaebaja on teenistusest vabastatud ATS § 118 lg 2 alusel, so tuginedes varasema kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolule. Ringkonnakohus ei hakka lähemalt analüüsima ka kaebaja väiteid, mis seonduvad teenistusest vabastamisega 03.12.2009 asemel juba 02.12.
  3. Sõltumata asjaolust, kas vastustaja tegevuses esinesid mingid minetused, ei saanud need mõjutada käskkirja sisulist õiguspärasust ega too kaasa käskkirja tühistamist. Samuti ei ole asjakohased apellatsioonkaebuses toodud üldised etteheited vastustaja töökorraldusele. Need saavad asja lahendamisel tähtsust omada üksnes niivõrd, kui võisid soodustada kaebaja poolt toime pandud distsiplinaarsüütegude toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel hinnangu andma kaebaja väidetele, mille kohaselt on määratud karistus ebaproportsionaalne ning kaebajat on koheldud ebavõrdselt.
  4. Kaebajat karistati selle eest, et ajaperioodil september kuni november 2009 koostas ta 13-l korral vigase väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsuse. Vead olid järgmised: vale ID-kaardi number, vale otsuse kättesaamise kuupäev, vale väärteo toimepanemise aeg, vale otsuse koostamise aeg, puuduv isikukood, kirjaviga aadressis, puuduv ühistranspordi liik, puuduv väärteo toimepanemise koht, puuduv märge, kas vene keeles ütlusi andnud isik sai eesti keelest aru või võimaldati talle tõlki, puuduv väärteo kirjeldus, vale perekonnanimi, vale bussinumber, õigusliku aluseta on koostatud protokolli muutmismäärus. Sisulist vaidlust ei ole, et eelloetletud vead kaebaja poolt koostatud menetlusdokumentides esinesid. Vaidlustatud käskkirjas on karistuse liigi valikul lähtutud järgmistest kaalutlustest: oma tegevusega nii väärteomenetluse teostamisel kui ka distsiplinaarjuurdluse läbiviimise käigus esitatud ettekandega on kaebaja näidanud, et tal puuduvad elementaarsed teadmised väärteomenetlusest. Ettekandest nähtub, et kaebaja ei ole aru saanud oma vigade ulatusest ja järgmise distsiplinaarkaristuse määramine ei omaks preventiivset mõju. Vigadega menetlusdokumentide vormistamine toob kaasa väärteomenetluse tühistamise ja see omakorda 4
(5)3-09-2982 kahjustab vastustaja mainet. Kaebaja poolse samalaadse käitumise ärahoidmiseks on välistatud kaebaja teenistuses jätkamine. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kaebaja poolt menetlusdokumentides tehtud vigu ning hinnates vastustaja kaalutlusi karistuse liigi valikul, pole alust pidada määratud karistust ilmselgelt vastuolus olevaks süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ja kaebaja eelneva käitumisega. Kaebaja eksimused ei ole küll esmapilgul sisulised, kuid väärteomenetluse spetsiifikat arvestades on tegemist hooletusvigadega, mis võivad mõjutada kogu menetluse käiku. Oluline on siinkohal veel rõhutada, et tegemist on vigadega, mida on võimalik oma ülesannete nõuetekohasel täitmisel kergesti vältida. Kaebaja etteheited töötingimustele (kiirus, kehv valgustus, kohati tuli menetlusdokumente koostada tänaval) ei saa õigustada vigade tegemist, kuna vastavad tingimused on vahetult seotud kaebaja poolt täidetavate tööülesannete erisustega. Kui kaebaja leiab, et ei suuda sellistes tingimustes tagada korrektsete menetlusdokumentide koostamist, kinnitab see vastustaja seisukohta, et kaebaja jätkaks leebema karistuse määramisel sarnaste vigade tegemist, mistõttu poleks leebemal karistusel preventiivset mõju. Kaebajale heideti juba varasema distsiplinaarmenetluse käigus ette keeleliselt ebakorrektsete ja ebatäpsete väärteootsuste koostamist. Sellele vaatamata pole kaebaja ka hilisemalt suutnud menetlusdokumentide koostamisse suhtuda vajaliku hoolsusega.
  1. Kaebaja väited ebavõrdse kohtlemisega seoses on paljasõnalised ja konkretiseerimata, mistõttu ei ole kohtul võimalik neid kontrollida. Toomata konkreetseid näited ebavõrdse kohtlemise kohta, paneb kaebaja kohtu olukorda, kus kohus peaks hakkama teostama üldist kontrolli teiste kontrolöride menetlusdokumentide kvaliteedi osas ning hindama, kas vastustaja oli teadlik teiste kontrolöride rikkumistest ning kas ka teisi kontrolöre oleks tulnud karistada. Sellist kontrolliulatust kohtul ei ole. Vastustaja esindaja on kohtule selgitanud, et eksimusi on ka teistel kontrolöridel ning viimastele on määratud ka distsiplinaarkaristusi. Kaebaja eristus teistest kontrolöridest aga seeläbi, et tal oli juba kehtiv distsiplinaarkaristus. Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebajat oleks tööandja poolt taga kiusatud või oleks tema töökvaliteet olnud põhjendamatult kontrolli all. Sellekohase väite esitamiseks ei piisa kaebaja subjektiivsest hinnangust.
  2. Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Kaire Pikamäe Viive Ligi Oliver Kask 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.