← Eesti

2-08-83174/17

2-08-83174 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2010 kell 11.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-83174 Tsiviilasi LMTL hagi AP vastu 82 288 krooni nõudes Tsiviilasja hind 55 600 krooni Menetlusosalised ja nende Hageja LMTL(registrikood XXX, asukoht XXX, registriaadress XXX), lepinguline esindaja Asta K (XXX) esindajad Kostja AP(isikukood XXX, elukoht teadmata) Istungi toimumise aeg 05.10.2010 Istungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja Asta K RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  3. Välja mõista AP’lt võlgnevus 82 288 (kaheksakümmend kaks tuhat kakssada kaheksakümmend kaheksa) krooni LMTL kasuks.
  4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus
  5. Välja mõista AP’lt menetluskulud summas 8 900 (kaheksa tuhat üheksasada) krooni LMTL kasuks. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. 1 2-08-83174 Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 82 288 krooni (sh tagastamata laen 55 600 krooni ja intressid 26 688 krooni) ning menetluskulud. Menetluse käik Kohus saatis kostjale kohtukutse 05.10.2010 kell 9.30 toimunud istungile. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtukutse on kostjale 02.09.2010 TsMS §§ 317 sätestatud viisil avalikult kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teavitanud kohut mitteilmumist takistavatest asjaoludest. Hageja esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ilmunud kohtuistungile ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 410 Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 lg 1 alusel kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  6. jaanuari ja
  7. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja hagiavalduses taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv 4 500 krooni, õigusabikulud 4 200 krooni ja riigilõiv 200 krooni dokumentide avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Maire Lukk Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.