3-10-1006/40

3-10-1006 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-10-1006 Haldusasi A. P´e kaebus tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks töötamine metsaväljaveo autojuhina H perioodil 20.05.1977-22.11.
2. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja: A. P, esindaja Helge Salusoo Kaasatud isik: Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo, esindaja Silvia Azojan RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5; § 31 lg 1 ja lg 4: Rahuldada A. P´e P´e kaebus. Tuvastada A. P´e P´e (isikukood .., elukoht ..) töötamine metsaväljaveo autojuhina H perioodil 20.05.1977-22.11.
3. Kohustada Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu bürood arvestama A. P´e P´e töötamine eelpool tuvastatud ajavahemikul soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka avalduse esitamisest, s.o 05.10.2009 (kuid mitte varem kui pensionile õiguse tekkimise päevast). Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. detsembrist
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 1 3-10-1006 20.04 20.04.2010 04.2010 saabus kohtusse A. P´e tuvastuskaebus (tl 5-6). 05.10.2010 määrusega jäeti kaebus käiguta, kuna kaebuse ei olnud esitatud taotlust (tl 21). 06.05.2010 kaebuse täienduses kaebuse esitaja taotles tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks töötamine metsaväljaveo autojuhina H perioodil 20.05.197722.11.1991 (tl 24). 07.05.2010 07.05.2010 määrusega võttis kohus asja menetlusse ja andis kaasatud isikule aja kaebusele seisukohtade esitamiseks (tl 26). 21.05.2010 21.05.2010 esitas seisukohad Sotsiaalkindlustusamet (tl 32). 17.06.2010 17.06.2010 edastas Sotsiaalkindlustusamet koopia kaebaja pensionitoimikust (tl 35-60). 20.10.2010 kohtunõudega kohustati protsessiosalisi esitama tunnistajatele esitatavad küsimused (tl 63). 22.10.2010 edastas Sotsiaalkindlustusamet küsimused tunnistajatele (tl 65-67). 26.10.2010 edastas kaebaja küsimused tunnistajatele (tl 69). 29.10.2010 määrusega esitati küsimused vastamiseks tunnistajatele (tl 71-82). 11.11.2010 andis oma tunnistuse M. T (tl 89-90). 11.11.2010 andis oma tunnistuse G. H (tl 93—94). 11.11.2010 andis oma tunnistuse V. R (tl 97-98). 25.10.2010 määrusega otsustati asi lahendada kirjalikus menetluses (tl 101-102). 07.12.2010 seisukohtades kinnitas Sotsiaalkindlustusamet, et ei vaidle vastu A. Pe tuvastamiskaebuse rahuldamisele (tl 104-106). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja esitas 05.10.2009 Lõuna Pensioniameti Pärnu büroole avalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) alusel kui isik, kes on töötanud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a. määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr. 2 osa XII punkti 1 metsavarumine, eriala koodi 11442 alusel metsaväljaveo autojuhina. Tööraamatu kannete nr 6-8 kohaselt töötas A. P H perioodil 20.05.1977-22.11.1991, seega 14 aastat kuud ja 2 päeva. Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo leidis, et ametinimetus on ebatäpne, mis ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. A. Pe töötamise kohta täiendavaid dokumente peale tööraamatu säilinud ei ole H Metsamajandis toimunud tulekahju tõttu, kus hävinesid muuhulgas kõik kaadridokumendid, samuti ei ole tulekahju järgselt koostatud dokumente üle antud õigusjärglasele RAS H. Kaudseks tõendiks on asjas artikkel ajalehest Nõukogude H 18.09.1982.a. Artiklis on kirjeldatud A. P´e töö käiku, metsas koorma peale tõstmist ja siis mööda metsateed ja maanteed puidukoormaga sihtkohta-metsatööstuspunkti. Eeltoodu tõttu soovib kaebaja tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks töötamine metsaväljaveo autojuhina H perioodil 20.05.1977-22.11.
6. Arvamuse andja oma seisukohtades leidis, et olles tutvunud tunnistajate kirjalike ütlustega ei vaidle arvamuse andja vastu kaebaja avalduse rahuldamisele, kui kohus leiab, et võib lugeda tõendatuks tema töötamise sooduspensionile õigustandval ametikohal perioodil 20.05.197722.11.
7. KOHTU PÕHJENDUSED 2 3-10-1006 Kaebaja on esitanud kohtule nõude tuvastada soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka tema töötamine kaebuses märgitud töökohal ja ajavahemikul. Seega taotleb kaebaja avalik-õigusliku õigussuhte tuvastamist. Lähtudes HKMS § 6 lg 3 p 3 on viidatud taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kooskõlas HKMS § 9 lg 6 võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks esitada tähtajatult. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni õigus saada isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Eelnimetatud tingimustel töötanud isikul on õigus pensionile viis aastat enne pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Kaebaja esitas nimekirja 2 alusel staaži tõestamiseks tööraamatu (tl 9). Tööraamatust nähtub, et kaebaja on aastatel 20.05.1977-22.11.1991 töötanud H metsaveoautojuhina. Lääne Maaarhiivi 08.10.2009 teatise nr 18-75.6/5805 kohaselt H Metsamajandi kaadridokumente ei ole Lääne Maa-arhiivi üle antud (tl 49). AS H (likvideeritud) 22.03.2010 teatise nr KV3 kohaselt hävines kogu H Metsamajandi arhiiv täielikult 1986.a. tulekahjus (tl 47). Seega eeltoodud tõenditest on näha kaebaja töötamine metsaveo autojuhina, kuid see ei vasta nimekirjas 2 toodud ametinimetustele. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kinnitatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra“ § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtu poole. Kaebaja pöördus kohtu poole eesmärgiga tuvastada töötamine metsaväljaveo autojuhina H perioodil 20.05.1977-22.11.1991, kokku 14 aastat, 6 kuud ja 2 päeva ning määrata talle pension tulenevalt Nimekirjast nr 2 XII osa punkti 1 metsavarumine, eriala koodi 11442 märgitule. Kaebuse kohaselt töötas kaebaja metsaväljaveo autojuhina H perioodil 20.05.197722.11.
8. Tööülesandeid on kirjeldatud detailselt ajaleheartiklis Nõukogude H (tl 10), millele kaebaja ka oma kaebuses tugineb. Kaebaja teostas töid sõidukiga ZIL-157, mille küljes asus „Fiskars“ tõstuk. Metsas objektil laadis kaebaja ise koorma peale, mille järel transportis peale laaditud palgid metsakogumispunkti. Samuti on kaebaja kirjeldanud oma tööülesandeid 08.10.2009.a. seletuskirjas (tl 50). Kaebaja töö sisuks oli metsaväljaveo autodega ( ZIL-157 ja ZIL -131) metsast raielangilt mööda metsateid täistüvede vedamine Kärdla metsatöötlemise punkti estakaadile ja metsa raielangilt palgivedu Kärdla metsatöötlemise punkti saeveskisse. Kaebaja tööiseloomu tõendavad tunnistajad M. T, V. R, G. H, kes kinnitavad kaebaja töötamist metsaväljaveo autojuhina. Tunnistuste juurde on lisatud eelnimetatud tunnistajate väljavõtted tööraamatutest ning isikut tõendavatest dokumentidest. M. T, töötas tööraamatu kannete kohaselt H metsaveoautojuhina ajavahemikul 01.12.197506.11.1980; 30.09.1982-29.11.1982 ja 07.05.1984-15.09.1984; metsaraietöölisena 06.11.1980-29.04.1981; langetajana 29.04.1981-30.09.
9. T tegi kaebajaga ühesugust tööd. Koos alustati tööpäevi, mis algasid metsatööstuspunktist välja sõitmisega metsa puitu peale laadima. Igale autole oli paigaldatud oma tõstemehhanism. Kaebaja tööülesanneteks oli raielankide äärest metsamaterjali peale laadimine ning väljavedu kas Kärdlasse metsatööstuspunkti või H sadamatesse. A. P kasutas metsaveoks kohaldatud veoautot ZIL 131 ja ZIL
10. 3 3-10-1006 Reeglina kasutati kehvas seisus metsateid. Metsaväljaveo autojuhina tegi A. P tööd kogu tööpäeva ulatuses ning muid töid samal ajal ei teinud. Samuti tunnistaja selgitab, et metsaväljaveo autojuhi tööd peeti tervistkahjustavaks, kuna selle ametiga kaasnes lisapuhkus ning eririietus arvestades välitingimustes töö tegemist. Eririietuseks oli vatijope, vatipüksid, vildid, kirsasaapad, kummikud ning vihmaülikond. V. R töötas H peametsaülema ametikohal 07.05.1966-04.08.1985 ning direktorina 04.08.1985-29.02.
11. Kaebajaga puutus tunnistaja kokku tööülesannete tõttu. Perioodidel, kui A. P töötas metsaväljaveo autojuhina, tuli tunnistajal koordineerida pudu väljavedu metskondadest ja sellega seoses kontrollida ka metsaveo autode tööd. Peametsaülemana tuli direktori äraolekul juhtida kogu metsamajandi tööd, sealhulgas ka metsa väljavedu, mille tõttu puutus tunnistaja tihedalt kokku metsaväljaveo autojuhtidega. A. Pe tööülesanneteks oli raielankide äärest metsamaterjali peale laadimine ning väljavedu kas Kärdlasse ümbertöötlemiseks, H sadamatesse või müügiks teistele tarbijatele. A. P kasutas metsaveoks kohaldatud veoautot ZIL 131 ja ZIL
12. Reeglina kasutati kehvas seisus metsateid. Metsaväljaveo autojuhina tegi A. P tööd kogu tööpäeva ulatuses ning muid töid samal ajal ei teinud. Samuti tunnistaja selgitab, et metsaväljaveo autojuhi tööd peeti tervistkahjustavaks, kuna selle ametiga kaasnes lisapuhkus. G. H töötas H novembrist 1977-veebruarini 1992, algul laomeistrina, hiljem metsavarumismeistrina. Tunnistaja tööülesandeks oli metsast välja veetud metsamaterjali mõõdistamine ja vastava arvestuse pidamine, mis olid aluseks töötasustamisel. Tunnistaja tööülesandeks oli metsavarumise-metsaväljaveo korraldamine. A. Pe tööülesanneteks oli raielankide äärest metsamaterjali peale laadimine ning väljavedu kas Kärdlasse ümbertöötlemiseks, H sadamatesse või müügiks teistele tarbijatele. A. P kasutas metsaveoks kohaldatud veoautot ZIL 131 ja ZIL
13. Reeglina kasutati kehvas seisus metsateid. Metsaväljaveo autojuhina tegi A. P tööd kogu tööpäeva ulatuses ning muid töid samal ajal ei teinud. Samuti tunnistaja selgitab, et metsaväljaveo autojuhi tööd peeti tervistkahjustavaks, kuna selle ametiga kaasnes lisapuhkus. Sotsiaalkindlustusameti esindaja võttis õigeks, et eeltoodud tõenditega saab tuvastada kaebuses taotletud soodustingimustel määratava tööstaaži ning ei vaielnud kaebaja avalduse rahuldamise vastu. Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega kaebaja töötamise kohta metsaväljaveo autojuhina, leiab eeltoodut kogumis ja vastastikuses seoses hinnates, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetlusosalised menetluskulude taotlust ei esitanud. Annika Vendik Kohtunik 4