Obsah (7)

§ 5§ 8§ 9§ 10§ 1§ 11§ 2

3-09- 1061 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2010.a Tallinn Haldusasja number 3-09-1061 Haldusasi PM Kaubandusgr

) § 5 lg 2 ja § 10 lg 2 ja 6 alusel. Seega on tegevusel avalik-õiguslik iseloom. Vaidlustatud haldustegevusel on välismõju – Tamme uuringuruum, mille varu käskkirjaga kinnitatakse ja registrisse kantakse, paikneb Pärnu maakonnas Koonga vallas Tamme ja Õepa külas eraomandisse kuuluvatel kinnistutel Mõisa (katastritunnus 33404:003:0023, omanikuks H. S. ), Märdi (katastritunnus 33404:003:00126, omanikuks kaebuse esitaja) ja Mare-Mihkli (33404:003:00126, omanikuks kaebuse 3 esitaja). Kaebuse esitajale kuuluvad kinnistud maa-alal, mille avalik-õiguslikku seisundit vaidlustatav üldkorraldus reguleerib. Käskkirja mõju väljapoole haldusorganist näitab veel see, et käskkirjast sõltub kaevanduslubade sisu ja andmine. Käskkirjaga on ühepoolselt haldusorgan reguleerinud konkreetse koha avalik-õigusliku seisundi.

1. Kaebuse esitaja on isik, keda hakkaks planeeritav kaevandus otseselt mõjutama. Uuringuruumi maardlana kinnitamise menetluses on kaebaja menetlusosaline HMS § 11 lg 1 p 3 mõttes. Tema omandis oleva kinnistu muutmine dolokivimaardlaks puudutab otseselt tema õigusi ja vabadusi. Kaebuse esitajal ei ole küll Tamme dolokivimaardla kaevandusluba, kuid võrreldes teiste kaevandusloa saajatega on kaebuse esitaja kui potentsiaalne Tamme dolokivimaardla kaevandaja ebasoodsamates tingimustes. Kõrvalasuva Koonga dolokivimaardlal kaevandamiseks esitatud taotluste menetlemine toimub käesoleval ajal ja Koonga maardla dolokivi aktiivne tarbevaru on võetud arvele ehitusdolokivina. Tamme uuringuruumi varu kinnitamisel tehnoloogilise dolokivi aktiivse tarbevaruna seatakse Tamme uuringuruumi kaevandaja (kaebaja) olukorda, kus ta pole konkurentsivõimeline kaevandamaks ja tootmaks ehituskillustikku, kuna tehnoloogilise dolokivi kaevandamine on märkimisväärselt kallim ja keerukam kui tavalise ehitusdolokivi kaevandamine.
2. Käskkirja punktis 2 sätestatu näol, millega kohustas keskkonnaminister Maa-ametit korraldama Tamme uuringuruumi kandmise keskkonnaregistri maardlate nimistusse Tamme dolokivimaardlana, on tegemist toiminguga HMS § 106 lg 1 tähenduses. Registrisse kandmine on haldusorgani avalik-õiguslik tegevus, millel on ka mõju väljapoole haldusorganit, sest registrisse kantakse (kaebuse esitaja) eraomandis olevad kinnistud ning registrikande alusel hakatakse väljastama maardla kaevanduslubasid.
3. Keskkonnaministri käskkirja punkt 1 kuulub tühistamisele, sest tegemist on kehtiva haldusaktiga, mis on aga sisuliselt õigusvastane selles sisalduvate diskretsioonivigade (olulise asjaolu arvestamata jätmine) ning vastuolu tõttu võrdse kohtlemise (PS § 12) ja õiguskindluse põhimõttega (PS § 10). Käskkirja punkt 2 kui haldusakti (käskkirja punkt 1) alusel tehtud toiming on õigusvastane, kuna aluseks olnud haldusakt kuulub tühistamisele. VASTUSTAJA SEISUKOHT
4. Vastustaja palub jätta PM Kaubandusgrupp OÜ kaebuse rahuldamata.
5. Määruse nr 44 § 15 lg 1 sätestab, et kasutusalade järgi jaotatakse karbonaatkivimid tehnoloogiliseks ja ehitusotstarbeliseks karbonaatkivimiks ja lõige 2 sätestab, et tegemist on tehnoloogilise dolokiviga, kui MgO sisaldus ei ole alla 18% ja lisandite (SiO2+ R2O3) sisaldus ei ole üle 5% ning ehitusotstarbelise karbonaatkivimiga, kui survetugevus kuivalt on vähemalt 200 kg/cm2 ja külmakindlus vähemalt 15 tsüklit. Madalamargilise karbonaatkivimi survetugevus on 200 – 600 kg/cm
6. Kõrgemargilise karbonaatkivimi survetugevus peab olema üle 600 kg/cm2 ning külmakindlus mitte alla 25 tsükli.
7. Kaebaja poolt tellitud aruande „Tamme uuringuruumi dolokivi varu geoloogiline hinnang (varu seisuga 01.10.2008.a )“ alusel selgub, et Tamme uuringuruumi varu vastab osaliselt tehnoloogilisele dolokivile kehtestatud nõuetele ja osaliselt ehitusdolokivile kehtestatud nõuetele. Aruandes on toodud dolokivi varu iseloomustus ja varu arvutus. Aruande lehekülgedel 24-30 on esitatud dolokivi füüsikalismehaanilised omadused. Kokkuvõtvalt on märgitud (aruanne lk 30), et kivimi füüsikalis-mehaaniliste katsete alusel vastab kõigi kihtide dolokivi kõrgemargilise dolokivi nõuetele. Aruande lehekülgedel 31-36 on antud ülevaade dolokivi kihtide keemilisest koostisest. Kokkuvõtvalt on märgitud (aruanne lk 36 ja 31), et 4 kuni 6 meetri paksust dolokivi kihti (keskmine paksus 5,2 meetrit) on võimalik kasutada tehnoloogilise toormena. Tehnoloogilise dolokivi kihi paksus on suurem uuringuala lääneservas. Lehekülgedel 37-41 on toodud varu arvutus. Selles on varu iseloomustus ja vastavad tabelid. Tehnoloogilise dolokivi varuks on arvutatud 1090 tuh m3 ja ehitusdolokivi varuks 1803 tuh m3 (lk 38). 4 Tehnoloogilise dolokivi kiht lasub ehitusdolokivi kihi peal. On oluline rõhutada, et käskkirjaga varu kinnitamisel ongi aluseks võetud aruandes esitatud varu arvutus, varu kogused ja nende kasutusalad.
8. Aruande autori Ain Põldvere arvates on Tamme uuringuruumis uuritud dolokivi sarnane Koonga dolokivimaardla dolokiviga ja ta teeb ettepaneku lülitada Tamme uuringuruum Koonga maardla koosseisu. Samuti soovitab ta kogu Tamme uuringuruumi varu kinnitada ehitusdolokivi tarbevaruna. Põhjustena mainib ta, et vahetult pinnakatte all lasuv tehnoloogiline dolokivi on karstunud ja lõheline ning sellise kivimi kaevandamine tehnoloogilise kivimina on ebaratsionaalne (aruanne lk 39). Seejuures jääb arusaamatuks, kuidas selline sekundaarselt muutunud ja purustatud kivim paremini ehitusdolokiviks sobiks. Vastustaja selgitab, et karbonaatkivimi liigitamisel tehnoloogiliseks dolokiviks ei ole määravad mitte kivimi füüsikalised tunnused, vaid kivimi keemiline koostis. Määruse nr 44 § 15 lg 2 punkti 2 kohaselt on tegemist tehnoloogilise dolokiviga, kui MgO sisaldus ei ole alla 18% ja lisandite (SiO2+ R2O3) sisaldus ei ole üle 5%. Seega tuleb lähtuda dolokivi keemilisest koostisest. Koonga dolokivimaardla asub Tamme uuringuruumist 3,4 km kaugusel. Puuraukude geoloogiline läbilõige on Koonga maardlas ja Tamme uuringuruumis tõesti sarnane, kuid keemiline koostis on erinev. Seejuures tuleb arvestada tõsiasjaga, et Koonga dolokivimaardla puuraukudest võetud proovides on keemiliste analüüside tulemused näidanud tehnoloogiliseks dolokiviks sobiva toorme olemasolu vaid üksikutes kohtades – kuues puuraugus (üldse puuriti 107 puurauku). Nende kuue puuraugu alusel ei ole praktiliselt võimalik arvutada tehnoloogilise dolokivi varu, lähtudes määruse nr 44 § 16 lõike 1 punktiga 3 sätestatud nõudest, kuivõrd uuringupunktide vahekaugused on siin valdavalt liiga suured.
9. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et aruande koostaja soovitas kinnitada kogu Tamme uuringuruumi varu ehitusdolokivi aktiivse tarbevaruna, sest valdav enamus tehnoloogilisele dolokivile vastavast dolokivist on lahustamatu jäägiga 3-5 % ja sellisele tehnoloogilisele toormele puuduvad kasutusvaldkonnad. Tehnoloogilisele dolokivile vastav dolokivi kiht lasub vahetult pinnakattesetete all, kus kihi ülaosa on allunud sekundaarsetele muutustele, on karstunud ja lõheline ning selle kaevandamine tehnoloogilise toormena on ebaratsionaalne. Vastustaja ei saa varu kinnitamisel lähtuda ettevõtte majanduslikest huvidest, vaid peab arvestama õigusaktides sätestatut. Tegemist on tehnoloogilise dolokiviga, kui lisandite sisaldus ei ole üle 5%. Tehnoloogilise kivimi määratlemisel ei saa arvesse võtta füüsikalis-mehaanilisi muudatusi, seega ei ole antud juhul asjakohane viidata kivimi karstumisele ja lõhelisusele. Tamme uuringuruumi varu vastab osaliselt tehnoloogilisele dolokivile kehtestatud nõuetele ja osaliselt ehitusdolokivile kehtestatud nõuetele. Seega ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et Tamme uuringuruumi varu tuleb arvele võtta vaid ehitusdolokivina.
10. Kaebaja on juhtinud tähelepanu asjaolule, et Koonga maardla dolokivi varu staatust pole muudetud ka peale maapõueseaduse muutmist
11. aastal. Vastustaja selgitab, et maapõueseadusest ei tulene nõuet varem uuritud maavaravaru ümber hinnata. Kõigi enne
12. aastat tehtud uuringute kordamine ei ole vajalik, kuna uurimismeetodid ja varu kvaliteedile esitatavad nõuded ei ole niipalju muutunud. Teatud juhtudel võib see osutuda vajalikuks, kui varem tehtud uuringud oma detailsuselt ei võimalda kaevandamisloa andmist lähtudes kehtivatest nõuetest. Koonga maardlas läbiviidud uuringud võimaldavad kaevandamisloa andmist, mistõttu iseenesest uuringuid kordama ei peaks.
13. Geoloogilise uuringu loa andmise otsuses on tõepoolest vihjatud, et Tamme uuringuruumi varu ja ala võiks liita Koonga dolokivimaardlaga. Koonga maardla märkimine käskkirja motivatsiooni ossa tulenes asjaolust, et Tamme uuringuala paikneb eelnevalt uurimata alal ning maapõueseaduse üldisest loogikast lähtudes peaks enne geoloogilise uuringu loa andmist olema tehtud üldgeoloogiline uurimistöö, mille käigus selgitatakse välja võimalik prognoosvaru. Kuna Tamme uuringuruum asub Koonga maardlast ca 3,4 km kaugusel kagus ja jääb Koonga maardlaga sarnaselt Jaagarahu lademe avamusalale ja õhukese pinnakattega alale, siis võis eeldada uuringuruumi piires Koonga maardlaga analoogset geoloogilist situatsiooni. Seetõttu pidas Keskkonnaministeerium ka põhjendatuks PM Kaubandusgrupp OÜ soovi viia läbi geoloogilised uuringud alal, mida eelnevalt ei ole uuritud. Geoloogilise uuringu loa andjana pidas Keskkonnaministeerium otstarbekaks liita ala Koonga maardlaga, kuid sellesse ei saa suhtuda, kui sätestatud kohustusse. Vastustaja rõhutab, et antud juhul ei muuda Tamme ala ja varu liitmine Koonga 5 dolokivimaardla ala ja varuga uuringu tulemusel ilmnenud varu kasutusala. Tamme uuringuruumis teostatud geoloogilise uuringu tulemused näitasid, et ehitusdolokivi ja tehnoloogilise dolokivi jaotumus on seal Koonga dolokivimaardlast erinev ja seetõttu on Tamme uuringuruum otstarbekas võtta keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele eraldi, Tamme dolokivimaardlana. Uuringu tulemusel piiritletud kivimi kandmise maardlana keskkonnaregistrisse otsustas geoloogilise uuringu tulemuse alusel keskkonnaminister, arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust.
14. Kaebaja märgib, et ekspert E. Lugus ei ole konkretiseerinud, milline osa varust vastab Määruse nr 44 nõuetele ja milline osa mitte. Käskkirjas ei ole ära toodud ekspert E. Luguse kirjalikus arvamuses toodud seisukohti ja põhistusi ning sellest tulenevalt on käskkiri motiveerimata ja põhjendamata. Keskkonnaministri 06.11.2002 käskkirjas nr 849 „Eesti Maavarade Komisjoni tasustamise kord“ punktis 2.3 on nõue, et ekspertidega sõlmitavad lepingud valmistab ette Keskkonnaministeerium. Käskkirjale vastavalt on sõlmitud ka töövõtulepingud ekspertidega. Töövõtulepingu alajaotuses „Lepingu ese“ on kirjeldatud, mida ekspert peab tegema: detailselt läbi vaatama Eesti Maavarade Komisjonis (EMK) arutusele tulevate geoloogiliste aruannete ja muude dokumentide tekstid, tekstilisad ja graafilised lisad; koostama läbivaadatud materjalide kohta eksperthinnangu, andma EMK-le ülevaate selle kohta, millised eksperdi poolt esitatud parandusettepanekud on geoloogilise aruande või muude materjalide autorite poolt sisse viidud jms. Seega suhtleb aruande läbivaatamise käigus Eesti Maavarade Komisjoni ekspert alati aruande autoriga. Tavapäraselt vastab aruande autor eksperdi küsimustele, samuti viiakse aruandesse vajalikke parandusi. Niisiis on eksperdi arvamus aruande autorile, seega ka aruande tellijale alati teada. Siinkohal on aga olulisem märkida, et vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et käskkiri on motiveerimata ja põhjendamata. Käskkirja motiveerivas osas on põhistusena kõigepealt kajastatud, et aruande autor teeb ettepaneku kinnitada kogu uuringuruumi varu ehitusdolokivi varuna. Seejärel märgitakse käskkirjas, et EMK ekspert E. Lugus soovitab varu kinnitada osaliselt tehnoloogilise ja osaliselt ehitusdolokivina, kuna osa varust vastab Määruses nr 44 tehnoloogilisele dolokivile kehtestatud nõuetele. Seega on käskkirjaga varu koguste kinnitamise põhiline motivatsioon õigusaktist (Määrusest nr 44) tulenev nõue. Samale määrusele toetudes on ümber lükatud ka aruande autori seisukoht ettepaneku osas kinnitada kogu varu ehitusdolokivi varuna. Seega ei olnuks siin vajalik lisada ekspert E. Luguse kirjalikus arvamuses toodud seisukohti, kus on samuti viidatud Määrusele nr 44, kuivõrd ainsaks põhistuseks varu sellisena kinnitamiseks on õigusakti vastav nõue. Motivatsiooni täiendamine ei oleks olnud põhjendatud ka seetõttu, et aruande koostaja ise esitab oma aruandes (aruande lk 38) samasuguse liigituse tehnoloogiliseks ja ehitusdolokiviks ja samasuguse varu arvutuse, nagu ka käskkirjaga on kinnitatud. Seega lisaks sellele, et aruande autori ettepanek kinnitada kogu uuringuruumi varu ehitusdolokivi varuna ei ole kooskõlas õigusaktiga, on selline ettepanek ja sama aruande lk-l 38 esitatud varu arvutus aruandes endas vastuoluline.
15. Aruande kõige olulisemad osad, so geoloogilise uuringu metoodika ja varu arvutus, vastasid Määruse nr 44 nõuetele. Eelkõige tähendab aga see tavapärane käskkirja lisatav nõue seda, et geoloogilise uuringu metoodika ja tegemise kord peavad vastama Määruses nr 44 esitatud nõuetele. Ainult sel juhul on võimalik geoloogilise uuringu aruandes esitatud maavaravaru arvutus läbi vaadata ja kinnitada see varu ning võtta arvele keskkonnaregistri maardlate nimistus. See ei tähenda alati, et varu kinnitatakse täpselt nendes kogustes ja sellise maavara kasutuse otstarbega, nagu seda aruande autor soovitab. Uuringu tulemusel piiritletud varu kinnitamise ja kandmise keskkonnaregistri maardlate nimistusse otsustab keskkonnaminister, arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust.
16. Keskkonnaministeerium peab varude kinnitamisel lähtuma maapõueseadusest ja selle alusel välja antud õigusaktidest. Nõuet lähtuda ettevõtete konkurentsivõimest ei ole õigusaktidega kehtestatud. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab antud juhul kõikide taotlejate võrdset kohtlemist õigusaktidega ettenähtud nõuete järgimise osas, mitte aga kaevandajate ettevõtlushuvidest lähtudes. Ka säästva arengu seaduse § 3 lg 2 sätestab, et omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust kitsendatakse, lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui inimkonna ühisvara ja rahvuslikku rikkust. 6
17. Kaebaja väidab, et tal tekkis õiguspärane ootus tulenevalt keskkonnaministri 30.03.2007 käskkirjast nr 368, millega võeti Keskkonnaministeeriumis seisukoht, et pärast uuringute lõpetamist ja varude kinnitamiseks sobimisel on otstarbekas liita ala pindala ning varu Koonga dolokivimaardla omaga. Ala pindala ning varu liitmine ei oma tähendust, kuna Tamme ala ja varu liitmine Koonga dolokivimaardla ala ja varuga ei muuda uuringu tulemusel ilmnenud varu kasutusala.
18. Vastustaja on seisukohal, et vaidlusalune käskkiri ei ole antud diskretsiooniõiguse alusel Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 1 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Varu kinnitamisel tehnoloogilise dolokivina või ehitusdolokivina ei ole haldusorganil valikuvabadust, kuna Määruse nr 44 § 15 lg 2 punktiga 2 on MgO ja lisandite sisaldus protsentidena ette antud ja haldusorganil ei ole siin kaalutlemise võimalust.
19. Vastustaja leiab, et käskkiri on piisavalt motiveeritud, kuivõrd käskkiri lähtub õigusakti nõuetest. Samuti oli käskkirjas viidatud kaebaja enese poolt tellitud aruandele, millest ilmneb, et aruandes endas on samad kasutusalad ja kogused nagu käskkirjaski.
20. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et vaidlustatud käskkiri on vastuoluline ning osaliselt arusaamatu. Kaebajale kui kutsetegevuses tegutsevale isikule on Määruses 44 kehtestatud nõuded teada. Samuti ei näita kaebaja, milles seisneb käskkirja vastuolulisus.
21. Lisaks käskkirja tühistamise nõudele taotleb kaebaja ka geoloogilise uuringu aruande uuesti läbivaatamist ja Tamme uuringuruumi varu keskkonnaregistri maardlate nimistusse Tamme dolokivimaardlana kandmise keelamist. Seoses kaebuse lahendamisega on aruanne uuesti läbi vaadatud. Keeld kanda Tamme uuringuruumi varu keskkonnaregistri maardlate nimistusse Tamme dolokivimaardlana ei ole aga enam aktuaalne, kuivõrd vastav kanne on juba tehtud. Vastustaja leiab, et registrikande muutmiseks pole alust, sest vaidlustatud käskkiri on õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED
22. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad:
23. Kaebuse esitajale oli Keskkonnaministeeriumi 30.03.2007 käskkirjaga nr 368 antud geoloogilise uuringu luba Tamme uuringuruumis pindalal 20,98 ha dolokivi tarbevaru uuringuks. Keskkonnaministri 07.04.2009 käskkirja nr 519 punktiga 1 kinnitati Tamme uuringuruumi varu pindalal 20,97 ha järgmiselt: tehnoloogilise dolokivi aktiivne tarbevaru 1 090 tuh m3 ning ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru 1 803 tuh m3 ja punktiga 2 kohustati keskkonnaregistri volitatud töötajat maardlate nimistu osas, Maa-ametit, korraldama Tamme uuringuruumi kandmine keskkonnaregistri maardlate nimistusse Tamme dolokivimaardlana. Käskkirja õiguslikuks aluseks märgitud

§ 5

lg 2 kohaselt otsustab geoloogilise uuringuga uuritud ja piiritletud kivimi maardlana keskkonnaregistrisse kandmise keskkonnaminister geoloogilise uuringu tulemuse alusel, arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust. Keskkonnaministri 07.04.2009 käskkirjast nr 519 (tl 6-7) nähtuvalt ongi keskkonnaminister teinud otsuse Tamme dolokivimaardlana keskkonnaregistrisse kandmise kohta OÜ Eesti Geoloogiakeskuse esitatud Tamme uuringuruumis pindalaga 20,97 tehtud geoloogilise uuringu aruande alusel ja Eesti Maavarade Komisjoni arvamust arvestades. Käskkirjas märgitu kohaselt on uuringu aruande kohta esitanud kirjaliku arvamuse Eesti Maavarade Komisjoni ekspert E.Lugus, kes soovitab varu kinnitada osaliselt tehnoloogilise dolokivina ja osaliselt ehitusdolokivina, kuna osa varust vastab Määruses nr 44 tehnoloogilisele dolokivile kehtestatud nõuetele. Eesti Maavarade Komisjon on eksperdi arvamusega nõustunud ja soovitanud varu kinnitada vastavalt E.Luguse arvamusele. 7 31. OÜ Eesti Geoloogiakeskuse uuringu aruande „Tamme uuringuruumi dolokivi varu geoloogiline uuring“ (tl 2-55) sissejuhatuses on märgitud, et geoloogiliste uuringutööde läbiviimisel juhinduti Määruse nr 44 6.peatükist (Uuringu korra rakendamine karbonaatkivimite suhtes). Vaidlusaluses keskkonnaministri 07.04.2009 käskkirjas nr 519 on leitud, et uuringu aruanne vastab Määruses nr 44 sätestatud nõuetele. Määrus nr 44 on kehtestatud

§ 8lg-te 2 ja 5 alusel. Ma

PS § 8 lg 5 kohaselt geoloogilise uuringu korra kehtestab keskkonnaminister. MaPS § 8 lg 5 punkti 1 kohaselt kehtestatakse geoloogilise uuringu korraga maavarade jaotamine kasutusalade järgi ja maavarade kasutusalade määramise nõuded. Määruse nr 44 6. peatüki § 15 lg 1 kohaselt jaotatakse karbonaatkivimid kasutusalade järgi järgmiselt: 1) tehnoloogilised karbonaatkivimid, mida kasutatakse keemilisest koostisest lähtuvalt mitmes tehnoloogilises protsessis nagu tsemendi tootmiseks, lubja põletamiseks, paberi- ja metallitööstuses, samuti põllumajanduses, heitvete puhastamisel ning muudel eesmärkidel; 2) ehitusotstarbelised karbonaatkivimid, mida kasutatakse lähtuvalt füüsikalis-mehaanilistest omadustest, viimistluskivi korral ka dekoratiivsusest ning poleeritavusest, ehituses. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab karbonaatkivimitele kasutusalade määramise nõuded, mille kohaselt on tegemist tehnoloogilise dolokiviga, kui MgO sisaldus ei ole alla 18% ja lisandite (SiO2+ R2O3) sisaldus mitte üle 5% (p 2) ning ehitusotstarbelise karbonaatkivimiga, kui survetugevus kuivalt on vähemalt 200 kg/cm2 ja külmakindlus vähemalt 15 tsüklit. Madalamargilise karbonaatkivimi survetugevus on 200–600 kg/cm2. Kõrgemargilise karbonaatkivimi survetugevus peab olema üle 600 kg/cm2 ning külmakindlus mitte alla 25 tsükli. Tamme uuringuruumi dolokivi varu geoloogilise uuringu aruandes on toodud Tamme uuringuruumi dolokivi füüsikalis-mehaanilised omadused ning kokkuvõtvalt märgitud (aruande lk 30, tl 37), et kivimi füüsikalis-mehaaniliste katsete alusel vastab kõigi kihtide dolokivi kõrgemargilise dolokivi nõuetele. Samuti on aruandes toodud Tamme uuringuruumi dolokivi keemiline koostis ning märgitud, et 12 puurläbilõike andmetel on tehnoloogilisele dolokivile vastava kihi keskmine paksus 5,2 m, olles kõige väiksem puurläbilõikes nr Pa 2 (0.9

1. m)ja kõige suurem puurläbilõikes nr Pa 3 (7,8 m), uuringuruumi lääneservas jääb tehnoloogilisele dolokivile vastava lasundi paksus vahemikku 6,4-7,8 m (aruande lk 31,tl 38). Aruande punktis 6 on toodud varu arvutus, milles on tehnoloogilise dolokivi aktiivseks tarbevaruks arvutatud 1090 tuh m3 ja ehitusdolokivi aktiivseks tarbevaruks 1803 tuh m3 (lk 38). Aruande kokkuvõttes on samuti märgitud, et kivimi füüsikalis-mehaaniliste katsete alusel vastab kogu uuritud dolokivi kõrgemargilise dolokivi nõuetele. Dolokivi keemilise koostise analüüside põhjal selgus, et ülemised dolokivikihid vastavad MgO ja lahustamatu jäägi sisalduse poolest maapõueseaduses tehnoloogilisele dolokivile esitatavatele nõuetele. Tamme uuringuruumis on välja eraldatud tehnoloogilisele dolokivile vastav 1.plokk (pindalal 20,97
2. ha)varuga 1090 tuh m3 ja ehitusdolokivi 2. plokk (pindalal 20,97
3. ha)varuga 1803 tuh m3. Seega on Tamme uuringuruumi dolokivi varu geoloogilise uuringu tulemusena välja eraldatud tehnoloogilisele dolokivile vastav 1.plokk (pindalal 20,97
4. ha)varuga 1090 tuh m3 ja ehitusdolokivi 2. plokk (pindalal 20,97
5. ha)varuga 1803 tuh m3 ning keskkonnaministri 07.04.2009 käskkirja nr 519 punktiga 1 kinnitatud Tamme uuringuruumi varu tehnoloogilise dolokivi aktiivse tarbevaruna 1 090 tuh m3 ja ehitusdolokivi aktiivse tarbevaruna 1 803 tuh m3 ei erine uuringu aruandes väljatoodud varu arvutusest, kogustest ja kasutusaladest. Samuti vastab käskkirjas kinnitatud varu Määruses nr 44 sätestatud karbonaatkivimitele kasutusalade määramise nõuetele. 32. Kaebuse esitaja ei ole kahtluse alla seadnud keskkonnaministri 07.04.2009 käskkirjaga nr 519 kinnitatud Tamme uuringuruumi varu vastavust Määruses nr 44 sätestatud karbonaatkivimitele kasutusalade määramise nõuetele. Kaebuse esitaja heidab vastustajale ette asjaolu, et käskkirja andmisel ei ole arvestatud uuringu tegija soovitust kinnitada kogu Tamme uuringuruumi varu ehitusdolokivi aktiivse tarbevaruna, kuna tehnoloogilise toormena on selle kaevandamine ebaratsionaalne. Kaebaja leiab, et Tamme uuringuruumi varu kinnitamisel tehnoloogilise dolokivi aktiivse tarbevaruna seatakse Tamme uuringuruumi kaevandaja (kaebaja) olukorda, kus ta pole konkurentsivõimeline kaevandamaks ja 8 tootmaks ehituskillustikku. Kaebuse esitaja leiab, et rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja on pandud ebavõrdsesse situatsiooni naabruses asuva Tamme uuringuruumiga sarnase Koonga maardla, mis on arvel ehitusdolokivi maardlana, kaevandajaga. Tamme uuringuruumi dolokivi varu geoloogilise uuringu aruandes (aruande lk 39-41) on märgitud, et nii tehnoloogilisele dolokivile vastava dolokivikihi paksus (0,9-7,8 m, keskmiselt 5,2
6. m)kui ka lahustamatu jäägi sisaldus on väga muutlik. Kuna valdav enamus tehnoloogilisele dolokivile vastavast dolokivist on lahustamatu jäägiga 3-5%, siis sellisele tehnoloogilisele toormele puuduvad kasutusvaldkonnad. Tehnoloogilisele dolokivile vastav dolokivikiht lasub vahetult pinnakattesetete all, kus kihi ülaosa on allunud sekundaarsetele muutustele, on karstunud ja lõheline ning selle kaevandamine tehnoloogilise toormena on ebaratsionaalne. Tamme uuringuruumis uuritud dolokivi geoloogiline läbilõige nii litoloogilise kui ka keemilise koostise ning stratigraafilise liigestatuse poolest on väga sarnane lähedal asuva Koonga dolokivimaardla dolokiviga. Aruandes on esitatud võrdlev analüüs Koonga dolokivimaardla aktiivse tarbevaru dolokivide ja Tamme uuringuruumi dolokivide kohta, mis keemiliselt koostiselt vastavad tehnoloogilisele dolokivile esitatavatele nõuetele ning tehtud järeldus, et dolokivilasundi ülaosa nii Koonga maardla aktiivse tarbevaru ploki kui ka Tamme uuringuruumi 1.ploki piires on keemiliselt koostiselt väga sarnane. Lähtuvalt eelnevast ja võrdse kohtlemise printsiibist, soovitab uuringu läbiviija kinnitada Tamme uuringuruumi dolokivi (1. ja 2. plokk) ehitusdolokivina, märkides, et vastasel korral pole tulevikus Tamme uuringuruumi dolokivi kaevandaja konkurentsivõimeline tootmaks ehituskillustikku.

§ 9

lg 1 kohaselt nõuded dolokivi omadustele ning lasumistingimustele ja omadustele maavaravaruna maardlas arvele võtmiseks kehtestab keskkonnaminister. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt maavaravarule määratakse vastavalt tema kvaliteedile ja kasutusvõimalusele kasutusala. Maavaravarude kasutusalade nimistu kehtestab keskkonnaminister.

§ 10

lg 8 kohaselt kehtestab nõuded maavaravarude kategooriatele keskkonnaminister, lähtudes maavara uurituse astmest, võimaliku keskkonnamõju ulatusest, kaevandamise võimalikkusest ja majanduslikust otstarbekusest.

§ 9

lg 1 ja 3 ning § 10 lg 8 alusel kehtestatud keskkonnaministri 21.04.2005 määruse nr 29 „Nõuded maavaravarude kategooriatele ja maavaradele ning maavaravarude kasutusalade nimistu“ § 1 lg 2 kohaselt tarbevaru kvalifitseeritakse geoloogilise uuringu alusel. Uuring peab olema tehtud detailsusega, mis annab kõik vajalikud andmed maavara kaevandamiseks ja kasutamiseks. Määruse § 2 lg 1 p 1 sätestab järgmised nõuded dolokivi maavaravaruna maardlas arvele võtmiseks: dolokivi – karbonaatkivim, mille karbonaatsest osast moodustab dolomiit üle 50%, MgO sisaldus on 14% ja enam ja lahustumatu jäägi sisaldus kuni 25%. Määruse § 3 p 1 kohaselt jaotatakse dolokivi kasutusalade järgi tehnoloogiliseks dolokiviks, mille kasutusala lähtub selle keemilisest koostisest, ning ehitusdolokiviks, viimistlusdolokiviks ja täitematerjalina kasutatavaks dolokiviks, mille kasutusala lähtub selle tugevuslikest omadustest. Seega on maapõueseaduse alusel keskkonnaministri 21.04.2005 määrusega nr 29 määratud nõuded dolokivi omadustele ning lasumistingimustele ja omadustele maavaravaruna maardlas arvele võtmiseks ning jaotatud dolokivi vastavalt tema kvaliteedile ja kasutusvõimalusele kasutusalade järgi tehnoloogiliseks dolokiviks ja ehitusdolokiviks. Määruse nr 44 § 15 lg-s 2 on sätestatud karbonaatkivimitele kasutusalade määramise nõuded (vt käesoleva kohtuotsuse p 31 esimene lõik). Käesoleval juhul on Tamme uuringuruumi dolokivi varu geoloogilise uuringu tulemusena kindlaks tehtud, et Tamme uuringuruumi varu vastab osaliselt tehnoloogilisele dolokivile kehtestatud nõuetele ja osaliselt ehitusdolokivile kehtestatud nõuetele, mistõttu ei ole õigusvastane keskkonnaministri 07.04.2009 käskkirja nr 519 punktiga 1 Tamme uuringuruumi varu kinnitamine osaliselt tehnoloogilise dolokivi aktiivse tarbevaruna ja osaliselt ehitusdolokivi aktiivse tarbevaruna.

§ 1

lg 1 kohaselt sätestab nimetatud seadus maapõue uurimise, kaitsmise ja kasutamise korra ning põhimõtted eesmärgiga tagada maapõue majanduslikult otstarbekas ja keskkonnasäästlik kasutamine. Seega ei ole seaduse eesmärgiks tagada kaevandaja konkurentsivõime maavara kaevandamisel. Maavaravaru kinnitamisel peab vastutaja lähtuma maapõueseadusest ja selle seaduse alusel antud õigusaktidest, mida käesoleval juhul on keskkonnaministri 07.04.2009 käskkirjaga nr 519 ka tehtud. Kohus nõustub vastustajaga, et võrdse kohtlemise põhimõte tähendab antud juhul kõikide taotlejate 9 võrdset kohtlemist õigusaktidega ettenähtud nõuete järgimise osas, mitte aga kaevandajate ettevõtlushuvidest lähtudes. 33. Keskkonnaministeeriumi 30.03.2007 käskkirjas nr 368, millega anti kaebajale geoloogilise uuringu luba Tamme uuringuruumis dolokivi tarbevaru uuringuks, on märgitud, et Tamme uuringuruum paikneb eelnevalt uurimata alal üleriigilise tähtsusega Koonga dolokivimaardla läheduses ning on eeldatud Tamme uuringuruumi teenindusalal Koonga maardlaga analoogset geograafilist situatsiooni ja sellega seoses märgitud, et pärast uuringute lõpetamist ning varu kinnitamiseks sobimisel on otstarbekas liita ala pindala ning varu Koonga dolokivimaardla omaga. Keskkonnaministeeriumi 30.03.2007 käskkirjast nr 368 ei saanud kaebuse esitajal tekkida õiguspärast ootust Tamme uuringuruumi ala ja varu liitmiseks Koonga dolokivimaardla ala ja varuga. Vastavalt

§ 11

lg-le 2 tekib isikul maavara geoloogilise uuringu loa alusel vaid õigus geoloogilise uuringu läbiviimiseks ja geoloogilise uuringu tulemuse alusel otsustab keskkonnaminister kivimi maardlana keskkonnaregistrisse kandmise, arvestades sealjuures Eesti Maavarade Komisjoni arvamust (

§ 5lg 2).

Tamme uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes on soovitatud lülitada Tamme uuringuruumi varu Koonga maardla koosseisu, kuna Tamme uuringuruumis välja eraldatud tarbevaru plokid asuvad Koonga dolokivimaardla lähedal viimasega sarnastes geoloogilistes tingimustes.

§ 2

p 5 kohaselt on maardla üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud ning keskkonnaregistris arvele võetud maavara lasund või lasundi osa, kusjuures maardlana võetakse arvele kogu lasund või lasundi osa, mis sisaldab maavara koos vahekihtidega. Nimetatud sättega ei ole vastuolus geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud Tamme uuringuruumi keskkonnaregistris arvele võtmine Tamme dolokivimaardlana ja selle mitteliitmine Koonga dolokivimaardla ala ja varuga. Kohus nõustub ka vastustajaga, et Tamme uuringuruumi ala ja varu liitmine Koonga dolokivimaardla ala ja varuga ei muudaks uuringu tulemusel ilmnenud Tamme uuringuruumi varu kasutusala. Arvestades, et vaidlusaluse käskkirjaga kinnitati Keskkonnaministeeriumile kinnitamiseks esitatud Tamme uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu alusel Tamme uuringuruumi dolokivi varu, on asjakohatud kaebuse esitaja väited Koonga maardla dolokivi varu arvele võtmise ja varu staatuse mittemuutmise kohta. 34.

§ 5

lg 1 kohaselt peetakse maavarade arvestust keskkonnaregistris maardlate kaupa maavaravarudena keskkonnaregistri seaduses sätestatud korras. Keskkonnaregistri seaduse § 8 lg 1 kohaselt peetakse maavarade arvestust maardlate nimistuna. Sama seaduse § 9 lg 1 kohaselt kantakse maardlate nimistu registrikaardile muuhulgas varude kinnitamise otsuse number ja kuupäev (p 11), maavara nimetus (p12), maavara kasutusalad (p 14), maardla maavaru (p 26) ja muud maavara iseloomustavad andmed. Eeltoodust tulenevalt on õiguspärased ka vaidlusaluse käskkirja punkt 2, millega kohustati Maa-ametit korraldama Tamme uuringuruumi kandmine keskkonnaregistri maardlate nimistusse Tamme dolokivimaardlana ning Tamme uuringuruumi kandmine keskkonnaregistri maardlate nimistusse Tamme dolokivimaardlana.

1. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et vaidlusalune keskkonnaministri käskkiri on motiveerimata, vastuoluline ja arusaamatu. Käskkirjas märgitu kohaselt on käskkiri antud kaebaja tellitud ja Keskkonnaministeeriumile kinnitamiseks esitatud Tamme uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu aruande tulemuste alusel. Geoloogilise uuringu aruandes on tehnoloogilise dolokivi aktiivseks tarbevaruks arvutatud 1090 tuh m3 ja leitud, et dolokivi vastab MgO ja lahustamatu jäägi sisalduse poolest maapõueseaduses tehnoloogilisele dolokivile esitatavatele nõuetele. Vaidlusaluse käskkirjaga ongi kinnitatud tehnoloogilise dolokivi aktiivse tarbevaruna 1090 tuh m3 ja ehitusdolokivi aktiivse tarbevaruna 1 803 tuh m
2. Käskkirja põhjendustes on märgitud aruande autori soovitus kinnitada kogu Tamme uuringuruumi varu ehitusdolokivi aktiivse tarbevaruna, samuti et Eesti Maavarade Komisjoni ekspert E.Lugus soovitab varu kinnitada osaliselt tehnoloogilise dolokivina ja osaliselt ehitusdolokivina, kuna osa varust vastab keskkonnaministri Määruses nr 44 tehnoloogilisele dolokivile kehtestatud nõuetele ning et 10 Eesti Maavarade Komisjon on eksperdi arvamusega nõustunud ja soovitanud varu kinnitada vastavalt E.Luguse arvamusele. Kohus leiab, et käskkiri on vastuoludeta ja piisavalt motiveeritud, arusaadav ja kontrollitav.
3. Eeltoodust tulenevalt on keskkonnaministri 07.04.2009 käskkiri nr 519 õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Samuti on õiguspärane selle käskkirja alusel keskkonnaregistrisse tehtud kanne.
4. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on HKMS § 92 lg-st 1 tulenevalt menetluskulude kandjaks kaebuste esitaja. Vastustaja ei ole esitanud taotlust kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmiseks. Aili Maasik Kohtunik 11