) § 69 lõike 1 alusel põhjusel, et kaebaja oli 19.05.2010 kasutanud vanglaametniku aadressil ähvardavaid väljendeid, öeldes: „Kui Rahamägi mind näpuotsaga puutub, torkan tal silma välja“. Korralduse kohaselt on kaebaja süstemaatiline distsipliinirikkuja, kes suhtub üleolevalt õiguskorda, olles sellega negatiivseks eeskujuks kinnipeetavatele, kuna loob oma tahtlike ja süstemaatiliste rikkumistega ebaõige ettekujutuse, et normide täitmine ei ole vajalik ja ei järgne sanktsioone. See ohustab vangla üldist korda ja julgeolekut. Korralduses on märgitud, et arvestades kaebaja ettearvamatut käitumist, negatiivset meelestatust vanglaametnike suhtes ning toimepandud kuritegusid on alust arvata, et isik on võimeline ähvardused ellu viima, mistõttu on õigusrikkumiste tõkestamiseks vajalik kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Vanglaametnike vastu suunatud võimalike rünnete ärahoidmiseks on otstarbekas keelata kaebajal kasutada isiklikke esemeid, mis soodustavad ähvarduste täideviimist vanglaametnike suhtes. Murru vangla julgeolekuosakonna juhataja 28.05.2010 korraldusega nr 5-12/38-i lõpetati kaebaja suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude rakendamine isiklike esemete keelamist puudutavas osas. Korralduse põhjenduste kohaselt on selle tegemise ajaks ära langenud asjaolud, mis tingisid isiklike esemete keelu, kuna kaebaja suhtes on rakendatud piisavalt julgeolekuabinõusid, mis tagavad vanglaametnike turvalisuse.
lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule ning täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks.
lg 2 sätestab, et täiendavate julgeolekuabinõudena on lubatud: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 5) ohjeldusmeetmete kasutamine. Seega võimaldas seadus vanglal keelata kaebaja isiklike esemete (sealhulgas seebi) kasutamist täiendava julgeolekuabinõuna ning vangla tegevusel oli õiguslik alus. See, kas
lõikes 1 sätestatud abinõude täies mahus kohaldamine kaebaja suhtes oli õiguspärane ja proportsionaalne või mitte, ei mõjuta moraalse kahju nõude eduväljavaateid. Kahjunõude rahuldamine on välistatud ka juhul kui Murru Vangla julgeolekuosakonna juhataja 19.05.2010 korraldus nr 5-12/36-i tunnistataks õigusvastaseks. Mittevaraline kahju hüvitatakse riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Igasugune halduse tegevuse õigusvastasus ja isiku õiguste riive ei tähenda automaatselt isiku väärikuse süülist alandamist. Inimväärikuse rikkumisest on alust rääkida kõige tõsisemate riivete korral. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon (vt näiteks Messina vs. Itaalia (nr 2), nr 25498/94; erivajaduste ignoreerimine (Price vs. Ühendkuningriik, nr 33394/96); arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm (Ilhan vs. Türgi, nr 22277/93); põhjendamatu jõu kasutamine (Ilhan vs. Türgi, nr 22277/93); sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta (Nevmerzhitsky vs. Ukraina, nr 54825/00); ülerahvastatus kambris (Korobov ja teised vs. Venemaa, nr 67086/01); alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul (Valasinas vs. Leedu, nr 44558/98); paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta (I.I vs. Bulgaria, 44082/98) jm. Samuti on leitud, et väärikust alandavaks võivad osutuda halvad sanitaartingimused kogumis (Valasinas vs. Leedu, nr 44558/98). Euroopa Inimõiguste Kohus on asunud seisukohale, et kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (vt Kochetkov vs. Eesti, nr 41653/05, punktid 39 ja 47; Dougoz vs. Kreeka, nr 40907/98, punkt 46; Kalashnikov vs. Venemaa, nr 47095/99, punkt 102; Kehayov vs. Bulgaaria, nr 41035/98, punkt 64). Kohtu hinnangul ei ole kaebaja suhtes kohaldatud vaidlusalune piirang (keeld kasutada seepi kambris) oma olemuselt, mõjult ja kestvuselt oluline ja intensiivne, ega küüni ilmselgelt läveni, mis võiks kaasa tuua moraalse kahju hüvitamise õiguse.
lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel, saunas, vannis või dušši all käik. Murru Vangla kodukorra punkti 78 kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval pesta isiklikku aluspesu ja sokke sauna kasutamise ajal või oma eluosakonnas. Vangla 22.07.2010 vastusest, millega jäeti rahuldamata kaebaja kahjunõue, nähtub, et kaebajal võimaldati kasutada hügieenitarbeid pesemise ajal väljaspool kambrit. Seega oli kaebajal võimalik ka oma aluspesu ja sokke pesta väljaspool kambrit ehk siis sauna, vanni või dušši kasutamise ajal. Seda, et kaebajale võimaldati väljaspool kambrit pesemise ajal seepi kasutada, on kaebaja ka ise kaebuses kinnitanud. Puhas vesi oli kaebajale kambris kättesaadav. Seega võimaldas vangla kaebajal hügieeni eest hoolt kanda. Isiklike esemete kasutamise keeld kehtis lühikest aega. Kaebaja väide, et kaebaja oli 27 päeva ilma seebita ei saa olla õige, kuna kaebaja on ise kaebuses märkinud, et isiklikud esemed (sealhulgas seep) võeti ära 19.05.2010 ning asjad anti tagasi 28.05.2010. Isegi kui kohus tuvastaks sellise lühikese ajavahemiku vältel kohaldatud vähese tähtsusega piirangu õigusvastasuse, ei annaks see ilmselgelt alust nõuda mittevaralise kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tuleb halduskohtusse pöördumise õiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. Kristina Maimann Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.