Ühine omand on kaasomand või ühisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigus kuulub mitmele isikule ühiselt (ühisus), kohaldatakse sellele vastavalt ühise omandi kohta käivaid sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti.
kohaselt võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Vastavalt
sätetele peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud.
lg.1 sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne 12 kinnistusraamatusse.
kohaselt peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis. Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks, mis on tehtud tingimuslikult või tähtpäeva määrates, on tühine. Notar tõestab
lg.1 nimetatud asjaõiguslepingu üksnes juhul, kui talle esitatakse
lg.1 nimetatud dokument või kui see dokument tõestatakse samaaegselt asjaõiguslepinguga. Vastavalt VÕS §1028 sätetele, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda, kui: 1) üleandmisega täideti mittetäielik kohustus; 2) õigus nõuda kohustuse täitmist oli üleandmise hetkeks aegunud; 3) tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga. VÕS §1032 kohaselt võib VÕS §1028 lg.1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Vastavalt VÕS §1033 sätetele, ei pea saaja saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustumise tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. Kui saaja uskus saadu omamise kestmisse ja on sellest tulenevalt teinud kulutusi, peab ta saadu välja andma või selle väärtuse hüvitama üksnes juhul, kui talle hüvitatakse tema poolt tehtud kulutused. Saadu väljaandmise või väärtuse hüvitamise kulud ja saadu juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot üleandmisel kannab üleandja. VÕS §1034 kohaselt, kui vastastikune leping on tühine, võib saaja lepingu kohaselt saadu tagastamise nõude suhtes tugineda VÕS §1033 lg.1 sätestatule üksnes juhul, kui leping on tühine saaja piiratud teovõime või üleandja ähvarduse või vägivalla tõttu. Kui vastastikune leping on tühine, ei ole saaja kohustatud saadut välja andma ega selle väärtust hüvitama, kui saadu hävis või halvenes asjaolu tõttu, mille eest lepingu kehtivuse korral oleks vastutanud üleandja. Kui vastastikune leping on tühine, peavad lepingupooled nende poolt saadu välja andma või selle väärtuse hüvitama samaaegselt. Vastavalt kohaldatakse VÕS §111 sätestatut. VÕS §1035 kohaselt ei kohaldata VÕS §1033 sätestatut juhul, kui saaja üleandmise ajal teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad aluse saadu 13 tagasinõudmiseks vastavalt alusetu rikastumise sätetele. VÕS §1033 sätestatut ei kohaldata ka juhul, kui saadu hävimine, äratarvitamine või kahjustumine või saadule kulutuste tegemine on toimunud pärast seda, kui saaja sai teada või pidi teada saama asjaoludest, mis annavad aluse üleantu tagasinõudmiseks vastavalt käesolevas peatükis sätestatule. VÕS §1035 lg.1 ja lg.2 nimetatud juhtudel peab saaja: 1) välja andma saadust saadud kasu; 2) maksma saadud raha eest intressi seadusega sätestatud suuruses; 3) hüvitama saadust saamata jäänud tulu, mida saaja oleks korrapärase majandamise reegleid järgides võinud saada. Saadu hävimise või kahjustumise korral peab saaja, kes teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad aluse saadu tagasinõudmiseks vastavalt käesolevas peatükis sätestatule, hüvitama üleandjale saadu hävimise või kahjustumise tõttu tekkinud kahju, kui hävimine või kahjustumine toimus saaja süül. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et T. T. hagi S. T.´i ja O. T. vastu oli põhjendatud osaliselt ja kuulus rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et vastavalt Viru Maakohtu kinnistusosakonna, Kohtla – Järve jaoskonna, registriosa nr.802807 kandele oli korteriomandi, asukohaga: xxx, ainuomanikuks O. T.. Kohus asus seisukohale, et kinnistusraamatu kanne on, kehtiva seadusandluse kohaselt, õige, kinnistusraamat on avalik register, millele on juurdepääs kõikidele asjast huvitatud isikutele, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et T. T.´l oleks tulnud enne S. T.´iga tehingu tegemist kontrollida ka kinnistusraamatu kannet, et veenduda, kas S. T.´il oli korteriomandile, asukohaga: Ahtme mnt.55 – 58, Kohtla – Järve linnas, omandiõigust või mitte. Kohus luges tõendatuks, et T. T. enne tehingu tegemist kinnistusraamatu kannet ei kontrollinud ja pidas S. T.´i korteriomandi, asukohaga: xxx, üheks omanikuks. Viru Maakohtu 04.mai 2006.a. kohtuotsusega S. T.´i ja O. T. abielu lahutamise kohta, luges kohus tõendatuks, et kuigi S. T.´i omandiõigust ei olnud kinnistusraamatusse kantud oli S. T. T. T.´ga korteriomandi, asukohaga:xxx, võõrandamislepingu sõlmimise ajal (2005.a. jaanuaris) nimetatud korteriomandi ühisomanik, kuna abielu lahutati alles peale lepingu sõlmimist Viru Maakohtu kohtuotsusega. Kohus luges tõendatuks, et Korteriomandiseaduse §1 kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid.
sätete kohaselt on ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand või ühisomand. Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
14 kohaselt võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Eeltooduga luges kohus tõendatuks, et korteriomandit, asukohaga: Ahtme mnt.55 – 58, Kohtla – Järve linnas, oleks T. T.´le saanud võõrandada 2005.a. jaanuaris ainult S. T. ja O. T. ühiselt, mitte aga ainult S. T. üksi. Kohus luges tõendatuks, et
sätete kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud.
lg.1 sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse.
kohaselt peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis. Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks, mis on tehtud tingimuslikult või tähtpäeva määrates, on tühine. Kohus luges tõendatuks, et juhul, kui O. T. ja S. T. oleksid tõepoolest soovinud korteriomandit, asukohaga: xxx, T. T.´le võõrandada (ning notariaalse lepingu sõlmimise ainsaks takistuseks oli O. T. viibimine vanglas), siis oleksid S. T. ja O. T. saanud vältida lepingu tühisusest tulenevaid õiguslikke tagajärgi, tühise tehingu kehtivaks muutmisega, asjaõiguslepingu sõlmimise teel ja vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse. Oluline on selle juures asjaolu, et asjaõigusleping oleks võinud sisalduda ka O. T. ja S. T.´i ning T. T. vahel sõlmitud kohtulikus kompromissis, kui selline kompromiss oleks käesolevas menetluses sõlmitud. Kohus luges tõendatuks, et O. T. ja S. T. ning T. T. käesolevas tsiviilasjas kompromissi ei sõlminud, mille tõttu asus kohus seisukohale, et S. T. ja O. T. ei soovinudki tegelikult korteriomandit, asukohaga: xxx, T. T.´le võõrandada. Küll aga soovisid O. T. ja S. T. jätta T. T.´le mulje, et temale korteR.d võõrandatakse või on juba võõrandatud. Sellise mulje jätmiseks anti T. T.´le üle korteriomandi valdus ja võeti T. T.´lt korteriomandi müügisumma, aga samuti paluti T. T.´l kustutada korteriomandil lasuvad võlad. Kohus luges tõendatuks, et TsÜS §83 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Korteriomandi, asukohaga: Ahtme mnt.55 – 58, Kohtla – Järve linnas, võõrandamiseks on seaduses kehtestatud notariaalne vorm, mille mittejärgimisel on võõrandamisleping tühine. Tühist võõrandamislepingut lubab seadus asendada ainult notariaalse asjaõiguslepingu sõlmimisega ja kinnistusraamatu kande tegemisega (või siis kohtuliku kompromissis sisalduva asjaõiguslepinguga), mida aga O. T. ja S. T. ei teinud, millega kohus luges tõendatuks, et tühise tehingu sõlminud O. T.´l, S. T.´il ja T. T.´l tuleb taluda korteriomandi, asukohaga: xxx linnas, võõrandamislepingu tühisuse tagajärgedega ning Võlaõigusseaduses ettenähtud alusetult rikastumise sätete rakendamisega kohtu poolt. 15 Kohus luges tõendatuks, et tühise korteriomandi võõrandamislepingu asemel ei tule rakendada korteriomandi rendilepingu sätteid, kuna T. T. lükkas kohtuistungil tagasi S. T.´i kirjalikus vastuses esitatud ettepaneku rakendada rendilepingu sätteid. T. T. asus kohtuistungil seisukohale, et tema sõlmis korteriomandi ostu – müügilepingu ning uskus heauskselt, et S. T. ja O. T. annavad sellele tulevikus ka seaduses ettenähtud vormi. Kui T. T. oleks kohe alguses teadnud, et notariaalset võõrandamislepingut ei sõlmitagi, siis ei oleks ta mitte kunagi sõlminud S. T.´iga suulist lepingut ega andnud temale raha, aga samuti ei oleks T. T. sõlminud korteriomandi rendilepingut (üürilepingut). Kohus luges tõendatuks, et T. T. on juba tagastunud alusetu rikastumise sätete alusel O. T.´le korteriomandi, asukohaga: xxx linnas, mille tõttu on T. T.´l omakorda õigus nõuda S. T.´ilt ja O. T.´lt tagasi tühise lepingu alusel saadu, alusetult rikastumise sätete alusel. Kohus luges tõendatuks, et VÕS §1028 sätete kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus luges tõendatuks, et S. T.´ilt tuleb alusetu rikastumise sätete alusel välja mõista 5 000.- EUR-i ehk 78 233.00 krooni, kuna S. T. sai selle raha T. T.´lt korteriomandi, asukohaga: xxx, võõrandamilepingu täitmisena, kuid kuna võõrandamisleping oli tühine sõlmimise hetkel ning kehtivat võõrandamislepingut ei sõlmitud ka hiljem, siis tekkis T. T.´l õigus nimetatud korteriomandi omandamise eest makstud raha S. T.´ilt tagasi nõuda. Tunnistaja, G.Š., ütlustega kohtuistungil luges kohus tõendatuks, et lisaks 5 000.- EUR-ile sai S. T. G.Š. juuresolekul T. T.´lt veel korteR.di eest 13 000.- krooni, milline summa kuulub samuti S. T.´ilt T. T. kasuks väljamõistmisele. Kohus luges tõendatuks, et tühise korteriomandi võõrandamiselepingu järgi kuulus korteriomandi hinna sisse arvestamisele ka T. T. poolt makstud korteriomandi, asukohaga: xxx, majandamiskulud ja kommunaalteenuste ning muud kulud, mille T. T. maksis korteriomandi kinnistusraamatusse kantud omaniku, O. T., eest. Korterimandiseaduse kohaselt oli korteriomandi kinnistusraamatusse kantud omanik, O. T., kohustatud kandma korterimandi majandamiskulu, tasuma kommunaalteenuste eest ning võtma osa muudest elumaja kuludest. O. T. lasi enda eest neid kulusid tasuda T. T.´l, laskes T. T.´l uskuda, et O. T. müüs T. T.´le korteriomandi (O. T. kiri vanglast, aga samuti tunnistajate ütlused) ning hoidis sellisel viisil, ilma tehinguta (tühise tehingu alusel), kokku oma kulutuste arvelt, mis moodustab samuti alusetu rikastumise kooseisu. Kohus luges tõendatuks, et T. T. tasus kokku korteriomandi, asukohaga: xxx majandamiskulude katteks 37 400.18 krooni kogu selle aja eest, millal T. T. alusetult korteriomandit omandas (mitte olles omanikuks). Kuid 16 kuna hagiavalduse kohaselt soovib T. T. korteriomaniku omanikult tagasi nõuda ainult 11 000.- krooni korteriomandi majandamiskulusid, siis kohus ei ületa haginõude piire ja mõistab kinnistusraamatusse kantud omanikult, O. T.´lt, välja alusetult rikastumise sätete alusel 11 000.- krooni T. T. kasuks. Kohus luges tõendatuks, et T. T., uskudes, et on korteriomandi, asukohaga: Ahtme mnt.55 – 58, Kohtla – Järve linnas, omanikuks tegi kulutusi korteriomandi parendamiseks: vahetas ära WC-poti, vahetas ära 4 – vaheust, paigaldas mõõturid, ehitas ripplaed ja vahetas elektrijuhtmed. Kohus luges tõendatuks, et korteriomandi väärtus suurenes ainult WC-poti vahetusega (kuna see oli kallis), nelja vaheukse vahetamisega ja mõõturite paigaldamisega. Kohtuistungil nõustus T. T. need asjad tagasi võtma asjadena, mille tõttu kohustab kohus O. T.´t tagastama T. T.´le korteriomandist WC-poti, neli vaheust ja mõõturid. Nende asjade tagastamise võimatuse korral tuleb O. T.´l maksta T. T.´le nende asjade mõistlik hind 13 000.- krooni. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna S. T.´i ja O. T. kanda võrdsetes osades. Ülejäänud nõuete osas pidas kohus vajalikuks jätta T. T. hagi rahuldamata. Kohus pidas vajalikuks selgitada T. T.´le, et 3 000.- krooni tagasisaamiseks tuleb T. T.´l pöörduda hagiga kohtusse G.Š. vastu, kuna kohtuistungil leidis tõendamist, et seda raha T. T. ei andnud mitte S. T.´ile ega ka O. T.´le. T. T. andis 3 000.- krooni hoopis G.Š.´le. Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.