2-09-58018/11

2-09-58018 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht

1. september 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-58018 Tsiviilasi, hageja nõue Hagihind N E hagi G E vastu abielulahutuse nõudes 25 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N E (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Jevgenia Tušinskaja Kostja G E (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
2. september 2010.a. Resolutsioon
3. Rahuldada N E hagi G E vastu abielulahutuse nõudes.
4. Lahutada N E ja G E vahel 05.04.2002.a Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr
6. Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult. Hageja nõue ja põhjendus 1/2 2-09-58018 Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud 05.04.2002.a. Abielust lapsi ei ole. Kostjaga tutvus hageja 2001.a Inglismaal. Abielu registreerisid pooled Eestis ning pärast kostja lahkus tagasi Inglismaale. 2002.a juunikuus viibis hageja Inglismaal kahe nädala jooksul. Selgus, et kostja polnud teda valmis vastu võtma koos tütrega. Samuti ei tunnistanud seda abielu hageja lapsed. Hageja tuli tagasi Eestisse. Pärast abielu sõlmimist pole kostja kunagi olnud Eestis ega püüdnud pidada hagejaga suhteid. Hageja arvamusel on abielusuhete säilitamine võimatu. Pooled ei ole midagi ettevõtnud omavaheliste suhete taastamiseks. Palub lahutada poolte abielu. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde. Palub abielu lahutada. Abielusuhted lõppesid juunis 2002.a ja nende taastamine ei ole võimalik. Perekonnanimeks soovib jätta E. Kostja G E kohtuistungile ei ilmunud. Kostja teatas kohtule, et dokumendid sai kätte 14.12.2009.a ning nendega tutvus. G E oli Inglismaa kohtu poolt ärakuulatud. Ärakuulamise protokolli kohaselt kostja avaldas, et tal ei ole vastuväiteid abielulahutusele. Kohtu seisukoht Poolte abielu on sõlmitud 05.04.2002.a Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, mille kohta on koostatud abieluakt nr
7. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohtuistungil on kohus tuvastanud, et pooled elavad eraldi 8 aastat. Seega on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud. Pooled ei soovi abielusuhteid taastada, mistõttu abielu tuleb lahutada. Nimeseaduse § 11 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja ei soovi varem kantud perekonnanime taastamist. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Geete Lahi Kohtunik 2/2