) § 10 lg 3 ja korduvalt rõhutatud Riigikohtu lahenditega. Maksuhalduriga kohtumistel (protokollid on kättesaadavad PMTK-s) ja kirjavahetusel anti alati ülevaade tarkvaraga seotud autoriõigustest ja selgitati millist sisu omavad maksuhalduri poolt kahtluse alla seatud tehingud. Selgitati Berni konventsioonist tulenevate õiguste, autoriõiguse seaduse ja angloameerika õigussüsteemi erinevusi isiklike autoriõiguste üleandmise ulatuse osas ja teisi äriliselt olulisi küsimusi, miks on ettevõtjate tegevus selliselt korraldatud. Maksuhaldur jätab täielikult arvestamata ja ei otsi loogilisi põhjendusi tarkvara valdkonnas eksisteerivale erisusele. Iga järgmine revident esitab analoogseid küsimusi, pöördumata oma kollegi poole või olemasolevate protokollide juurde. Kaebuse esitajad nõustuvad, et maksuhalduril on küll õigus nõuda kolmandatelt isikutelt infot uurimispõhimõtte rakendamisel, aga volituste teostamine ei pea olema meelevaldne ja pahatahtlik. Seega maksuhaldur piirab nende ettevõtlusvabadust ning koormab ebaproportsionaalselt hr D.'d oma korduvate identsete küsimuste esitamisega. Seejuures takistab maksuhaldur enda kontrollimenetlusega normaalset äritegevust ebavajalikus ulatuses, rikkudes sellega hea halduse põhimõtet (Euroopa hea halduse tava eeskiri). Hea halduse põhimõtte rikkumise tagajärg on maksuhalduri tegevuse tõhususe puudus ja meelevaldsus 3 kaalutlusõiguse teostamisel. Haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS) § 5 lg 2 ja
lg 3 näevad ette, et maksuhaldur peab menetluse läbi viima kiiresti ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi. Sellest järeldub, et maksumaksjalt ei nõuta selliste asjaolude tõendamist, mis on maksuhaldurile teada, samuti selliste tõendite esitamist, mille saamiseks peab maksumaksja pöörduma maksuhalduri poole (vt nt Riigikohtu
lg 3 nõuab maksuhaldurilt kolmanda isiku poole pöördumise põhjusele viitamist korralduses. Vastustaja PMTK palub jätta kaebused rahuldamata. Vastustaja kaebuse esitajate järeldustega ei nõustu ja on veendunud, et maksuhaldur käitus korralduste andmisel õiguspäraselt, nimetatud korraldused on vajalikud ning nende andmine ei saa äriühingute juhatuse liiget mingil moel kahjustada. Teabe nõudmist kolmandatelt isikutelt reguleerib
, mille eri lõigetele viidates maksuhaldur märgib, et käesoleval juhul on korraldustest nähtuv, et maksuhaldur kontrollib OÜ ComPlus Consulting käibemaksu arvestuse ja maksuhaldurile esitatud andmete õigsust maksustamisperioodidel 2009. a november ja detsember. OÜ ComPlus Consulting poolt kontrolli käigus esitatud dokumentide ja info kohaselt on äriühing teinud kontrolliperioodil tehinguid kaebuse esitajatega. Seega oli OÜ ComPlus Consulting maksuarvestuses kajastatud majandustehingute tegeliku sisu ja toimumise kontrollimiseks ning kinnitamiseks vajalik saada teavet kolmandate isikute näol kaebuse esitajatelt. Soovitud teave on OÜ ComPlus Consulting kontrollimisel oluline, kuna puudutab kaebuse esitajatega tehtud tehingute tegeliku sisu ja toimumise kontrollimise näol otseselt äriühingu maksustamist. Kaebuse esitajatel puudus õigus andmete esitamisest keelduda, enne nimetatud teabe küsimist on maksuhaldur kogunud infot maksukohustuslaselt ning korraldustes on selgelt nähtav kolmandate isikute poole pöördumise põhjus. Eeltoodust johtuvalt on maksuhaldur täitnud kõik kolmandate isikute poole pöördumise obligatoorsed eeldused. Seoses maksuhalduri poolt esitatud küsimustega pöörab vastustaja tähelepanu
Lisaks eelnevale on oluline
§-s 11 sätestatud maksuhalduri uurimispõhimõte. Samuti ei ole maksuhaldur maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosaliste esitatud taotluste ja tõenditega.
lg 1 annab täiendavalt mõista, et tõenditeks on maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas ka kolmandalt isikult kogutud teave. Oluline on, et maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Kaebuse esitajad on viidanud identsete küsimuste esitamisele 8 erineva maksuhalduri töötaja poolt, kui ei ole enda väiteid täpsustavalt selgitanud ega ka väiteid toetavaid tõendeid esitanud. Maksuhaldur möönab, et nii OÜ Happy Technologies kui ka OÜ Bytes & More suhtes on teostatud kontrollitoiminguid ja küsitud erinevat teavet, kuid seda ei saa pidada identseks ega ka samaväärseks OÜ ComPlus Consulting kontrolli raames küsituga. 03.05.2010 vaideotsuse nr 6-1/156-4 punktis 4 on põhjendatult selgitatud, et: “Maksu- ja Tolliamet ei nõustu vaide esitajaga ka selles, et ütlusi, mida isik on andnud ühe äriühingu 4 juhatuse liikmena saaks automaatselt üle kanda ka tema ütlusteks, mida ta ilmselt annaks teise äriühingu juhatuse liikmena. Selline käitumine oleks ilmselgelt vastuolus maksumenetluses kehtiva uurimispõhimõttega, kuna sellisel juhul tugineksid maksuhalduri järeldused mitte isiku ütlustel vaid eeldusel, millised need ütlused võiksid olla”. Tähtis on mõista, et kaebuse esitajad ei saa pidada erinevate menetluste raames kogutud teavet lõplikuks isegi olukorras, kus juba sarnaseid küsimusi on varem esitatud. Maksuhalduril on õigus ja eeskätt kohustus teha kindlaks kõik maksustamisel tähendust omavad asjaolud ja kui antud juhul on osaliselt kahtluse alla seatud kaebuse esitajatega tehtud tehingute tegelik majanduslik sisu ja toimumine, siis ei saa eeldada, et maksuhalduril puuduks õigus täiendavate asjaolude välja selgitamiseks või juba küsitu täpsustamiseks. Samuti ei ole kaebuse esitajatest mõistlik viidata ebaproportsionaalsele riivele ja ettevõtlusvabaduse piiramisele ilma enda väiteid põhistamata. Kaebusest ei ilmne mitte ühtegi argumenti, mis kinnitaks maksuhalduri tegevusega kaasnevat kolmandate isikute liigset koormamist. Veelgi enam, kaebuse esitajad räägivad meelevaldsusest ja pahatahtlikkusest olukorras, kus maksuhaldur üritab välja selgitada nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid, ehk siis olukorras, kus esitatud küsimustele vastamisega võivad kaasneda ka sama isiku poolt juhitavatele äriühingutele soodsad tagajärjed. Situatsioonis, kus maksuhalduril tekkis OÜ ComPlus Consulting kontrolli raames vajadus kontrollida kaebuse esitajatega tehtud tehinguid puudutavaid üksikasju, ei saa lähtuda järelduste tegemisel üksnes teiste kontrollide raames kogutud teabest, vaid tuleb uurimispõhimõttest johtuvalt üle täpsustada kõik küsitavust tekitav ning seda isegi siis, kui selgitusi on andnud üks ja sama isik. Ülaltoodut kokku võttes on vastustaja seisukohal, et korraldused on õiguspärased ning kaebuse esitajate väited ei saa olla kaebuse rahuldamise aluseks. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Kaebustest nähtuvalt kaebuse esitajad OÜ Happy Technologies, OÜ Bytes & More ja OÜ Optimal Security Solutions peavad vaidlustatud korraldusi, millega PMTK küsib neilt teavet, õigusvastasteks, sh ebaproportsionaalseteks ja vastuolus olevaks hea halduse põhimõtte ning HMS § 5 lg-st 2 ja
Tulenevalt
lg-st 3 maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse.
kohaselt maksumenetluses kohaldatakse HMS-s sätestatut, kui
-s, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt HMS § 5 lg-le 2 haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Nimetatud sätted omakorda peavad tagama Euroopa hea halduse tava realiseerumise, st tagama igaühe õiguse sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ja mõistliku aja jooksul. 2. Kõigepealt annab kohus hinnangu vaidlustatud korralduste formaalsele õiguspärasusele. Kaevatud korraldused on antud juhindudes
§-st 46 ning sama seaduse § 61 lg 1 ja 3 ja § 62 lg 1 alusel.
lg 2 järgi maksuhalduri ülesanded on muu hulgas kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras ning arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või 5 hüvitatavad summad.
(vt ka HMS § 6) paneb maksuhaldurile kohustuse järgida uurimispõhimõtet, mis nõuab, et maksuhaldur peab maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (lg 1). Sealjuures aga annab sama paragrahvi lg 2 talle piisava vabaduse oma ülesannete täitmisel nimetatud sätte kohaselt maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Samuti on maksuhalduril õigus ja kohustus tuvastada majandustehingute tegelik sisu. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega.
lg 1 kohaselt on tõendiks maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sh maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult jt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Ühelgi tõendil ei saa olla asjas ette kindlaks määratud jõudu, seetõttu on põhjendatud ja kooskõlas uurimispõhimõtte ja maksuhalduri kohustustega asjas tähtsust omada võivate andmete kogumine ning saadud andmete/tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamine.
lg 1 kohaselt maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Sama paragrahvi lõige 2 järgi enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab maksuhaldur käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka maksukohustuslase nimi, kE. maksuasjaga seoses teavet kogutakse, samuti kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. Isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 50 sätestatule. Vastavalt
lg-le 1 maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 sätestatud piirang. Nõuded maksuhalduri haldusaktidele on sätestatud
§-s 46. Tulenevalt
lg 2 esimesest lausest haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt eelmärgitud haldusaktis peavad sisalduma: 1) maksuhalduri nimetus ja aadress; 2) haldusakti koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 3) haldusakti andmise kuupäev; 4) haldusakti adressaadi nimi ja aadress; 5) haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus; 6) haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus; 7) haldusakti täitmise tähtaeg; 8) muud seadusega sätestatud andmed. Haldusakti motiveerimise kohustus ei ole asi iseeneses, vaid see peab tagama haldusaktist arusaadavuse, selle vaidlustatavuse ja kontrollitavuse. HMS §-st 58 tulenevalt, kui menetlusja/või vorminõuete rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist, siis ei ole niisugused rikkumised aluseks haldusakti kehtetuks tunnistamisele või kohtu poolt tühistamisele (vt 6
Seega, kui võimalikud motiveerimispuudused ei mõjutanud asja sisulist otsustamist ega muutnud kaevatud korraldusi arusaamatuks ega kontrollimatuks, siis ei anna need alust nõuda haldusakti tühistamist. Haldusakt on nõuetekohaselt motiveeritud siis, kui selles sisaldub haldusakti andmise õiguslik ja faktiline alus ning need on omavahel ka loogiliselt seotud. Kohus, arvestades ülalviidatud seadussätteid ja põhimõtteid, leiab, et vaidlustatud korralduste näol on tegemist formaalselt õiguspäraste haldusaktidega: need on antud selleks pädeva isiku poolt asjakohaste seadusnormide alusel ja üheselt mõistetava faktilise põhjendusega (kontrollides OÜ ComPlus Consulting käibemaksu arvestuse ja maksuhaldurile esitatud andmete õigsust maksustamisperioodidel 2009. a november ja detsember, tuvastas PMTK kontrolli käigus esitatud dokumentide ja info põhjal, et OÜ ComPlus Consulting on teinud kontrolliperioodil tehinguid OÜ-ga Happy Technologies, OÜ-ga Bytes & More ja OÜ-ga Optimal Security Solutions. Nende majandustehingute tegelikku sisu ja toimumise kontrollimiseks vajab maksuhaldur tehingute teise poole seletusi/vastuseid korraldustes toodud küsimustele). Kaebajad on saanud korraldusi motiveeritult vaidlustada ja kohus teostada nende seaduslikkuse kontrolli. Riigikohtu halduskolleegium on 05.05.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-18-10 märkinud: „Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub maksuhaldur täiendavaid tõendeid. Tulenevalt
§-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest peab maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra ja tuvastama maksusuhtes olulised asjaolud.“ Kahtlemata on üheks selliseks maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse/tegelikkusele vastavuse kontrolli vahendiks teabe saamine samade tehingutega seotud teistelt isikutelt, maksumenetluse mõistes kolmandatelt isikutelt. 3. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kaebajate väited maksuhalduri tegevuse (korralduste) ebaproportsionaalsusest ja vastuolust hea halduse põhimõttega on põhjendatud. Kaebusest nähtuvalt kaebuse esitajate hinnangul on maksuhalduri tegevus olnud ebaefektiivne ja nende ettevõtlusvabadust piirav ning hr D.´d ebaproportsionaalselt koormav, kuna kaebuse esitajate suhtes on menetluse läbi viinud ja identseid küsimused esitanud kokku kaheksa erinevat revidenti, samas on kaebuse esitajad aga seotud ettevõtjad, mille juhatuse liikmeks on L. O. D., kes on samadele küsimustele seoses teisi äriühinguid puudutavate kontrollimenetlustega juba vastanud. Kohus leiab, et põhimõtteliselt on õiged kaebajate väited, et erinevalt maksumaksjast ja maksu kinnipidajast ei ole kolmas isik maksukohustuse adressaat ning seetõttu maksuhalduri õigused kolmanda isiku suhtes on kitsamad kui maksumaksja ja maksu kinnipidaja suhtes. See tuleneb selgelt
lg-test 1 ja 2, millest nähtub, et kolmanda isiku poole võib pöörduda saamaks teavet üksnes maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks ning vaid juhul, kui enne on samasisulist teavet nõutud maksukohustuslaselt. Vaadeldaval juhul on kohtu arvates need eeldused täidetud. Käesolevas asjas ei ole vaieldav, et L. O. D. on tõepoolest samaaegselt nii kõnealuses maksumenetluses kontrollitava OÜ ComPlus Consulting kui ka kaebajatest äriühingute juhatuse liige. Samas ei toimu maksumenetlus mitte füüsilisest isikust juhatuse liikme suhtes, vaid juriidilisest isikust äriühingu suhtes. Ehkki äriühingud tegutsevad läbi oma füüsilistest isikutest juhtide, ei saa OÜ Happy Technologies, OÜ Bytes & More ja OÜ Optimal Security Solutions esitada kaebust teise isiku (antud juhul L. O. D.) väidetavalt rikutud õiguste, vaid üksnes enda subjektiivsete õiguste kaitseks. Seega asjaolu, et üks ja sama füüsiline isik on korraga mitme äriühingu juhatuse liikmeks, ei välista iseenesest maksuhalduri õigust teostada ükshaaval või korraga kõigi selle isiku juhitavate äriühingute kontrolli või küsida neilt äriühingutelt kui kolmandatelt isikutelt mingis maksumenetluses vajalikku teavet. MTA vaideotsustes on põhjendatult märgitud, et „isik, kes on mitme äriühingu juhatuse liige, peab sellega arvestama, et ta osaleb maksumenetluses kahe erineva äriühingu seadusliku 7 esindajana, koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega.“ Kohus rõhutab, et PMTK ei küsi antud juhul teavet L. O. D. tehingute kohta, vaid OÜ ComPlus Consulting ja iga üksiku kaebaja vahel toimunud tehingute kohta. Järelikult hr D. antud teave, mille ta on andnud või annab kord OÜ ComPlus Consulting, kord OÜ Happy Technologies, kord OÜ Bytes & More ja kord OÜ Optimal Security Solutions nimel ja selle konkreetse äriühingute tehingute kohta, ei saa kunagi olla täpselt identne. See ilmneb selgelt ka vaidlustatud korraldustest, kus igaühes esitatud küsimused puudutavad vaid ühe kaebaja ja OÜ ComPlus Consulting vahelisi tehinguid ning need küsimused ei ole kattuvad ei oma sisult ega mahult. Seega ka kaebuse esitajate väide, et nende suhtes on menetluse läbi viinud ja identsed küsimused esitanud revidendid K. N., L. J., M. R., A. S., E. K. L. L., E. K. ja E. A., on nii paljasõnaline kui ka väheusutav. Juba kaebajate enda väitest ilmneb, et eri revidendid on kontrollinud erinevaid äriühinguid (mitte kõiki korraga), tõenäoliselt on nad teinud seda ka eri perioodidel ja eri asjaolude suhtes, kusjuures äriühingud on võinud olla nii üksikjuhtumi kontrolli kui ka revisjoni subjektiks, aga ka kaasatud menetluse üksnes kolmanda isikuna, nagu käesoleval juhul. Neil asjaoludel ei saa olla kaebajatele eri aegadel ja eri menetlustes esitatud küsimused ühelgi juhul identsed ja kaebajad ei ole vastupidist ka millegagi tõendanud. Kas maksuhaldur on teistes maksumenetlustes väidetavalt selgitatud autoriõiguste küsimustest ja litsentseerimise võimalustest aru saanud või väidetavalt ei mõista ta kõnealust valdkonda „absoluutselt“, ei oma antud kohtuvaidluses tähtsust. Isegi, kui eri menetlustes esitatud küsimused on olnud analoogsed, jagab kohus vastustaja seisukohta, et maksuhaldur ei saa lähtuda järelduste tegemisel üksnes teiste kontrollide raames kogutud teabest, vaid peab uurimispõhimõttest johtuvalt üle täpsustama kõik, mis tekitab küsimusi, isegi siis, kui selgitusi on andnud üks ja sama isik (eri rollides). Iga maksumenetluse kohta koostatakse oma toimik, sE. maksumenetluse nõuetekohasuse (sh igakülgsuse) eest vastutab menetlust läbi viiv maksuhalduri esindaja (revident). Revident peab tuvastama maksusuhtes kõik olulised, nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud, samal ajal on ta vaba kaalutlusõiguse alusel otsustama maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle, sh selle üle, milliseid tõendeid ja kellelt on vajalik asja õigeks otsustamiseks koguda. Kindlasti ei ole maksuhalduri eesmärk „oodata erinevaid vastuseid äriühingutelt, mille juhatuse liige on sama isik“, nagu ei saa omaette eesmärgiks olla pelgalt ka menetluse kiirus, vaid ikka mõistliku aja jooksul kõige olulise, maksuhalduri ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajaliku teabe väljaselgitamine. Samuti pole mõistetav, mis osas väidetavalt on vastustaja tegevus olnud kaevatud korralduste andmisel „meelevaldne ja pahatahtlik“. Ülalosundatud sätetest ja põhimõtetest ei tulene maksuhalduri kohustus piirduda juba varasemates menetlustes koostatud maksutoimikute materjalidega (sh olemasolevate protokollidega) ega menetlusosalise õigus teha kontrollijale ettekirjutusi, milline revident konkreetselt peaks menetlust läbi viima ning kust ja kellelt tohib ta seletusi võtta või muid tõendeid koguda. Kohus ei ole veendunud, et „menetluse kiire ja efektiivse läbiviimise“ huvides oleks vajalik revidentidel hakata üksteiselt uurima, kas teise revidendi käsutuses pole äkki mõnd dokumenti, mis võiks huvi pakkuda ja asjakohane olla ka muus maksumenetluses. Seletuse (teabe) andmisest keeldumise alused on seaduses täpselt piiritletud (
Ülaltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et korraldused on ka sisuliselt õiguspärased ning puudub alus kaebuse esitajate kaebuste rahuldamiseks. 4. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning HKMS § 93 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Et käesoleval juhul jäävad OÜ Happy Technologies, OÜ Bytes & More ja OÜ Optimal Security Solutions kaebused rahuldamata ja PMTK ei ole HKMS § 93 lg 1 8 korras kohtukulunõuet esitanud, siis jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.