2-09-63629/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Geete Lahi

1. märts 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-63629 Tsiviilasi, hageja nõue A P hagi A P vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 18 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A P (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja Jevgenia Tušinskaja Kostja A P (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindajad Mihhail Tuštšenko ja Juri Nesterenko Kohtuistungi kuupäev
2. veebruar 2010.a. RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Välja mõista A P A P kasuks elatis alates 30.novembrist 2009 igakuise elatusrahana 2000 (kaks tuhat) krooni kuni A P õpingute lõpetamiseni Narva Kesklinna Gümnaasiumis. Menetluskulude jaotus
5. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses A P kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega)otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Viru Maakohtule 30.11.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja vanemateks A P (kostja) ja N P. Vanemate abielu lahutati Viru Maakohtu 17.03.2007 kohtuotsusega. Sama otsusega mõisteti kostjalt hageja ema kasuks välja elatis hageja ülalpidamiseks 2000 krooni kuus. Nimetatud kohustust kostja ei täida ning seisuga 15.10.2009 on elatise võlgnevus 53 570 krooni. Täisealiseks saamisel jätkas hageja õpinguid gümnaasiumi
6. klassis. Hageja elab koos ema ja vennaga. Vend ei tööta, ema töövõime kaotus on 90 %. Alates 01.10.2009 saab ema töövõimetuspensioni 3448 krooni kuus. Õpingute jätkamiseks vajab hageja materiaalset abi. 16.11.2009 jagasid vanemad oma ühisvara- korteri asukohaga Narva linnas, XXX. Lepingu alusel saadud hüvitise 205 000 krooni kandis isa võõrale pangakontole, et temalt ei oleks võimalik elatise võlgnevust sisse nõuda. Kostja on töövõimeline ning saab hagejale osutada materiaalset abi. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis igakuise elatusrahana 2000 krooni alates hagi esitamisest kuni kooli lõpetamiseni; menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja kinnitas kohtuistungil, et kostja maksis 17.03.2007.a. kohtuotsusega hageja ema kasuks hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise võlgnevust, mitte ei täitnud ülalpidamiskohustust. Kostja maksis 5990 krooni hageja Hispaania reisi eest, millise summa hageja arvestab elatise katteks ajavahemiku september -november 2009.a. eest. Pärast hagi esitamist kostja hagejat materiaalselt toetanud ei ole. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: sünnitunnistus (tl 3); kohtuotsus ja kohtumäärus (tl 4-6); kohtutäituri õiend (tl 7); väljavõte rahvastikuregistrist (tl 8); pensioniameti tõend (tl 9); tõend õppimise kohta (tl 10); perearstikeskuse tõend (tl 11); SA Narva Haigla konsultatiivne otsus (tl 12); A P tööraamatu koopia (tl 13-14); korteriomandi müügileping (tl 15-17). KOSTJA VASTUVÄITED Kirjalikus vastuses hagile (tl 35-36) leidis kostja, et puuduvad alused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks. Kostja täidab täisealise lapse ülalpidamiskohustust, kandes hageja materiaalsete vajaduste kindlustamise kulud, tasudes vajalikud kulud riiete ostmiseks, tasudes hageja õppereisid, andes sularaha vahetult hagejale, samuti tasudes hageja mobiiltelefoniside eest. 2009.a. oktoobris tasus kostja hageja reisi marsruudil Narva-Hispaania summas 5990 krooni. 2007.a. moodustas kostja tulu 10 000 krooni, millest peeti kinni tulumaks 1274 krooni, 2008.a. oli kostja tulu 30 450 krooni, millest peeti kinni tulumaks 2919 krooni. Kostja tuluks on juhatuse liikme igakuine hüvitis 4350 krooni alates 2009.a. septembrikuust. Ajavahemikul kostja juhatuse liikmeks valimisest 18.07.2008.a. kuni 01.09.2009.a. hüvitise ega muude hüvede maksmist ei toimunud seoses osaühingu raske majandusliku seisundiga. Tegelikkusele ei vasta 2 hageja väide, et kostja ei täida 17.03.2007.a. kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-07-
7. Hageja ema ja kostja vahel oli saavutatud kokkulepe, et väljamõistetud elatis laekub A arveldusarvele, mille kohta tegi N B kohtutäiturile avalduse 13.10.2009.a. Kuid 22.10.2009 esitas N B kohtutäiturile uue avalduse, nõudes kostjalt väljamõistetud elatise enda arvele ülekandmist. Väljamõistetud elatist ei kulutatud hageja vajadusteks. A P täisealiseks saamisel saavutati hageja ja kostja vahel taas kokkulepe, et kostja hakkab raha ülalpidamiseks andma vahetult A P kätte. Antud kohustust täidab kostja regulaarselt. Kostja ei tunnista hagi täies ulatuses. Kohtuistungil kostja esindaja leidis, et kostja täitis hageja ülalpidamiskohustust, kustutades elatise võlgnevust. Kostja sissetulek on juhatuse liikme tasu 4350 krooni kuus. Kostja kustutab elatise võlgnevust, mis käesoleval ajal on 42160 krooni. Vallas-ja kinnisvara kostjal ei ole. Kostja ei ole võimeline maksma 2000 krooni kuus. Korteri müügist saadud 205000 krooni kanti võlausaldaja arvele. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: juhatuse liikme tasu tõend (tl 37); kohtutäituri õiendid (tl 38, tl 61); maksu-ja tolliameti tõend (tl 39); reisi eest tasumise kviitung (tl 40); kõnede eristused (tl 41- 43); avaldused kohtutäiturile (tl 44-45); KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis summas 2000 krooni alates 30.11.2009.a. Hageja on täisealine, sündinud 01.09.1991.a. ja õpib Narva Kesklinna Gümnaasiumi
8. klassis (tl 10). Hageja elab koos ema ja vennaga (tl 8). Vaidlust ei ole, et hageja põlvneb kostjast. Seda kinnitab ka sünnitunnistus, millest nähtub, et hageja isa on A P (tl 3). 17.03.2007.a. kohtuotsusega (tl 4-6) mõisteti A P välja elatis hageja emale N P (praegu B) hageja ülalpidamiseks kuni A P täisealiseks saamiseni XXX. Kostja elatise võla jääk seisuga 15.10.2009.a. oli 53 570 krooni (tl 7), 25.02.2010.a. seisuga 42166 krooni, lisaks kohtutäituri tasu (tl 38). 13.10.2009.a. kohtutäiturile esitatud avalduses palus N B kanda A P väljamõistetud elatise A P arvele (tl 44), 22.10.2009.a. kohtutäiturile esitatud avalduses palus N B kanda A P väljamõistetud elatise enda arvele (tl 44-45). Hageja on esitanud nõude kostja vastu elatise saamiseks perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 2 alusel. Selle sätte kohaselt on vanem kohustatud oma täisealist last ülal pidama juhul, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on täisealisel lapsel PKS § 63 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt kohtu kaudu elatist, lähtudes PKS §-s 61 sätestatust. Vastavalt PKS § 61 lg-le 2 lähtutakse lapsele elatise suurus kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Üldreeglina ei tohi PKS § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (nn elatise miinimummäära). Vabariigi Valitsuse 20.detsembri 2007 määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on kuupalga alammääraks täistööaja korral 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt elatis 2000 krooni kuus, st alla elatise miinimummäära. 3 Kostja esindajad leiavad, et kuna kostja on täitnud ülalpidamiskohustust, tasudes kohtuotsusega väljamõistetud elatise võlgnevust, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus leiab, et 17.03.2007.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-07-2758 A P N P kasuks lapse A P ülalpidamiseks väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumist hageja emale ei saa arvestada hageja A P ülalpidamiskohustuse täitmiseks alates A P täisealiseks saamisest XXX. Kohus tuvastas, et hageja täisealiseks saamisest 01.09.2009.a. on kostja tasunud hageja reisikulud summas 5990 krooni (tl 40) Nimetatud summa nõustus hageja arvestama kostja ülalpidamiskohustuse täitmiseks kolme kuu eest (september, oktoober, november). Tuvastamist ei leidnud, et kostja oleks hagejat reisikulude tasumisele lisaks materiaalselt toetanud. Vaidlust ei ole, et alates hagiavalduse esitamisest, so
9. novembrist 2009.a. kostja hagejat materiaalselt toetanud ei ole. Kostja esindajate väitel ei ole kostja võimeline maksma elatist hageja nõutud suuruses. Starsteel Baltic OÜ tõendi (tl 37) kohaselt saab kostja juhatuse liikme tasu 4350 krooni kuus alates 2009.a. septembrikuust. Ajavahemikul 18.07.2008 kuni 01.09.2009.a. kostjale hüvitist ei makstud. Maksu-ja Tolliameti tõendi kohaselt (tl 39) kostja poolt deklareeritud tulumaksuga maksustatav tulu oli 2007.aastal 10000 krooni, millest kinnipeetud tulumaksu 1274 krooni ja 2008.aastal 30450 krooni, millest kinnipeetud tulumaksu 2919 krooni. Vallas-ja kinnisvara kostjal puudub. Kostja varandusliku seisundi kohta hageja vastuväiteid ei esitanud. Hageja ema sissetulekuks on töövõimetustoetus 3448 krooni kuus (tõend tl 9). Hageja esindaja väitel kandis kostja korteri müügist saadud 205 000 krooni võõrale kontole, et mitte kustutada elatise võlgnevust. Kostja esindajad kinnitasid kohtuistungil, et nimetatud summa kanti kostja võlausaldaja arvele. Kohtule esitatud lepingu (tl 15-17) p.4.
10. kohaselt kohustus lepingujärgne ostja tasuma osa müügihinnast, 205 000 krooni, müüja (hageja ema) ja müüja endise abikaasa (kostja) palvel L L pangakontole. Seega ei ole leidnud kinnitust, et kostja oleks korteri müügist saadud raha teise isiku kontole kandmisega soovinud vältida elatise võlgnevuse tasumist. Kohus leiab, et puuduvad mõjuvad asjaolud, mis võimaldaksid elatise suurust vähendada alla 2000 krooni või jätta üldse elatis välja mõistmata. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Üksnes sissetuleku vähesus ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vanema kohustus ülal pidada oma last on oma sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab vanem tegema kõik endast sõltuva, et tagada vajalike vahendite olemasolu lapse ülalpidamiseks. Elatis kuulub väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest (
11. novembrist 2009.a., PKS § 70 lg 1) kuni hageja õpingute lõpetamiseni Narva Kesklinna Gümnaasiumis. Hageja tõend- hageja venna tööraamatu koopia (tl 13-14) ei ole asjassepuutuv, kuna hagejal ei ole venna ülalpidamiskohustust. Kohus ei analüüsi ka hageja esitatud tõendeid tervisliku seisundi kohta (tl 11-12), kuna elatist nõutakse alla minimaalmäära ja hageja vajadustele ei ole vaja anda hinnangut. Kostja tõend- kõnede eristus (tl 41-43), ei ole asjassepuutuv, kuna hageja ja kostja telefoni teel suhtlemine ei tõenda ülalpidamiskohustuse täitmist. 4 Hagihind Hagi on esitatud elatise väljamõistmiseks igakuise elatusrahana 2000 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagihind moodustab seega 18 000 krooni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses./--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Geete Lahi Kohtunik 5