Obsah (11)

§ 174§ 1741§ 415§ 142§ 416§ 420§ 442§ 407§ 438§ 367§ 447

Tsiviilasi nr 2-10-24533 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 9. november 2010, Tartu kohtumaja, kirjalik menet

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Kaja esitamine 9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 4700 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 416lg 2, § 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 420lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

KOHTUOTSUSE KIRJELDAV ja PÕHJENDAV OSA Tartu Maakohus tegi asjas tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata

1. septembril
2. a. Hageja esitas
3. Septembril 2010 kohtule taotluse täiendada kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Hageja on esitanud hagi välja mõista kostjalt 62 246.48 krooni, millest 31 317.01 krooni on tagastamata krediidisumma, 5490.74 krooni on sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 3000 krooni on käsitlustasu, 1780.52 krooni on võla sissenõudmisega seotud kulu ja 20 658.21 krooni on sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja palub samuti välja mõista kostjalt alates
4. Maist 2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 29, 24 % lepingu nr 0700495/15st tagastamata krediidisummalt aastas ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostjale on asja materjalid, sh asja menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue edastatud
5. Augustil
6. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt hagile vastanud.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on võimalik hagi rahuldada põhimõtteliselt tagaseljaotusega, kuna kostja ei ole kohtule vastanud. Samas ei ole hagi mitte täies ulatuses hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Hageja taotleb muuhulgas välja mõista kostjalt käsitlustasuna 3000 krooni. Hagiavalduse kohaselt põhineb nõue selles ulatuses üldtingimuste nr SMS punktil 8.

1. Nimetatud üldtingimuste punkti kohaselt juhul kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, maksab laenusaaja laenuandjale lisaks võlgnetavale summale lepingu rikkumisega laenuandjale tekitatud kulude katteks käsitlustasu. Käsitlustasu tuleb maksta 2/3 ettenähtud summas iga 15 päevase viivitusperioodi järel kuni kogu võlgnevuse täieliku tausmiseni. Käsitlustasu suuruseks 3000 kroonise krediidisumma puhul on 550 krooni. Hageja arvestuste kohaselt on käsitlustasu 40 076.67 krooni (1093 päeva /15* 550 krooni), kuid hageja vähendab käsitlustasu nõuet kuni 3000 kroonini. Asjas ei ole vaidlust, et pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu. Hagiavaldusest ja üldtingimuste nr SMS punktist
2. 4 nähtub, et käsitlustasu kujutab endast sanktsiooni lepingu täitmisega viivitamise korral. Käsitlustasu eesmärgiks on lepingu rikkumisega hagejale tekitatud kulude hüvitamine, kusjuures lisaks käsitlustasule on laenuandjal õigus nõuda kogu tekitatud kahju hüvitamist. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-120-08, kus hageja on ise olnud pooleks, märkinud, et VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Kolleegium on lisaks seisukohal, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi. Samuti on võimalik olukord, kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõttes, sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täitmata. Sellisel juhtumil võib leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena olla tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi.

§ 438

lg 1 kohaselt peab kohus kontrollima lepingutingimuse, sh tüüptingimuse kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud. VÕS § 421 kohaselt on tarbija kahjuks tarbijakrediidilepingu kohta kehtestatud võlaõigusseadusega sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Kuna käsitlustasu on mõeldud sanktsioonina tarbijakrediidilepingu alusel võlgnetavate maksetega viivitamise korral, milliseid sanktsioone ei ole VÕS § 415 lg 1 ette nähtud, siis on tegemist Tarbijat kahjustava ja tühise kokkuleppega VÕS § 421 alusel. Tüüptingimusena on käsitlustasu kokkulepe tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi. Kohus leiab, et kuna kostja on olnud oma lepinguliste kohustuste täitmisega viivituses, siis tuleb temalt välja mõista ka viivis tagastamata krediidsummalt 31 317.01 krooni VÕS § 415 lg 1 ja

§ 367

alusel, samas on kohtupraktika asunud seisukohale, et väljamõistetav viivis ei tohi üldjuhul ületada põhikohustust, mida tuleb hagi rahuldamise juures arvestada. Ülejäänud osas kuulub hagi rahuldamisele. Kõik menetluskulud tuleb jätta kostja Sergei Tsvetkov kanda. Välja mõista Sergei Tsvetkov´ilt menetluskuluna riigilõiv 7615 (seitse tuhat kuussada viisteist) krooni ja õigusabikuluna 1500 krooni, kokku 9115 (üheksa tuhat ükssada viisteist) krooni Bigbank AS-i kasuks. VEA PARANDAMINE 20. septembri 2010 otsuses

§ 447

lg 2 kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu.

1. septembri 2010 otsuses on kohus teinud kirjavea otsuse resolutsiooni punktis 4, kus nimetatud punkti esimeses lauses on ekslikult märgitud tagastamata krediidisummaks, millelt arvutatakse viivis esimest korda 28 317.01 krooni (õige krediidisumma on 31317.01 krooni). Sama punkti teises lauses on kohus ekslikult teinud viite sama otsuse punktidele 1 ja 3, õige on viide sama otsuse punktidele 2 ja
2. Nimetatud vead tuleb parandada käesoleva otsusega. Kohtunik 3/3