← Eesti

3-10-482/2

Obsah (4)§ 11§ 7§ 23§ 84

3-10-482 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-482 Haldusasi AS E.R.S kaebus Tehnilise Järelevalv

§ 11lg 31 punkti 5 alusel.

2.Sekretäril saata kohtumäärus teadmiseks kaebuse esitajale ( lepingulise esindaja v.adv. Arne Otsa ja v.adv.abi Marit Toomi kaudu). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (

§ 11lg 8).

I ASJAOLUD

  1. Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) peadirektor määras 26.jaanuari
  2. a käskkirjaga nr 1-11/10-004 AS EVR Infra raudteeinfrastruktuuri 2009.a.detsembrikuu täpsustatud kasutustasu
  3. mail
  4. a alanud liiklusgraafikuperioodil. Käskkiri lähtub TJA peadirektori 15.mai 2009.a. käskkirjast nr 1-11/09-0041, millega määrati AS-i EVR Infra raudteeinfrastruktuuri prognoositav kasutustasu 31.mail 2009.a. alanud liiklusgraafikuperioodiks. 2.Kaebuse väitel rikub vaidlustatud käskkiri kaebuse esitaja kui AS EVR Infra raudteeinfrastruktuuri oma igapäevases majandustegevuses kasutava veo-ettevõtja õigusi, sest 1 kohustavad kaebuse esitajat tasuma ülemäärast ja õigusvastast raudteeinfrastruktuuri kasutustasu. 3.Kaebuse kohaselt rikub vaidlustatud käskkiri kaebaja subjektiivseid õigusi sõltumata sellest, et kaebaja ja EVR Infra vahel on sõlmitud raudteeinfrastruktuuri kasutamise leping kolmeks järjestikuseks liiklusgraafikuperioodiks. Lepingu p.7.1 kohaselt juhul, kui vastavalt kehtivale raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodikale arvestatav kasutustasu on madalam kui lepingus määratud kasutustasu, lähtutakse kasutustasu arvestamisel majandus- ja kommunikatsiooniministri
  5. aprilli
  6. a määrusega nr 32 kehtestatud „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodikast“. Kaebaja leiab, et kui kasutustasud oleks määratud õiguspäraselt, oleksid need väiksemad lepingus kokku lepitud tasudest ja kuuluksid seega kohaldamisele. Seega sõltub kaebaja poolt makstava kasutustasu suurus otseselt sellest, millises suuruses on need määratud prognoostasude ja täpsustavate tasude käskkirjadega. II KOHTU SEISUKOHT
  7. TJA peadirektori 26.jaanuari
  8. a käskkirjaga nr 1-11/10-004 määrati AS EVR Infra raudteeinfrastruktuuri 2009.a. detsembrikuu täpsustatud kasutustasu
  9. mail
  10. a alanud liiklusgraafikuperioodil. Kaebuse kohaselt on kaebuse esitaja raudteevedudega tegelev ettevõtja, kes kasutab AS-i EVR Infra raudteeinfrastruktuuri vastava lepingu alusel ja maksab selle eest AS-le EVR Infra raudteestruktuuri kasutustasusid. Raudteeseaduse § 63 lg 2 p 9 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 28.04.2008.a. määrusega nr 32 vastu võetud „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika“( Metoodika) § 11 lg 1 kohaselt määrab TJA prognoositavad raudteeinfrastruktuuri kasutustasud kogu liiklusperioodiks. Tulenevalt Metoodika § 11 lg 4 kasutab raudteeinfrastruktuuri- ettevõtja raudteeveoettevõtjatele arvete esitamisel prognoositud kasutustasu ( seega TJA peadirektori käskkirjaga määratud).Nimetatud arvete alusel teostavad raudteeveo-ettevõtjad raudteeinfrastruktuuriettevõtjale järgneva kuu kasutustasu makse ette. Seejärel määrab TJA peadirektor täpsustatud kasutustasud igakuiselt raudteeinfrastruktuuri –ettevõtjalt saadud andmete alusel igakuiste, eelmise kuu kohta käivate käskkirjadega .Metoodika § 11 lg 4 teise lause kohaselt määrab TJA peadirektor täpsustatud kasutustasud juurdepääsu tagavate põhi-, lisa- ja abiteenuste eest raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt saadud andmete alusel igakuiselt hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates Metoodika § 10 lg 5 ja lg 6 nõutud andmete saamisest. Järgnevalt teevad raudteeinfrastruktuuri- ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtjad tasaarvestuse raudtee-ettevõtjate poolt raudteeinfrastruktuuri- ettevõtjale ettemaksuna makstud tasu ja täpsustatud tasu osas.
  11. Raudteeseaduse § 54 lg 3 kohaselt võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja läbilaskevõimeosa kasutamiseks sõlmida selle taotlejaga lepingu kuni viieks järjestikuseks liiklusgraafikuperioodiks, kusjuures läbilaskevõimeosa täpsustatakse igaks liiklusgraafikuperioodiks eraldi. Metoodika § 11 lg 6 sätestab, et pikemaks kui üheks liiklusgraafikuperioodiks sõlmitava raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu puhul kooskõlastab Tehnilise Järelevalve Amet raudteeinfrastruktuuri kasutustasu suuruse lepingu poolte poolt taotletavaks perioodiks, lähtudes lepingu poolte ettepanekutest ja seadustes sätestatud nõuetest ning võttes arvesse kasutustasu majanduslikku põhjendatust ja konkurentsiolukorda raudteekaubavedude valdkonnas.
  12. AS E.R.S maksab liiklusgraafikuperioodil 2009/2010 EVR Infra AS-le raudteeinfrastruktuuri kasutustasu tema ja EVR Infra AS-i vahel 2009.a. juulis kolmeks järjestikuseks liiklusgraafikuperioodiks sõlmitud raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu 2 alusel ja lepingus kokku lepitud suuruses. Lepingu p.3.2 kohaselt võimaldab EVR Infra AS kaebuse esitajal veoteenuse osutamiseks lepingus sätestatud tasu eest kasutada raudteeinfrastruktuuri ajavahemikus 31.05.2009-25.05.2012.a. Vastavalt lepingu punktile 4.1 jõustus leping 31.05.
  13. Lepingu p.6.1.
  14. tulenevalt on AS E.R.S kohustatud maksma raudteeinfrastruktuuri kasutamise eest tasu vastavalt lepingule. Lepingu p.7.1 kohaselt tasub kaebuse esitaja AS-le EVR Infra raudteeinfrastruktuuri kasutustasu liiklusgraafikuperioodil 2009/20010 85 krooni rongikilomeetri ja 0,0535 krooni brutotonnkilomeetri eest. Lepingu p 7.3 on pooled kokku leppinud, et EVR Infra AS kasutab kasutustasu ettemakse arvestamisel lepingu punktis 7.1 märgitud kasutustasu määrasid. Seega on kaebuse esitaja sõlminud raudteeinfrastruktuuri ettevõtjaga rohkem kui ühte liiklusgraafikuperioodi hõlmava raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu ja selles eraldi kokku leppinud kasutustasu suuruse ja maksmise tingimustes. Ülaltoodud sätteist nähtuvalt jõustus leping liiklusgraafikuperioodi 2009/2010 esimesel päeval ning hõlmab liiklusgraafikuperioodi 2009/2010 tervikuna. 7.Eeltoodust tulenevalt reguleerib pikaajalise raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu sõlmimise järgselt kaebuse esitaja kui raudteeveo-ettevõtja ja EVR Infra AS-i kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vahelises suhtes kasutustasu suuruse ja maksmisega seonduvat tervikuna nimetatud leping. Kaebuse esitajal ei ole TJA peadirektori käskkirjadega määratud prognoositava ega täpsustatud kasutustasu maksmise kohustust, sest 2009/2010 liiklusgraafikuperioodil ei maksa ta AS-le EVR Infra kasutustasu mitte vaidlustatud käskkirjadega määratud suuruses, vaid AS-ga EVR Infra sõlmitud raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu alusel. Seega ei ole kaebuse esitaja pärast pikaajalise raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu sõlmimist kasutustasu määravate TJA käskkirjade adressaat ega ka isik, keda selline käskkiri võib puudutada.

§ 7

lg 1 tulenevalt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Käesoleval juhul on kaebuse esitajal kohustus tasuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale kasutustasu raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus kokku lepitud ulatuses olenemata vaidlustatud käskkirjade kehtivusest. Kuna vaidlustatud käskkirjadega määratud kasutustasud kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi kuidagi riivata ei saa, sest kaebuse esitajal ei saa olla käskkirjades sätestatud kasutustasudega puutumust, ei saa kaebuse esitajal ilmselgelt olla käskkirjade vaidlustamise õigust.

  1. Kaebuse esitaja ei oma TJA käskkirjaga sätestatud kasutustasuga puutumust ka vaatamata kaebuse esitaja ja AS EVR Infra vahel sõlmitud raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu punktile 7.
  2. alljärgnevatel põhjendustel. 8.
  3. AS EVR Infra ja AS E.R.S vahel sõlmitud raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu nr 7473 p 1 kohaselt tähendab lepingus kasutatud mõiste „kasutustasu“ raudteeseaduse alusel ja selles sätestatud korras AS EVR Infra poolt arvutatud ning poolte vahel lepingus kokkulepitud ja vedaja poolt tasumisele kuuluvat tasu teenuste eest, mis ei hõlma tasu AS EVR Infra poolt osutatavate muude teenuste eest. Lepingu p.7.1 kohaselt juhul, kui vastavalt kehtivale raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodikale arvestatav kasutustasu on madalam kui lepingus määratud kasutustasu, lähtutakse kasutustasu arvestamisel metoodikast. Kõnealuse lepingu punktide 1 ja 7.1 koosmõjust tuleneb, et metoodikast lähtutakse kasutustasu arvestamisel siis, kui EVR Infra AS-i (mitte aga TJA ) poolt metoodika alusel arvestatav kasutustasu on madalam lepingus määratud kasutustasust. Seega ei tulene käsitatava lepingu p.7.1, et kaebuse esitaja on vaatamata kaebuse esitaja ja EVR Infra AS-i vahel sõlmitud raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingule kolmeks järjestikuseks 3 liiklusgraafikuperioodiks kohustatud teatud juhtudel maksma TJA poolt määratud kasutustasu. 8.
  4. Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu leidis
  5. detsembri
  6. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-15-01, et haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Õigusvastane kohustuste või keeldude kehtestamine rikub alati haldusakti adressaadi õigusi. Kaebuse esitaja ei ole TJA vaidlustatud käskkirjade adressaat. Kaebuse esitajal ei ole TJA peadirektori käskkirjadega määratud prognoositava ega täpsustatud kasutustasu maksmise kohustust, sest 2009/2010 liiklusgraafikuperioodil on AS E.R.S poolt makstava kasutustasu maksmise suurus tervikuna reguleeritud AS-ga EVR Infra sõlmitud raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus, sealjuures kõnealuses lepingus võivad pooled kokku leppida TJA poolt määratust erinevad kasutustasud. Lepingu punkt 7.1 ei anna AS-le E.R.S. kaebeõigust ka siis, kui kõnealust lepingu punkti tõlgendada selliselt, et juhul, kui TJA poolt arvestatud kasutustasu on lepingus määratud kasutustasust madalam, lähtutakse TJA poolt määratud kasutustasust. Isiku kaebeõigus ei saa tuleneda võlaõiguslikus kokkuleppes sisalduvast viitest haldusaktile, sest vastupidisel juhul oleks võimalik lepingute sõlmimisega tekitada kaebeõigus vaatamata sellele, et iseseisvalt vastav haldusakt isiku õigusi ja kohustusi ei puuduta.
  7. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud käskkiri lähtub TJA peadirektori 15.mai 2009.a. käskkirjast nr 1-11/09-0041, millega määrati AS-i EVR Infra raudteeinfrastruktuuri prognoositav kasutustasu 31.mail 2009.a. alanud liiklusgraafikuperioodiks. Kaebuse esitaja vaidlustas nimetatud prognoostasude käskkirja , mida Tallinna Halduskohus menetles haldusasjana nr 3-09-1331 koos ühiseks menetlemiseks liidetud kaebustega TJA 25.06.2009 käskkirjale nr 1-11/09-0057( ( AS EVR Infra raudteeinfrastruktuuri täpsustatud kasutustasu 31.05.2009.a.) ja 27.07.2009 käskkirja nr 1-11/09-0060 (AS EVR Infra raudteeinfrastruktuuri juunikuu täpsustatud kasutustasu). Käesolev haldusasi on analoogiline eespoolviidatud haldusasjaga, milles Tallinna halduskohus asus seisukohale et TJA käskkirjad kaebuse esitaja subjektiivseid avalikke õigusi ei riku ning Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.06.2010.a. määrusega AS E.R.S. määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.10.2009.a. määruse, millega halduskohus jättis kaebused

§ 23lg 3 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata, muutmata.

Riigikohtu halduskolleegiumi 04.11.2010.a. määrusega 3-7-1-3-450 jäeti AS E.R.S. määruskaebus menetlusse võtmata. 10.

§ 11

lg 31 punkti 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema asjaolud on tõendatud. Riigikohtu halduskolleegium on oma 15. mai 2008. a määruses nr 3-3-1-9-08 selgitanud, et

§ 11

lg 31 punkti 5 tuleb sisustada lähtudes

§-st

  1. Kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebuse esitaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Eeltoodust lähtuvalt kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele, kuivõrd vaidlustatud haldusakt ei saa ilmselgelt kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuda, eeldades, et kaebuses toodud asjaolud on tõendatud. 4
  2. Vastavalt

§ 84

lg 4 punktile 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Käesoleval juhul on tasutud kaebuselt riigilõivu summas 250 krooni. Kuivõrd kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele põhjusel, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Lea Kuuse kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.