KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 29. november 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Asja lahendamine nr 2-09-64275 Lindorff Eesti AS versus Teet Sandel võlgnev

§ 146

lg 1 järgi 3 aastat, siis ei olnud nõue maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise seisuga aegunud. Juhul kui kohus peaks leidma, et kostja poolt võlgnevuse osaline tasumine ei ole käsitletav nõude tunnustamisena

§ 158

lg 1 mõttes, siis esitab hageja aegumise vastuväitele alternatiivse seisukoha –

§ 147

lg 3 järgi kokkulepitud tasu nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja on nõude aluseks olevad arved Kostjale esitanud 2006.a jooksul.

§ 147

lg-st 3 lähtuvalt hakkas nõude aegumistähtaeg kulgema 01.01.2007.a, mistõttu ei olnud nõue maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise seisuga aegunud. Hageja selgitab, et liitumislepingus toodud krediidipiiri ületamine annab teenuspakkujale õiguse piirata või peatada kliendile mobiiltelefoniteenuste osutamine kuni ettemakse tasumiseni, aga ei kohusta selleks, mistõttu ei oma asjaolu, et kostjal võimaldati teenust kasutada suuremas mahus kui krediidipiir, käesolevas vaidluses sisulist tähendust. Ühtlasi märgib hageja, et kostja poolt sellises mahus teenuse kasutamisel, pidi kostja teadlik olema sellest, et kasutatud teenuse maht ületab krediidipiiri, mistõttu oli tal igal hetkel võimalus peatada teenuse kasutamine. Kostja põhjendused Kostja palub kohaldada aegumist ja jätta sellest tulenevalt hagi rahuldamata. Tulenevalt

§146

lg 1 on tehingust tuleneva võlanõude aegumise tähtaeg kolm aastat, seega on hagi aegunud. Lepingute sõlmimisel lepiti kokku krediidipiir 800 krooni. Krediidipiir ületati arvega 01.02.2006, milles oli mobiiliteenuste summa 973,55 krooni, millele lisandus arve 01.03.2006 mobiilteenuste summaga 3719,57 krooni. Kostja leiab, et krediidi ületamisest mitte teavitamine või teenuse kasutamise piiramiseta on teda kui klienti eksitatud. Sellest tulenevalt tekkisid makseraskused. Kostja leiab, et küsitavust tekitab intressi arvestus käsitlustasult 1000 krooni. Elisa Eesti AS luges liitumislepingu üles öelduks 15.05.

1. Kuna Elisa Eesti AS sulges 15.04.2006 teenuse osutamiseks vajaliku SIM kaardi loeti Liitumisleping üles öelduks 15.05.2006, aegus nõue 15.05.
2. Kohtu põhjendused Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele TsMS § 403 lg 1). Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega andnud pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemisel kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Kohus tagab lihtmenetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära (TsMS § 405). Arvestades kohtuliku vaidluse asjaolusid on kohus teinud asjas määruse lihtmenetluse korraldamiseks. Kohus on lihtmenetluse korraldamise määruses selgitanud pooltele põhiõigusi ja –vabadusi ning poolte olulisi menetlusõigusi tsiviilasja menetlemisel; andnud pooltele tähtaja 2 avalduste ja dokumentide esitamiseks; teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 15.12.2005 kaks lepingut – liitumislepingu mobiilsideteenuste kasutamiseks ning järelmaksulepingu, mille kohaselt ostis kostja mobiiltelefoni ja kohustus selle eest tasuma igakuiste 280 krooni suuruste osamaksetena 18 kuu jooksul (tlk 4,5,6). Kostja ei ole vaidlustanud põhinõuet. Elisa Eesti AS-i teatise kohaselt loovutas ta 30.06.2008 nõude kostja vastu hagejale (tlk 21). VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kostja leiab, et nõue on aegunud, hageja arvates ei ole nõue aegunud (tlk 30-32). Hagiavalduse täpsustuse kohaselt on kostjal tasumata perioodil 0101.2006—01.05.2006 koostatud arved kokku 6193,10 krooni. Hageja on esitanud kohtule järgmised arved: 1.
3. 01.01.2006 (maksetähtaeg 18.01.2006) summas 265,20 krooni – (tlk 11); 1.
4. 01.02.2006 (maksetähtaeg 18.02.2006) summas 973.55 krooni –(tlk 13); 1.
5. 01.03.2006 (maksetähtaeg 18.03.2006) summas 3719,57 krooni – eelmise perioodi arve 973.55 krooni,(tlk 15); 1.
6. 01.04.2006 summas 249,99 krooni – eelmise perioodi arve 4693,12 krooni, (tlk 17); 1.
7. 01.05.2006 (maksetähtaeg 18.05.2006) summas 1249,99 krooni, millest 1000 krooni käsitlustasu – eelmise perioodi arve 4943,11 krooni (tlk 19). 11.03.2008 arvest nähtuvalt on kostja tasunud võla katteks 1500 krooni (tlk 39). Poolte avaldustest ega kohtule esitatud tõenditest ei selgu, milliste kohustuste täitmiseks on raha makstud. Hageja on esitanud kohtule Radiolinja Eesti AS kasutamise eeskirjad (tlk 7-10), kuigi liitumislepingus on märgitud, et osapoolte õigused ja kohustused on kindlaks määratud Elisa Mobiilsideteenused AS Üldtingimustega ja Hinnakirjaga, hageja ei ole Elisa Mobiilsideteenused AS Üldtingimusi ja Hinnakirja esitanud; hageja on esitanud 15.12.2005 liitumislepingu ja järelmaksulepingu (tlk 4,5). 12.11.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08 asus Riigikohus seisukohale, et järelmaksuga müügilepingu puhul tuleb müügihinna tasumise nõude korral eristada neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist, ja neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Kuna lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral ei ole enam tegemist korduvate kohustustega, algab aegumistähtaeg

§ 147

lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on

§ 146lg 1 järgi kolm aastat.

Järelmaksulepingu järgi oli ostuhinna täieliku tasumise tähtpäev 18. juuni 2007 (tlk 5). Teenustasu nõude aegumise algusele tuleb kohaldada

§ 147

lg 3.

§ 147

lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kuna Elisa Eesti AS esitas teenuste eest arved summas kokku 6193,10 2006.a jooksul. a, algas nõude aegumistähtaeg 01.01.2007 ja lõppes 31.12.2009. Hageja esitas kohtule samas nõudes 03.12.2009 maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

§ 158

lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega.

§ 158

lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda mh õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises. Viimati tasus kostja osa võlast 11.03.2008 (tlk 39). Seetõttu aegumine katkes ja algas uuesti hiljemalt 11.03.2008 ning nõue aegub hiljemalt 10.03.2011. Kohus leiab, et nõue ei ole aegunud. 3 VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei ole iseenesest vaielnud vastu sellele, et kokkulepitud viivisemäär oli 0,15% maksmata summast päevas ja et hageja nõuab viivist perioodi 19.06.2007-13.07.2010 eest (tlk 2). Hageja põhinõue on põhjendatud üksnes 8173,10 krooni (tasumata mobiilsideteenuse arvetest summas 5193,10 krooni ja tasumata järelmaksust summas 2980 krooni) ulatuses, seetõttu tuleb ka viivist arvestada nimetatud summalt. Kuna viivis ületab põhivõlga, tuleb viivis välja mõista põhivõla, s.o 8173,10 krooni ulatuses. Kohus leiab, et hagiavalduses nimetatud leppetrahvi 1000 krooni (tl 5 ja 19) näol on tegemist liitumislepingus nimetatud käsitlustasuna ja see tuleb välja mõista kostjalt. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Silvi Maiste Kohtunik 4