lg 1 järgi 3 aastat, siis ei olnud nõue maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise seisuga aegunud. Juhul kui kohus peaks leidma, et kostja poolt võlgnevuse osaline tasumine ei ole käsitletav nõude tunnustamisena
lg 1 mõttes, siis esitab hageja aegumise vastuväitele alternatiivse seisukoha –
lg 3 järgi kokkulepitud tasu nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja on nõude aluseks olevad arved Kostjale esitanud 2006.a jooksul.
lg-st 3 lähtuvalt hakkas nõude aegumistähtaeg kulgema 01.01.2007.a, mistõttu ei olnud nõue maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise seisuga aegunud. Hageja selgitab, et liitumislepingus toodud krediidipiiri ületamine annab teenuspakkujale õiguse piirata või peatada kliendile mobiiltelefoniteenuste osutamine kuni ettemakse tasumiseni, aga ei kohusta selleks, mistõttu ei oma asjaolu, et kostjal võimaldati teenust kasutada suuremas mahus kui krediidipiir, käesolevas vaidluses sisulist tähendust. Ühtlasi märgib hageja, et kostja poolt sellises mahus teenuse kasutamisel, pidi kostja teadlik olema sellest, et kasutatud teenuse maht ületab krediidipiiri, mistõttu oli tal igal hetkel võimalus peatada teenuse kasutamine. Kostja põhjendused Kostja palub kohaldada aegumist ja jätta sellest tulenevalt hagi rahuldamata. Tulenevalt
lg 1 on tehingust tuleneva võlanõude aegumise tähtaeg kolm aastat, seega on hagi aegunud. Lepingute sõlmimisel lepiti kokku krediidipiir 800 krooni. Krediidipiir ületati arvega 01.02.2006, milles oli mobiiliteenuste summa 973,55 krooni, millele lisandus arve 01.03.2006 mobiilteenuste summaga 3719,57 krooni. Kostja leiab, et krediidi ületamisest mitte teavitamine või teenuse kasutamise piiramiseta on teda kui klienti eksitatud. Sellest tulenevalt tekkisid makseraskused. Kostja leiab, et küsitavust tekitab intressi arvestus käsitlustasult 1000 krooni. Elisa Eesti AS luges liitumislepingu üles öelduks 15.05.
lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on
Järelmaksulepingu järgi oli ostuhinna täieliku tasumise tähtpäev 18. juuni 2007 (tlk 5). Teenustasu nõude aegumise algusele tuleb kohaldada
lg 3.
lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kuna Elisa Eesti AS esitas teenuste eest arved summas kokku 6193,10 2006.a jooksul. a, algas nõude aegumistähtaeg 01.01.2007 ja lõppes 31.12.2009. Hageja esitas kohtule samas nõudes 03.12.2009 maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega.
lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda mh õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises. Viimati tasus kostja osa võlast 11.03.2008 (tlk 39). Seetõttu aegumine katkes ja algas uuesti hiljemalt 11.03.2008 ning nõue aegub hiljemalt 10.03.2011. Kohus leiab, et nõue ei ole aegunud. 3 VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei ole iseenesest vaielnud vastu sellele, et kokkulepitud viivisemäär oli 0,15% maksmata summast päevas ja et hageja nõuab viivist perioodi 19.06.2007-13.07.2010 eest (tlk 2). Hageja põhinõue on põhjendatud üksnes 8173,10 krooni (tasumata mobiilsideteenuse arvetest summas 5193,10 krooni ja tasumata järelmaksust summas 2980 krooni) ulatuses, seetõttu tuleb ka viivist arvestada nimetatud summalt. Kuna viivis ületab põhivõlga, tuleb viivis välja mõista põhivõla, s.o 8173,10 krooni ulatuses. Kohus leiab, et hagiavalduses nimetatud leppetrahvi 1000 krooni (tl 5 ja 19) näol on tegemist liitumislepingus nimetatud käsitlustasuna ja see tuleb välja mõista kostjalt. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Silvi Maiste Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.