← Eesti

3-10-2239/38

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 7.detsember 2010. a Tallinn Haldusasja number 3-10-2239 Haldusasi V. V.i ( V.) kaebus Tallinn

§ 26lg 1 punkt 6 alusel jätta kaebus rahuldamata .

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). I ASJAOLUD 1.27.05.2010 toimus Tallinna Vangla II eelvangistushoones läbiotsimine. II eelvangistushoone kambrisse nr 419 paigutatud V. V.i varade nimekirja kohaselt on temal alates 01.04.2010 kambris spiraali moodi veekiirkeetja . 15.06.2010 kirjaga pöördus V. V. Tallinna Vangla poole, soovides teada, miks võeti kambrikaardil kirjas olev veekeedupulk läbiotsimise käigus ära ja miks ei koostatud selle kohta akti. 1 Tallinna Vangla järelevalveosakonna juhataja 28.06.2010 kirjaga teatati V.V.ile, et 27.05.2010 kambris nr 419 toimunud läbiotsimise ajal ei avastatud ega võetud kambrist ära ühtegi eset . 2.12.07.2010 esitas V.V. Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse veekeedupulga väärtuse hüvitamiseks või selle asendamiseks ning veekeedupulga äravõtmisest tekkinud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tallinna Vangla direktori poolt määratud suuruses. Tallinna Vangla direktori 09.08.2010 kirjaga jäeti V.V.i kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. II KAEBUSE MOTIIVID

  1. Tallinna Vangla ei ole kahju hüvitamise taotlust igakülgselt ja objektiivselt läbi vaadanud. 4.Kaebuse väitel võeti veekeedupulk ära läbiotsimise käigus, ent jäeti see aktiga fikseerimata. Asjaolu, et kinnipeetav läbiotsimise juures ei viibi, paneb kaebuse esitaja ebavõrdsesse seisu ning võimaldab vanglaametnikel teadlikult jätta akt koostamata või mitte panna sinna äravõetud asju kirja. Samuti leiab kaebuse esitaja, et kuigi vangistusseadus ei nõua läbiotsimise ajal kinnipeetava juuresolekut, siis kõrgemalseisvas seaduses, milleks on kriminaalmenetlusseadus, on ette nähtud, et läbiotsimise juures viibivad läbiotsija, läbiotsitav ja tunnistaja. Seega on tegemist nõuete rikkumisega ning vangistusseadus on käsitletavas osas vastuolus kõrgemalseisva seadusega ehk kriminaalmenetlusseadusega. 5.Kaebuse esitajal on tunnistajad, kes tõendavad veekeedupulga kadumist pärast läbiotsimist. Vangla ei selgitanud välja veekeedupulga kadumise asjaolusid ja ei kuulanud selleks üle tunnistajaid, vaid eelistas vanglaametnike selgitusi. 6.Kaebuse esitaja taotleb Tallinna Vangla kohustamist tagastada kaebuse esitajale tema veekeeduspiraal ning alternatiivselt kohustada Tallina Vanglat asendama kadunud veekeeduspiraal või see kompenseerima. III VASTUSTAJA SEISUKOHT 7.Tallinna Vangla vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebuse rahuldamata. 8.V.V.ile on 01.04.2010 antud veekeedupulk kambrisse kasutamiseks ning vaidemenetluse käigus teostatud läbiotsimise tulemusena veekeedupulka ei leitud, seega on selle asukoht teadmata. 9.Veekeedupulga mitteolemasolu kambris ei seondu üheselt vanglaametnike tegevusega. Läbiotsimist teostanud vangaametnikuga on vesteldud ning ta kinnitas, et juhul, kui ta esemed ( välja arvatud olmeprügi) ära võttis, koostas ta kindlasti akti. Tegemist on pädeva, piisavate kogemustega ametnikuga. Akti koostamine keelatud esemete leidmisel on elementaarne osa läbiotsimisest. On välistatud, et ka inspektor- kontaktisikuna töötanud valvur ei erista lubatud elektriseadet olmeprügist ja asetab selle äravõetava olmeprügi hulka. 10.Tähelepanuta ei saa jätta sündmuste kronoloogiat: läbiotsimine toimus 27.05.2010.a. Esmakordselt pöördus V.V. Tallinna Vangla pole kirjalikult 15.06.2010, kuigi väidetavalt avastas ta veekeedupulga kadumise kohe pärast läbiotsimist. Selline kahe ja poole nädala 2 pikkune ajavahemik seab kahtluse alla veekeedupulga läbiotsimise käigus äravõtmise väite tõepärasuse. Erinevatel põhjustel esineb vanglas siiski esemete varjatud üleandmist kinnipeetavate vahel, samuti võivad need katki minna. 11.Võttes samas arvesse läbiotsimist teostanud vanglaametniku piisavaid kogemusi, isikliku huvi puudumist võtta kambrist ära midagi, mis keelatud ei ole, akti koostamise kohustuslikkust ja elementaarsust esemete äravõtmise fikseerimiseks, asjaolu, et veekeedupulk eristub olmeprügist eksimatult ning et veekeedupulk oli kambris lubatud, ei ole usutav, et veekeedupulk võeti vanglaametniku poolt ära läbiotsimise käigus. Olukorras, kus ametnikud kinnitavad akti koostamist äravõetavate esemete kohta, samas veekeedupulga äravõtmist kajastavat akti koostatud ei ole, ei ole võimalik väita, et veekeedupulk võeti kaebajalt ära läbiotsimise käigus. Veekeedupulga äravõtmist tõendava akti puudumist ei asenda teise kinnipeetava tunnistus, mis kinnipeetavate omavahelise solidaarsuse tõttu ei ole usaldusväärne. Ülaltoodud asjaoludel ei ole võimalik tõendada kahju tekkimist Tallinna Vangla tegevuse tagajärjel ega ka kahju hüvitamise nõuet rahuldada. IV TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
  2. Kaebuse esitaja on täiendavalt rõhutanud , et läbiotsimisi teostavad vanglaametnikud on küll teadlikud akti koostamise kohustuslikkusest, ent siiski ei ole akti koostatud näiteks äravõetud esemete kohta:harjavars, nöörijupid, isevalmistatud veekeetja, tikud. Kuna pole koostatud akti, on läbiotsimine olnud õigusvastane ja on eiratud vangla sisekorraeeskirja §
  3. Samuti väidab kambris 419 läbiotsimist teostanud ametnik, et ta ei kosta akti olmeprügi kohta. Vanglaametnikel on võimalik olmeprügina käsitleda erinevaid esemeid. Kaebuse esitaja leiab, et tema kambris läbiotsimist teostanud ametnik pidas kõnealust veekeedupulka olmeprügiks ja viskas selle minema akti koostamata. 13.Läbiotsimisest kirjaliku pöördumiseni pidas kaebuse esitaja kadunud eseme teemal kõnelusi inspektor- kontaktisikuga iga päev kuni kirjaliku pöördumise tegemiseni. V KOHTU SEISUKOHT 14.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kaebuse esitaja eesmärgiks on saada tagasi veekeeduspiraal või kui see pole võimalik, siis samaväärne ese. RVastS § 6 lõike 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Eeltoodust lähtuvalt tõlgendas kohus kaebust selliselt, et kaebuse esitaja taotleb kohtult Tallinna Vangla kohustamist tagastada kaebuse esitajale tema veekeeduspiraal ning alternatiivselt, kui see võimalik ei ole, siis kohustada Tallinna Vanglat asendama kadunud veekeeduspiraal või see kompenseerima. Kaebuse esitaja eeltoodud tõlgendusele vastuväiteid ei esitanud. Õigusvastase haldustegevusega põhjustatud varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik RVastS § 7 lg 1 sätestatud tingimused, kui kasvõi üks tingimustest on täitmata, kahjunõue rahuldamisele ei kuulu. Eeltoodust tulenevalt kontrollib kohus kõigepealt, kas 3 kõnealune veekeedupulk on kadunud Tallinna Vangla õigusvastase tegevuse tulemusena. Ka alternatiivse kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on vastustaja õigusvastane tegevus.
  4. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et kaebuse esitajale oli 01.04.2010 antud veekeedupulk kambrisse kasutamiseks ning vaidemenetluse käigus teostatud läbiotsimise tulemusena veekeedupulka kambrist 419 ei leitud. Siinkohal aga on oluline märkida, et läbiotsimisel leitud eseme kohta kambris 419 akti vormistatud ei ole. Kaebuse esitaja ei ole vastu vaielnud Tallinna Vangla poolt arvestatud asjaoludena: läbiotsimist teostanud vanglaametniku piisavatele kogemustele ja tema isikliku huvi puudumisele võtta kambrist ära lubatud ese. Küll aga leiab kaebaja, et piisavate kogemustega ametniku kinnitus akti koostamisest esemete äravõtmise ( välja arvatud olmeprügi) puhul ei välista olmeprügina ka vaidlusaluse keedupulga äravõtmist. Kohtu hinnangul ei tõenda kaebaja esitatud Tallinna Vangla märgukirjale ja selgitustaotlusele antud vastused 17.08.2010 kirjaga nr 1-13/34637-1, 8.09.2010 kirjaga nr 1-13/36082-1 ning 13.09.2010 kirjaga nr 1-13/39256-1, et läbiotsimist teostanud ametnik, pidas veekeedupulka ekslikult isevalmistatuks ja viskas veekeedupulga minema koos olmeprügiga. Kaebuse esitaja käsitlust isevalmistatud veekeedupulgast mitte kui keelatud esemest , vaid muust olmeprügist, kohus põhjendatuks ei pea. Kaebuse esitaja ei ole seadnud kahtluse alla vanglaametniku kogemusi ja isikliku huvitatuse puudumist lubatud esemete aktita äravõtmiseks , samuti ei ole Tallinna Vangla ülalmärgitud vastuskirjadega leidnud kinnitust läbiotsimist teostanud vanglaametniku poolt temale pandud kohustuste, sealjuures äravõetud keelatud esemete kohta akti koostamise nõuete eiramine. Kaebuse väited vanglaametniku poolsest eksimusest nii seeläbi, et ta pidas lubatud eset keelatuks kui ka samas pidas läbiotsimise käigus leitud keelatud eset prügiks, mille kohta akti ei koostatud, on pelgalt oletuslik ning kaebuse käsitlust asjas esitatud tõendid ei toeta. 16.Justiitsministri 30.novembri 2000.a. määrusega nr 72 kehtestatud vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 71 lg 1 sätestab, et leitud eseme kohta koostab läbiotsimisrühma juht akti, kuhu märgitakse:1 ) leitud eseme kirjeldus ja vajaduse korral ka selle eeldatav rahaline väärtus; 2) leidmise kuupäev ja kellaaeg;3) selle kinnipeetava nimi, kelle juurest on ese või aine leitud, või eseme või aine leidmise koht;4) ettepanek eseme tagastamise, võõrandamise või hävitamise kohta;5) eseme või aine leidnud vanglateenistuja nimi ja allkiri ning leidmise kuupäev. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab akti kinnitama vangla direktori määratud vanglateenistuja, kes otsustab ka politseile eseme edastamise või eseme võõrandamise, hävitamise, riigi tuludesse pööramise või kinnipeetavale tagastamise. VSKE lisaga 4 on kehtestatud akti vorm läbiotsimisel leitud eseme kohta. Akti vormi kohaselt peab selle allkirjastama ka kinnipeetav, kelle juurest ese või aine leiti. Akti eesmärk on fikseerida koheselt eseme või aine leidmine ja äravõtmine ning tõendada hiljem neid asjaolusid. Kohtupraktikas on tõlgendatud VSKE § 71 lg 1 selliselt, et see kohustab läbiotsimisrühma juhti eseme leidmisel koostama viivitamatult akti ja tutvustama seda viivitamatult kinnipeetavale, esitades akti temale allkirjastamiseks. Tallinna Ringkonnakohus on 22.03.2007 kohtuotsuses haldusasjas 3-05-1347 asunud seisukohale, et sellisel juhul saabub koheselt selgus, kas eseme leidmise üle on vangla ja kinnipeetava vahel vaidlus ning sündmuse kohta on kummalgi poolel hõlpsam koguda tõendeid. Ehkki viidatud kohtulahendis oli tegemist distsiplinaarasjaga , ei muuda see läbiotsimise aktile leitud esemete kohta nii koostamise kui sisu osas esitatavaid nõudeid. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatud kaebuse väited kinnipeetava ebavõrdsest seisust võrreldes vanglaametnikega vaidluse tekkimisel eseme leidmise ( või selle väidetavalt läbiotsimise käigus kaotsimineku ) üle. 4 17.Kaebuse esitaja on haldusmenetluses toonud esile veekeedupulga igapäevase kasutamise ning on ka kohtumenetluses väitnud selle kambris nähtaval olekut ja kadumaminemise avastamist kohe pärast 27.05.2010 toimunud läbiotsimist. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebuse esitaja pöördunud kirjalikult vangla poole aga alles 15.06.
  5. Kaebuse väited kohesest suulisest pöördumisest kontaktisiku poole ja kuni läbiotsimiste eest vastutava ametniku aadressi saamiseni iga päev kontaktisikuga veekeedupulga äravõtmisest rääkimisest on esiteks paljasõnaline, teiseks ei ole sama vangla kinnipeetava poolt vangla administratsiooni poole pöördumiseks vaja mingeid erilisi vanglaametnike aadresse ning VangS § 1.1 lg 4 tulenevalt esitatakse kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus kirjalikult , kui justiitsminister ei ole määrusega lubanud ka suulise taotluse esitamist. Kaebuse väitel avastas kaebaja kohe peale läbiotsimist kaebuse veekeedupulga kadumise , nähtuvalt kaebusest on kaebuse esitaja teadlik akti koostamise kohustuslikkusest,ent ta ei ole pöördunud vangla administratsiooni poole. Kahju hüvitamise taotlusest puuduste kõrvaldamise käigus esitas V.V. 29.07.2010 kirjaga kinnipeetava K. K. seletuse, mille koostamise kuupäevana on märgitud 29.05.
  6. Kohus leiab, et Tallinna Vangla on arvestanud kõiki asjas välja selgitatud asjaolusid ning on põhjendatult leidnud, et tuvastatud asjaolusid kogumis hinnates (veekeedupulga äravõtmise kohta akti koostatud ei ole, ametnikud kinnitavad, et elementaarsena koostasid nad äravõetud esemete kohta akti, veekeedupulka kambris ei leitud) ei ole võimalik väita, et kaebuse esitaja veekeedupulk võeti ära läbiotsimise käigus vanglaametnike poolt. Lisaks märgib kohus, et ka K. K. ei saanud tunnistada, et veekeedupulk võeti ära läbiotsimise käigus, sest seal juures ta ei viibinud ning sellest aspektist on vastustaja põhjendatult leidnud, et nimetatud tunnistus ei saa asendada akti. Tunnistuse usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka see, et kui kaebuse esitaja väitel ei soovinud ta mingeid kirjalikke pöördumisi ja väidetavalt ajas asju suuliselt kahe ja poole nädala jooksul, siis on ta ometigi võtnud tunnistajalt nähtuvalt tunnistuse dateeringust juba maikuus kirjaliku tunnistuse, mida ta kahju hüvitamise taotlusega koos siiski ei esitanud. 18.VangS § 68 lg 1 tulenevalt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada läbiotsimist Kriminaalmenetluse seadustikus sätestatakse kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kord ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise kord. Vangistusseadus sätestab vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise korra ning korralduse, samuti vanglateenistuse mõiste ja tingimused. Seega on tegemist erinevaid valdkondi reguleerivate seadustega, sealjuures Vangla sisekorraeeskirjas sätestatakse Vangistusseadusest tulenevatest delegatsiooninormidest lähtuvalt Vangistusseadusega kehtestatud vangistuse ja eelvangistuse kandmise tingimused ning täideviimise kord. Seega on ekslikud ja asjakohatud kaebuse väited vangistusseadusest kui Kriminaalmenetluse seadustiku suhtes alamast seadusest ning vangistusseaduse sätete vastuolust Kriminaalmenetluse seadustiku sätetega ja sel põhjendusel läbiotsimise õigusvastasusest.
  7. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjas tõendatud, et V.V.ile kambrisse lubatud veekeedupulk on kadunud Tallinna Vangla 27.05.2010 teostatud läbiotsimise tulemusena, mistõttu ei ole ka tõendatud väidetava kahju tekkimine Tallinna Vangla tegevuse tulemusena. Ka alternatiivsena esitatud kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on vastustaja õigusvastane tegevus. VI MENETLUSKULUD 20.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole ja seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu. 5 Lea Kuuse kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.