Saata käesolev määrus kaebuse esitajale. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud , kaebuse esitaja taotlus AP Kinnisvara AS-le kuulub Viljandimaal, Karksi vallas Tuhalaane külas kinnistu nimetusega Timuti. 28.01.2008 andis Karksi Vallavalitsus nõusoleku Timuti katastriüksusel geoloogilise uurimistöö teostamiseks liiva ja kruusa varu välja selgitamiseks. 14.07.2009 esitas AP Kinnisvara AS Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioonile maavara kaevandmise loa taotluse ehituskruusa ja ehitusliiva kaevandamiseks. 02.11.2009 korraldusega nr 510 ei nõustunud Karksi Vallavalitsus maavara kaevandamisloa andmisega Tuhalaane liivakarjääris. Korralduse järgi võib kavandatud tegevus kaasa tuua negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale ja maakasutusele ning et valla üldplaneeringuga ei ole ettenähtud Tuhalaane külas uute maardlate rajamist. AP Kinnisvara AS esitas halduskohtule kaebuse, taotledes Karksi Vallavalitsuse 02.11.2009 korralduse nr 510 tühistamist, kuna kaevandamise loa andmiseks nõusoleku mitteandmine ei võimalda kaebajal saada maavara kaevandamise luba, mis omakorda takistab kaebaja poolt pikalt kavandatud õiguspärase tegevuse läbiviimist. Karksi Vallavalitsus on kohtule antud vastuses asunud seisukohale, et kohaliku omavalistuse arvamus kaevandamisloa andmise kohta ei ole menetlusosalistele suunatud haldusakt, vaid seda tuleb käsitleda kui asutuste vahelist asjaajamist. 1 Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et AP Kinnisvara AS kaebus kuulub tagastamisele läbivaatamatult
lg 31 p 1 alusel.
lg 31 p 5 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse või protesti määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.
lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Maapõueseaduse (MaaPS) § 4 kohaselt annab kohaliku tähtsusega maardlas kaevandamisloa Keskkonnaamet. Loa andja saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks Eesti Maavarade Komisjonile ja kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele, kes teatavad oma arvamuse kirjalikult (MaaPS § 28 lg 3). Seega on kaevandamisloa väljaandja Keskkonnaamet, kohalik omavalitsus osaleb selles menetluses ainult arvamuse andjana. Kohaliku omavalitsuse poolt arvamuse andmine on üks menetlustoiminguid kaevandamisloa andmise menetluses. Kuna arvamuse andmise ehk kooskõlastuse nõue on menetluslik nõue ning selle andmine või andmata jätmine on menetlustoiming, siis saab sellist menetlustoimingut üldjuhul vaidlustada ainult koos lõppakti vaidlustamisega ehk antud juhul kaevandamisloa andmise või mitteandmise otsuse vaidlustamisega. Sellise otsuse tegijaks on Keskkonnaamet. Kaevandamisloa andmisega nõustumine ega mittenõustumine ei ole üldjuhul iseseisvalt halduskohtus vaidlustatavad. Nii on Riigikohus haldusasjades nr 3-3-1-8-02 ja nr 3-3-1-38-03 märkinud „Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Sellest reeglist võib teha erandi otsesõnu seaduses sätestatud juhtudel aga ka lähtuvalt protsessiökonoomia põhimõttest, mida võimaldab ka HMS § 58. Erandlikult on menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Enne lõplikku haldusakti saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest.“ Kohus on seisukohal, et antud juhul ei riku vaidlustatud korraldus kaebuse esitaja õigusi sõltumatult menetluse lõpptulemusest ega pole tegemist ka olukorraga, kus menetluse käigus oleks tegemist sellise menetlusveaga, mille tulemusena ei saa lõplik haldusakt olla oma sisult õiguspärane. Karksi Vallavalitsuse poolt kirjaliku arvamuse ehk seisukoha andmine on menetlustoiming, millega ei ole iseseisvalt antud kellelegi, kaasa arvatud kaebuse esitajale, õigusi ega pandud kohustusi, nõusoleku andmisega või sellest keeldumisega ei ole otsustatud kaebajale loa andmist või mitteandmist. Karksi Vallavalitsuse kirjaliku arvamuse andmise kohustus on tulenenud Maapõueseadusest ja see on vajalik loa väljaandjale otsuse tegemisel. Asjaolu, et vallavalitsus on arvamuse vormistanud vallavalitsuse korraldusena, ei tähenda, et seda saab automaatselt lugeda haldusaktiks. Haldusakte ja toiminguid tuleb piiritleda nende sisu järgi. MaaPS § 34 lg 1 p 16 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest kui kohalik omavalitsus ei ole kaevandamisloa andmisega nõustunud. Kuid antud otsus ei ole lõplik, kuna MaaPS § 34 lg 2 kohaselt võib ka sel juhul kaevandamisloa välja anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Seega ei ole kohaliku omavalitsuse arvamusel Keskkonnaameti otsuse suhtes 2 siduvat tähendust. Ta võib kaevandamisloa väljaandmise menetlust pikendada, kuid arvamuse andmine ei saa iseseisvalt kaebaja õigusi rikkuda. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et AP Kinnisvara AS-l ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust. Nagu kohus eelpool märkis, ei ole menetlustoimingud iseseisvalt halduskohtus vaidlustatavad. Kohus tagastab kaebuse
Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 250 krooni.
lg 4 p-st 2 tulenevalt riigilõivu ei tagastata juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Seega ei kuulu tasutud riigilõiv kaebuse esitajale tagastamisele. Eda Muts Kohtunik /allkiri/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.