3-10-2411/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2411 Otsuse kuupäev

1. detsember 2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev Indrek Kivi kaebus Tartu Vangla 02.08.
2. a käskkirja nr 1-4/1413 ja Tartu Vangla 25.08.
3. a käskkirja nr 14/1696 tühistamise nõudes
4. november 2010 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Indrek Kivi Resolutsioon Edasikaebamise kord
5. Jätta kaebus rahuldamata.
6. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
7. jaanuarini
8. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
9. Indrek Kivi suhtes kohaldati Tartu Vangla 02.08.
10. a käskkirjaga nr 1-4/1413 täiendava julgeolekuabinõuna vanglasisese liikumise ja suhtlemisvabaduse piiramist, spordisaalis kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist selle eest, et I. Kivi sama päeva hommikul kella 8.20 paiku eelvangistushoone kambris nr 3058 ei allunud vanglateenistuse ametniku Aleksei Bronzovi korraldusele võtta üles tualettruumi ukse ees põrandal olev lapp. Korralduse täitmise asemel I. Kivi ärritus, lõi jalaga lapi kambriuksest välja, sõimas vanglateenistuse ametnikke solvavate väljenditega, viskas madratsi ja toidunõud vanglaametnike suunas koridori, tabades kruusiga vanglateenistuse ametnik A. Bronzovit vastu jalga. I. Kivi esitas 09.08.
11. a käskkirjale vaide, mis jäeti Tartu Vangla direktori 30.08.
12. a vaideotsusega nr E5 344 rahuldamata.
13. Tartu Vangla 25.08.
14. a käskkirjaga nr 1-4/1696 karistati I. Kivi distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks TVK punktide 7.1.1, 7.2.3 ja 7.2.17 rikkumise eest ülalnimetatud tegevusega. I. Kivi esitas 30.08.
15. a käskkirja peale vaide, milles vaidlustas nii 25.08.
16. a käskkirja nr 1-4/1696 kui 02.08.
17. a käskkirja nr 1-4/1413 põhjusel, et teda on ühe asja eest kaks korda karistatud. Tartu Vangla direktori 15.09.2010 vaideotsusega nr E5 284 jäeti vaie rahuldamata.
18. 17.09.
19. a saabus Tartu Halduskohtule Indrek Kivi kaebus Tartu Vangla 02.08.
20. a käskkirja ning Tartu Vangla 25.08.
21. a käskkirja nr 1-4/1696 tühistamise nõudes. Kaebuse põhjendused ja taotlused
22. Kaebaja selgitab kaebuses, et 02.08.
23. a hommikuse loenduse ajal tuli valvur tema kambrisse ning hakkas õiendama ja provokatiivselt käituma, mille peale ka kaebaja ägestus ja viskas põrandapesulapi kambrist välja. Kuna Tartu Vangla kodukorra järgi peab kinnipeetav ise hoolitsema oma kambri puhtuse eest, siis oli kaebajal seetõttu vanast saunalinast tehtud põrandalapp. Valvur käskis kaebajal lapi tualettruumi põrandalt ära koristada, lükates selle jalaga nurka. Selle peale ütles kaebaja, mida tema asjast arvab ja viskas lapi kambrist välja. Kaebajale jääb arusaamatuks, kus ta peab lappi hoidma. Sellele ei oska ka keegi vangla juhtkonnast vastata. Kaebaja arvates on vastuolu selles, et kinnipeetav peab ise oma kambri puhtuse eest hoolitsema, samas kui põrandalappi ei tohi kaebajal olla. Kaebaja leiab, et vaidlusaluste käskkirjadega on teda karistatud ühe ja sama teo eest kahel korral, mis on ebaõiglane ja põhiseadusevastane. Tulenevalt eelnevast taotleb I. Kivi, et kohus tühistaks Tartu Vangla 02.08.
24. a käskkirja nr 1-4/1413 ja 25.08.
25. a käskkirja nr 1-4/
26. Vastustaja vastuväited
27. Vastustaja märgib, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 02.08.
28. a kella 8.20 paiku eelvangistushoone kambris nr 3058 andis vanglateenistuse ametnik A. Bronzov kaebuse esitajale korralduse võtta üles tualettruumi ukse ees põrandal olev lapp, kuid kaebuse esitaja jättis selle täitmata põhjusel, et pidas korraldust provokatiivseks. Ärrituse tõttu viskas ta lapi ja voodivarustuse kambrist välja. See tähendab, et vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja kuulis korraldust ja sai sellest aru, kuid jättis antud korralduse kavatsetult täitmata. Kaebuse esitaja ei ole iseenesest vaidlustanud fakti, et ta pani toime distsipliinirikkumise, ega seda, et rikkumisele järgnes distsiplinaarkorras karistamine. Samuti ei vaidlusta ta käskkirjade ega vaideotsuste sisulist õiguspärasust ega leia, et nende väljaandmisel on rikutud menetlusnorme. Kaebaja peab õigusvastaseks ainuüksi asjaolu, et ühe ja sama distsipliinirikkumise eest kohaldati peale distsiplinaarkaristuse veel ka täiendavaid julgeolekuabinõusid ega mõista seejuures, et liikumis- ja suhtlemispiirangud ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine julgeolekuabinõuna ei ole distsiplinaarkaristused. Viimaste loetelu on antud ammendavalt VangS § 63 lg-s 1, täiendavate julgeolekuabinõude loetelu aga VangS § 69 lg-s
29. Julgeolekuabinõude näol on tegemist pigem ennetava meetmega, mille rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas on vajalik julgeolekuabinõu kohaldamine, ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest. Nii täiendava julgeolekuabinõu 2 kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel vastavalt VangS §-le
30. Vangla kaalumiskohustus ei lõpe täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisega, sest vanglal lasub kohustus jälgida, kas meetme kohaldamine on jätkuvalt põhjendatud. Uute asjaolude ilmnemisel tuleb vanglal diskretsiooni alusel otsustada, kas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on jätkuvalt põhjendatud. Täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleks kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Seetõttu ei ole alati nõutav, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad asjaolud oleksid tuvastatud distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises. Antud juhul kohaldati I. Kivi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ennetava abinõuna koheselt peale vanglateenistuse korraldustele mitteallumist ja asjade loopimist ning distsiplinaarmenetluse tulem, mis päädis 25.08.
31. a käskkirja nr 1-4/1696 väljaandmisega, üksnes kinnitas täiendavate julgeolekuabinõude vajalikkust ja otstarbekust. Kohtu põhjendused ja otsus
32. Kohtupraktikas on valitsevaks seiskoht, et kinnipeetav on kohustatud järgima vanglaametniku korraldust isegi siis, kui hiljem selgub, et kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-103-06). Käesoleval juhul on halduskohtu arvates selge, et kaebajale anti 02.08.
33. a seaduslik korraldus võtta üles põrandalapp. Kaebajale antud korraldus ei vastanud ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele ega olnud provokatiivne, mille tõttu ei olnud kaebajal õigust keelduda selle täitmisest. Kohus on seisukohal, et vaidluse lahendamiseks ei ole tarvis astuda kaebajaga diskussiooni põrandalapi õigest asukohast kambris. Kaebajal on see võimalik ise leida. Kuna kaebaja oli kohustatud ametniku korralduse täitmiseks, siis puudus tal igasugune õigustus jätkata õigusvastast käitumist, mis seisnes esemete loopimises ja jalaga löömises. Ühestki õigusaktist ei tulene kinnipeetavale õigust ametnike, sh vanglaametnike sõimamiseks ega vangla vara (madratsi) lõhkumiseks. Ükski õigusakt ei anna kaebajale ka subjektiivset õigust jätta täitmata vanglaametniku korraldus lõpetada sõimamine ja vangla vara lõhkumine, rääkimata siis sellest, et korralduse täitmise asemel, võtta järgmised esemed, millega visata vanglateenistujat. Kaebaja on kohtu arvates süüdi distsiplinaarrikkumises ja ta on selle rikkumise toime pannud tahtlikult. Kaebaja pani toime raske distsiplinaarrikkumise. Kaebajale kohaldatud karistus on proportsionaalne. Vaidlusalune distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri (tlk 21) ei ole kaalutlusveaga haldusakt. Vastustaja ei ole eiranud ka keeldu karistada ühe teo eest kaks korda. Vaidlusaluse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja (tlk 17) andmine oli põhjendatud. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise puhul ei ole tegemist karistamisega, seega ei ole vastustaja eksinud ne bis in idem põhimõtte vastu. Võttes arvesse kaebaja poolt toimepandud distsiplinaarrikkumise raskust, oli põhjendatud õiguserikkumist tõkestaval aga ka preventiivsel eesmärgil täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Tagantjärele on muu hulgas võimalik arvestada ka seda, et kaebaja suhtes läbiviidud distsiplinaarmenetlus kestis lõppkokkuvõttes üle kolme nädala, seega oli vajalik tagada distsipliin vanglas ja tõkestada võimalikud kaebaja poolsed ründed ametnike vastu. Ükski kaebaja poolt välja toodud asjaolu ei viita sellele, et vastustaja kaalutlused täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei olnud asjakohased. Vastustajal oli põhjendatud kahtlus, et vangla julgeoleku tagamiseks on tarvis lisaks läbiviidavale 3 distsiplinaarmenetlusele ja võimalikule kaebaja karistamisele kohaldada ka täiendavaid julgeolekuabinõusid. 02.08.
34. a seisuga ei olnud kohtu hinnangul vangla käsutuses asjaolusid, mis välistaksid vanglateenistujate julgeoleku ja vangla distsipliini kui õigushüve kaitseks kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel ning HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel jääb kaebus rahuldamata.
35. HKMS § 92 lõike 1 alusel peab kaebaja kandma menetluskulud, kuna kaebus jääb rahuldamata. Vastustaja ei taotle menetluskulude hüvitamist, mille tõttu jäävad mõlema poole menetluskulud nende enda kanda. Roby Koik kohtunik 4