3-10-829/26

KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-10-829 Haldusasi K. K kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Häädemeeste Vallavalitsuse 01.03.2010 protokolliline otsus nr 9.1; - kohustada Häädemeeste Vallavalitsust kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama Asja läbivaatamise kuupäev 03.detsember 2010 Menetlusosalised Kaebaja K. K Vastustaja Häädemeeste Vallavalitsuse esindaja vallasekretär Monika Meerents-Luberg RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1: Rahuldada K. K kaebus. Tühistada Häädemeeste Vallavalitsuse 01.03.2010 protokolliline otsus nr 9.
2. Kohustada Häädemeeste Vallavalitsust uuesti läbi vaatama K. K 19.01.2010 taotlus. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
3. detsembril
4. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. 1 ASJAOLUD 19.01.2010 esitas K. K Häädemeeste Vallavalitsusele avalduse lugeda S suvila korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks (tl 8). 01.03.2010 Häädemeeste Vallavalitsuse istungi protokolli nr 9 otsusega nr 1 jäeti rahuldamata K. K kinnistu osas esitatud taotlus (tl 10). 11.03.2010 teatas Häädemeeste Vallavalitsus, et kaebaja taotlus jäeti 01.03.2010 vallavalituse istungi protokollilise otsusega rahuldamata (tl 9). 17.03.2010 Häädemeeste Vallavalitsuse korraldusega nr 57 vaideotsusega K. K vaides jäeti vaie rahuldamata (tl 11-12). 30.03.2010 postitas K. K kaebuse Häädemeeste Vallavalitsuse 01.03.2010 protokollilisele otsusele nr 9 ja 11.03.2010 vastus taotluse rahuldamata jätmisele (tl 5-7, 24). 05.05.2010 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 20-21). 19.05.2010 täpsustas kaebaja esitatud kaebust (tl 24). 30.07.2010 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 26). 19.09.2010 esitas Häädemeeste Vallavalitsus vastuväited kaebusele (tl 30-31). 26.10.2010 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 37-38). 04.11.2010 kaebaja täiendas kaebust ning täpsustas, et ei soovi asjas vaidlustada 11.03.2010 vastuskirja ja 17.03.2010 vaideotsust (tl 43). 15.11.2010 esitas Häädemeeste Vallavalitsus seisukoha kaebuses (tl 47-48). 02.12.2010 määrusega lõpetati menetlus kaebaja nõuetes vastuskirjale ja vaideotsusele (tl 5153). MENETLUSOSALISTE MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja tema taotluse lahendamisel piisavalt kaalunud ega rakendanud uurimisprintsiipi, mistõttu on keeldumine meelevaldne ning taotluse rahuldamata jätmise õiguslikud tagajärjed on kaebajale ebaproportsionaalselt koormavad. Ei ole tõendeid, et kaebaja ei käitle või ei ole võimeline käitlema oma väheseid segaolmejäätmeid keskkonnale ohutult. Oma avalduses tugines kaebaja Jäätmeseaduse § 69 lg
5. Vaideotsuses vastustaja selgitas, et vallas vastuvõetud jäätmeveo rakendamise juhendi § 8 alusel saab lugeda jäätmekäitleja erandkorras jäätmeveoga mitteliitunuks, kui jäätmevaldaja korraldab jäätmete käitlemise ise. Vastustajale on teada, et S suvila T külas Häädemeeste vallas ei ole kellegi elu- ega asukoht ning aastaringselt keegi seal ei viibi ega ela. Kuna tekkinud segaolmejäätmeid on vähe, on need otstarbekam käidelda kaebaja alalises elukohas O tn Põlvas, kus on sõlmitud jäätmekäitlusleping, mille raames osutatud teenuste eest kaebaja on tasunud. Vaideotsusest jääb mulje, et teises jäätmeveopiirkonnas jäätmete käitlemine ei ole piisavaks argumendiks. Seetõttu jääb arusaamatuks väide, et sobivaks peetakse tõendit jäätmete üleandmise kohta prügilasse. Kaebaja hinnangul on tegemist meelevaldse nõudmisega. Kaevatava otsuse tagajärjel tekib kaebajal kohustus sõlmida tüüptingimustega leping, mida ei saa vastavalt tüüplepingu p 9.4 üles öelda. Ka juhul ,kui kaebaja lepingut ei sõlmi, tuleb tal tasuda tühisõitude e. teenuste eest, mida ta ei tarbi. Kaevatav otsus riivab oluliselt kaebaja vabadust kujundada leping vastavalt teenuste mahule ja paneb talle kohustuse tasuda teenuste eest, mida ei tarbita. Otsusega sunnitakse kaebajat sõlmima lepingut, kui see ei ole vajalik, mis võib olla vastuolus hea usu põhimõttega, mõistlikkuse põhimõttega ja ka heade kommetega, kuna pooltele tulenevate kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Otsust saab käsitleda kui tahteavaldust, mille alusel saab sõlmida lepingu kindlatel tingimustel ka juhul, kui tarbija lepingut täita ei suuda, samas puudub võimalus kujundada lepingut ja vaidlustada arveid, kui teenust ei tarbita. 2 Kaebuse täienduses märgib kaebaja, et kaevatavad otsused rikuvad kaebaja õigusi TsÜS ja VÕS sätete alusel, sest prügiveoga mitteliitunuks lugemine paneb kaebajale kohustuse sõlmida tüüptingimustega kestvuslepingu, mille tagajärjel on kaebaja kohustatud muretsema vähemalt 80 liitrise spetsiaalse konteineri, kusjuures minimaalne tühjendussagedus on 28 päeva aastaringselt, ka juhul, kui prügi ei teki ning tasuda ka vastavalt arveid. Kaebaja ei pea tüüptingimustel lepingu sõlmimist võimalikuks, sest lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste määr ei ole tasakaalus ning lepingu täitmine ei ole võimalik. Kohustus tasuda teenuste eest, mida ei tarbita on õigusvastane ja tekitab kahju, mis on sissenõutav VÕS § 1043 alusel. Suvilas tekitatud prügi käitlemine oma alalises elukohas täidab täielikult jäätmeseaduses püstitatud eesmärgi prügi käitlemise osas. Kohalik omavalitsus täites jäätmeseadust peab lähtuma ka teistest õigusaktidest, sest haldusorgani otsus loob lepingulise võlaõigussuhte, mille täitmine on kliendile kohustuslik. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel arvestanud kaebaja põhjendustega ja konkreetsete asjaoludega ning seetõttu on otsus vastuolus seadusega. Kaebaja hinnangul on vastustaja seisukoht asjas üldsõnaline ja deklaratiivne. Vastustaja ei selgitanud, millised asjaolud tõendavad jäätmete nõuetekohast käitlemist ning millistel põhjustel ei tohi käitlemine toimuda alalises elukohas. Vastustaja ei ole nõudnud kaebajalt täiendavaid selgitusi ega dokumente. Vastustaja väidetel on ta rakendanud uurimispõhimõtet, kuid sellisel juhul oleks tõendatud, et kinnistul tekkinud jäätmed on nõuete kohaselt käideldud. Jäätmeseadus ei kohusta jäätmeid üle andma üksnes kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil olmejäätmete veo ainuõigust omavale vedajale. Oma kirjas on vastustaja ainult soovitanud liituda mõne teise kinnistu omanikuga jäätmete ühiseks käitlemiseks ega ole kaebajale selgitanud 18.06.2008 määruse nr 14 sätteid. Vaidlusalust kinnistut käesoleval ajal ei kasutata ning seal ei elata. Vastustaja ei ole seaduse tõlgendamisel uurinud seaduse otstarvet ning seost teiste õigusaktidega. Kohalikul omavalitsusel tuleb teha otsused, mis koormavad eraisikut vähimal moel. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Jäätmeveo korraldamine oma haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse kohustus. Häädemeeste Vallavolikogu 18.06.2010 määrusega on sätestatud Häädemeeste valla korraldatud jäätmeveo piirkond, jäätmeliigid ja nende kogumise ja vedamise tingimused. Jäätmeveoga on kohustuslikult hõlmatud kogu valla territooriumil asuvad hoonestatud kinnistud. Jäätmeveoga liitunuks loetakse kõik valla piirkonda jäävad olmejäätmete valdajad. Jäätmevaldajaks on kinnisasja omanik. Erandkorras võib jäätmevaldajat lugeda jäätmeveoga mitteliitunuks, kui käitluskohale ei ole võimalik autotranspordiga ligi pääseda, kui jäätmete valdaja korraldab ise jäätmete käitlemise, kui kinnistul puudub elu- või äritegevus. Kaebaja taotluse lahendamisel selgus, et kinnistul asuvat hoonet kasutakse suvilana ning seetõttu on kaebaja jäätmevaldaja, keda loetakse liitunuks valla territooriumil korraldatud jäätmeveoga. Kuna suvilat kasutatakse suvekoduna loeti kaebaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks 07.07.2009 korraldusega nr 262 ajavahemikus 01.10.2009 kuni 30.02.
6. Kaebaja poolt 19.01.2010 esitatud avaldust arutas vallavalitsus 01.03.2010 toimunud istungil. Kuna hoonestatud kinnistut kasutakse suvilana suveperioodil, puuduvad asjaolud, mis annavad aluse lugeda kaebaja mitteliitunuks jäätmeveoga. Kaebaja on küll avaldanud, et käitleb tekkinud jäätmeid iseseisvalt, kuid ei ole avaldusele lisanud sellekohaseid tõendeid. Asjaolu, et isik on mõnes teises jäätmekäitluspiirkonnas sõlminud jäätmeveolepingu, ei anna alust lugeda teda mitteliitunuks Häädemeeste valla territooriumil korraldatud jäätmeveoga. Vastustaja kinnitusel on taotluse lahendamisel kasutatud kaalutlusõigust kui ka uurimispõhimõtet. Kaebajal on seadusest tulenev kohustus S kinnistul tekkinud jäätmed üle anda Häädemeeste valla haldusterritooriumil olmejäätmeteveo ainuõigust omavale vedajale. Kuni 18.07.2010 kehtinud jäätmeseaduse § 69 lg 4 alusel võis vallavalitsus erandkorras teatud tähtajaks lugeda jäätmevaldaja jäätmeveoga mitteliitunuks, kui ta korraldas ise jäätmekäitlust. Kaebaja ei esitanud tõendeid jäätmete iseseisva käitlemise kohta. Alates 19.07.2010 kehtib 3 nimetatud säte redaktsioonis, mille kohaselt võib vabastada jäätmeveoga liitumisest teatud tähtajaks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Kaebaja puhul puuduvad mõlemad alused. Häädemeeste vallas kehtiva korral kohaselt väljaspool Häädemeeste alevikku asuva kinnistu omanikul õigus taotleda, et tema jäätmemahuti tühjendamine toimuks mitte harvemini kui üks kord 84 päeva jooksul. Samuti on nimetatud korra alusel kinnistu omanikul, kelle kinnistul asub suvila taotleda kuni kolmeks aastaks korraldatud jäätmeveoga perioodilist mitteliitumist iga aasta
7. oktoobrist kuni
8. aprillini, kuid sel juhul ei saa ta taotleda samaaegselt jäätmemahuti tühjendamise sageduse muutmist. Vastuse täienduses kohaselt ei nõustu vastustaja kaebaja hinnanguga, mille kohaselt on vastustaja vastuväited üldsõnalised ja deklaratiivsed. Vastustaja on oma vastuväidetes käsitlenud põhjalikult kõnealuse küsimuse faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning põhjendanud oma seisukohti. Jäätmeseaduse § 68 lg 1 alusel on edukaks tunnistatud ettevõtjal jäätmeveo eri-või ainuõigus määratud veopiirkonnas ning seetõttu pole alust jäätmete käitlemiseks kaebaja alalises elukohas. Uurimispõhimõtte rakendamine oli piisav, sest keskkonnaspetsialistid käisid kinnistu kasutamist kohapeal kontrollimas. Asjaolu, et kaebajale kuuluval kinnistul asub suvila, mida kasutatakse suviti, on piisavaks aluseks tõendamaks kaebajale jäätmeseaduse ja selle alusel vastuvõetud õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Ebaõige on kaebaja väide, et talle ei ole selgitatud 18.06.2008 määrusega kehtestatud jäätmeveo rakendamise juhendi sätteid. Nimetatud korra sätteid on kaebajale selgitatud nii korralduses nr 57 kui ka 05.04.2010 saadetud kirjas. Vastustaja hinnangul puudub vajadus jäätmeseaduse otstarbe spetsiaalseks uurimiseks. Jäätmeveo korraldamine valla territooriumil on KOKS tulenev kohustus, mida teostatakse jäätmeseaduse alusel. Jäätmeseaduse rakendamiseks on vallavolikogu vastuvõtnud määrused Häädemeeste valla jäätmekava aastateks 2007-2016 osas, jäätmehoolduseeskirja, jäätmeveo rakendamise juhendi. Õigustloova akti vastavust põhiseadusele kontrollimine kuulub Riigikohtu pädevusse. Arvestades seda, et kaebaja on suvilaomanik ja kasutab kinnistut suvel, on kaebajal õigus taotleda jäätmeveoga perioodilist mitteliitumist
9. oktoobrist kuni
10. aprillini. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
11. Kaebus on esitatud 30.03.2010 vastustaja 01.03.2010 haldusaktile. Esitatud tõendite kohaselt on asjas läbitud vaidemenetlus, kus 17.03.2010 vaideotsusega jäeti kaebaja vaie rahuldamata (tl 11-12). Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kuna kaebaja nõuetes 11.03.2010 vastuskirjale ja 17.03.2010 vaideotsusele on menetlus lõpetatud, ei anna kohus hinnangut menetlusosaliste väidetele, põhjendustele ja tõenditele, mis on esitatud seoses eelpool nimetatud nõuetega (tl 43). 19.01.2010 esitas kaebaja Häädemeeste Vallavalitsusele jäätmeseaduse § 69 lg 4 alusel avalduse, milles palus lugeda S kinnistut mitteliitunuks korraldatud jäätmeveoga, kuna korraldab ise jäätmekäitlust (tl 8). Seega taotles kaebaja haldusmenetluse algatamist haldusakti andmiseks. Jäätmeseaduse (redaktsioon 01.01.2010–18.07.2010) § 69 on reguleeritud korraldatud jäätmeveoga liitumine. Käsitletud paragrahvi lg 4 kohaselt võib valla- või linnavalitsus erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. 4 Häädemeeste valla jäätmeveo veopiirkond, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg, korraldatud jäätmeveoga liitumise ja mitteliitunuks lugemise tingimused, korraldatud jäätmeveol kasutatavad jäätmete kogumismahutite tüübid, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise teenustasude piirmäärad ja piirmäärade muutmise kord on korraldatud Häädemeeste Vallavolikogu
12. juuni
13. a määrusega nr 14 „Häädemeeste valla korraldatud jäätmeveole ülemineku kord ja korraldatud jäätmeveo rakendamise juhend“. Nimetatud korra § 8 lg 3 p 2 alusel võib vallavalitsus lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliitunuks ka juhul, kui jäätmevaldaja korraldab oma jäätmete käitlemise iseseisvalt keskkonnaohutult. Esitatud taotluse lahendamisel tuli vallavalitsusel juhinduda haldusmenetluse seaduses sätestatud põhimõtetest. Kaebaja esitas taotluse haldusmenetluse algamiseks. Kuna avaldust ei tagastatud, vaid menetleti, oli see järelikult vormistatud nõuetekohaselt. Kaebaja taotlus lahendati Häädemeeste Vallavalitsuse 01.03.2010 istungil, kus päevakorra punkt 1 all arutati korraldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliitunuks lugemise osas esitatud taotluste lahendamist. Istungi protokolli kohaselt kuulati ettekannet taotluste kohta ja otsustati kaebaja taotlus jätta rahuldamata ning kohustati keskkonnaspetsialisti teavitama taotluse esitanud isikuid taotluste lahendamise tulemustest (tl 10). Avalduse mitte rahuldamisest teavitas Häädemeeste valla keskkonnaspetsialist kaebajat vastuskirjas 11.03.2010 (tl 9). Kohus ei nõustu vastustaja väitega, mille kohaselt piisas kaebaja taotluse lahendamiseks tuvastatud asjaolust, et kaebaja kasutas kinnistul olevat hoonet suvilana (tl 47 pöördel), kuna samas väidab vastustaja, et üheks kaebaja taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks oli asjaolu, et taotlusele ei olnud lisatud tõendeid jäätmete iseseisva käitlemise kohta (tl 31). Kaebaja on taotluses esitanud selgituse jäätmete iseseisva keskkonnaohutu käitlemise kohta. Samas ei ole vastustaja vaidlustanud kaebaja väiteid selle kohta, et temalt täiendavate selgituste ja tõendite esitamist ei nõutud. Istungi protokollist nähtub, et kaebaja istungist osa ei võtnud ning teda istungile kutsutud ei olnud. Seega oma taotluse arutelust kaebaja osa ei võtta ei saanud ning tal puudus võimalus täiendate tõendite ja selgituste esitamiseks. Haldusakti sisulisele ja vormilisele õiguspärasusele on võimalik lõplikku hinnangut anda vaid haldusakti põhjal. Istungi protokoll ei kajasta mingit arutelu taotluste hindamise ja lahendamise käigu ning vastuvõetud otsuste motivatsiooni kohta. Otsusest ei selgu, milliste kriteeriumite alusel taotlus(ed) lahendati ning kuidas toimus taotluses esitatud väidete hindamine ja kaalumine. Seda, kas vallavalitsuse poolt vaideotsuses ja kohtule esitatud vastuses välja toodud asjaolud olid taotluse lahendamisel ka otsuse tegelikult aluseks, ei ole kohtul asja lahendamisel olnud võimalik tuvastada. Vastustaja väidetel on kaebajale selgitatud Häädemeeste Vallavolikogu 18.06.2008 määrusega nr 14 kehtestatud „Häädemeeste valla korraldatud jäätmeveole ülemineku korra ja rakendamise juhendi“ sätteid 17.03.2010 vaideotsuses ja 05.04.2010 kirjas, kuid nimetatud selgitused on antud alles peale kaevatava otsuse vastuvõtmist. 11.03.2010 vastuskirjas on üksnes viidatud võimalusele kasutada mõne teise jäätmevaldajaga ühist jäätmemahutit (tl 9). Tulenevalt eeltoodust on vastustaja kohtu hinnangul rikkunud kaebaja taotluse lahendamiseks läbiviidud haldusmenetluses uurimispõhimõtet ning ei ole kaalutlusõigust teostanud nõuetekohaselt. Tegemist on selliste vormi- ja menetlusnõuete rikkumistega, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Vastustaja väidetel võib alates 01.07.2010 kehtiva jäätmeseaduse § 69 alusel vabastada korraldatud jäätmeveost ainult kinnistu mittekasutamise või jäätmeloa olemasolul, kuid kaebaja puhul puuduvad mõlemad alused. HMS § 5 lg 5 alusel kohaldatakse juhul, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Sellest tulenevalt ei ole 5 käesolevas vaidluses jäätmeseaduse § 69 lg 4 kohaldatav alates 18.07.2010 kehtivas redaktsioonis, sest taotlus esitati 19.01.2010 ning lahendati 01.03.2010 otsusega. Taotluste esitamise ajal kehtinud jäätmeseaduse § 69 lg 4 sätete kohaselt võis valla- või linnavalitsus erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Lähtudes alates 18.07.2010 kehtivast jäätmeseaduse § 69 lg 4 võib juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga 1 liitumisest. Samuti on nimetatud paragrahvi lg 4 alusel korraldatud jäätmeveoga liitumise 2 kohustusest vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba. Lähtudes § 69 lg 4 peab käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja määramiseks kohaliku omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. Seega võimaldavad jäätmeseaduse mõlemad § 69 lg 4 redaktsioonid kohaliku omavalitsusel jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Samas selgub „Häädemeeste valla korraldatud jäätmeveole ülemineku korra ja rakendamise juhendi“ (käesoleval otsuse tegemise ajal avaldatud terviktekst Häädemeeste valla kodulehel) § 8 lg 3 p 2, et vallavalitsus võib lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliitunuks ka juhul, kui jäätmevaldaja korraldab oma jäätmete käitlemise iseseisvalt keskkonnaohutult. Tulenevalt eeltoodust on taotluse saamisel kohalikul omavalitsusel õigus, kuid mitte kohustus, lugeda isik jäätmeveoga mitteliitunuks. Selle õiguse kasutamise üle saab otsustada taotluse menetlemisel kaalutlusõiguse alusel. Juhul, kui kohalik omavalitsus leiab, et kaebaja poolt 19.01.2010 esitatud taotlus ei vasta selle lahendamiseks esitatud nõuetele (taotlus vajab täpsustamist, puuduvad taotluse lahendamiseks vajalikud dokumendid vms) tuleb seda taotlejale selgitada ning määrata taotlejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid ning asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetlusosalised taotlusi menetluskulude hüvitamiseks ei esitanud, seega jäävad kulud menetlusosaliste endi kanda. Annika Vendik Kohtunik 6