) § 100 lg 1 kohaselt võib selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks, kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks.
lg 1 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele
Viimatinimetatud paragrahv reguleerib distsiplinaarmenetlust, nähes lõikes 4 ette, et distsiplinaarkaristuse määrab vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Kaebuse esitajale ei ole 09.10.2009 otsusega määratud distsiplinaarkaristust. 9.Riigikohus on 09.06.2010.a. otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-32-10 asunud seisukohale, et televiisori või muu
lg 2 märgitud vaba aja veetmiseks vajaliku eseme kambris omamiseks vajalikku vanglateenistuse luba ja loa andmisest keeldumist tuleb käsitleda haldusaktina. Seega on haldusaktiks ka otsus, millega on peatatud luba omada kambris televiisorit. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.HMS § 55 lg 4 kohaselt märgitakse kirjalikus haldusaktis selle andnud haldusorgani nimetus , haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed. HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud 3 haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
lg 1 kohaselt võib kinnipeetaval vanglaametniku loal olla olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid.
, mis käsitleb eelvangistuse kandmist, lg 3 kohaselt on vangla direktori või tema määratud isiku nõusolekul kambris lubatud isiklik raadio või televiisor. Justiitsministri 31.12.2000.a. määrusega nr 72 vastu võetud Vangla sisekorraeeskirja § 1.5 kohaselt on otsuse tegemine Vangistusseaduse § 31 lg 2 alusel vanglates, kus ei ole üksusi, vangistusosakonna juhataja otsustuspädevuses. Tallinna Vangla kodukorra p 14.5.7 kohaselt võib vangistusosakonna juhataja tunnistada loa kehtetuks juhul, kui kinni peetav isik rikub vangistusseaduses, kodukorras või muudes õigusaktides sätestatud olmeelektroonika seadme kasutamise tingimusi või ei ole võimeline selle kasutamise eest tasuma. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vangistusosakonna juhatajal oli pädevus ka loa peatamiseks. Samas leiab kohus, et inspektor-kontaktisiku 02.10.2009 koostatud õiend (tl 71 pöördel) koos vangistusosakonna juhataja märkusega ”Nõus” ei vasta kaalutlusõiguse alusel antavale haldusaktile kehtestatud vorminõuetele, mistõttu 02.10.2009 otsus on formaalselt õigusvastane. 10. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kaebuse esitajale televiisori kasutamise loa peatamine oli sisuliselt õiguspärane. Tallinna Vangla kodukorra p. 14.5.6 kohaselt peab kinni peetav isik talle kasutamiseks lubatud olmeelektroonika seadmeid kasutama vastavalt seadme kasutamisjuhendile ja kooskõlas vangistusseaduse, kodukorra ja muude õigusaktidega, häirimata seejuures teisi kinni peetavaid isikuid, vanglaametnike tööülesannete täitmist ning vangla igapäevast töökorraldust. Tallinna Vangla kodukorra p 14.5.7 kohaselt võib vangistusosakonna juhataja tunnistada loa kehtetuks juhul, kui kinni peetav isik rikub vangistusseaduses, kodukorras või muudes õigusaktides sätestatud olmeelektroonika seadme kasutamise tingimusi või ei ole võimeline selle kasutamise eest tasuma. Riigikohus on 09.06.2010.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-32-10
lg 2 tõlgendades selgitanud, et Vangla administratsiooni kaalutlusõiguse piirid sellise loa andmise otsustamisel on määratud
Vangla võib loa anda juhul, kui vastava seadme kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Järelikult tuleb vangla administratsioonil kaalutlusõiguse teostamisel kaaluda, kas kinnipeetava poolt kambrisse soovitud seadme kasutamine võib rikkuda vangla sisekorraeeskirju ja või häirida teisi isikuid./…/ Ülalnimetatud piirangute laiendamiseks vanglal diskretsioon puudub.
lg 2 sõnastusest nähtub, et loa andmise otsustamisel omab tähtsust vaid vastava seadme kasutamise funktsioon ja selle tulemusena teiste isikute häirimise või vangla sisekorraeeskirja rikkumise võimalikkus/…/ ( p 19). Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kaebuse väide, mille kohaselt kõnealuse loa andmise või selle äravõtmise/peatamise otsustamine oleks otseselt seatud sõltuvusse distsiplinaarkaristuse olemasolust, vaid määravaks on vangistusseaduses, kodukorras või muudes õigusaktides sätestatud olmeelektroonika seadme kasutamise tingimuste järgimine.Vastavad tingimused aga kohustavad seadmeid kasutama vastavalt seadme kasutamisjuhendile ja kooskõlas vangistusseaduse, kodukorra ja muude õigusaktidega. 4 11.Asjas on tõendatud ja puudub vaidlus selles, et A. S. vaatas 10.09.2009 televiisorit öörahu ajal. A. S. 14.09.2009 seletuse kohaselt oli ta teadlik, et vaatas televiisorit öörahu ajal, kuid ootas pistikutest voolu väljalülitamist (tl 70 pöördel-71).Vanemvalvur A. R.i koostatud ettekande (tl 69 pöördel) kohaselt pani kaebuse esitaja 10.09.2009 kella 23.30 ajal televiisori vaatamisega toime Tallinna Vangla päevakorra rikkumise. Justiitsministri 31.12.2000.a. määrusega nr 72 vastu võetud Vangla sisekorraeeskirja § 10 lg 1 kohaselt kinnitab vangla päevakava vangla direktor. Tallinna vangla direktori 16.04.2009.a. käskkirjaga nr 21 kinnitatud Tallinna vangla kodukorra p.2.1 kohaselt on eelvangistushoone kambris viibiva kinni peetava isiku päevakava järgi öörahu alates 22.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.