2-09-69119 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 24. november 2010, kell 15.00, Kentmanni kohtumaj

) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Elektroonilise kinnisturaamatu väljavõtte alusel loeb kohus tõendatuks, et kostja HVon XXXja XXXasuvate korterite omanik ning seega ka korteriühistu liige (tl. 30-31; 32-33). 11. KÜ põhikirja punkt 3.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras.

§ 13lg 4 alusel on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise 3

§ 151

lg 1 on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

§ 151

lg 2 sätestab, et eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Kostja on kohtule esitatud vastuses esile toonud asjaolu, et KÜ 28.01.2008 üldkoosolekul otsustati võtta maja renoveerimiseks laenu ja kinnitati remondifondi suuruseks 20 krooni m². Hageja ei vaidle sellele asjaolule vastu ja kuigi pooled ei ole pidanud vajalikuks esitada kohtule 28.01.2008 korteriühistu protokolli, loeb kohus selle asjaolu tõendatuks. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et kostja kui KÜ liige on kohustatud tasuma remondifondi 20 krooni m² eest. Vastuseks kostja väitele, et tegelikult oli 28.01.2008 otsus tühine, märgib kohus, et kostja on ka ise jaatanud otsuse vaidlustamise tähtaja möödumist ja seega on 28.01.2008 korteriühistu otsus kehtiv ja

§ 13lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik.

12. Hageja ja Danske Bank AS vahelisest laenulepingust nähtuvalt on KÜ võtnud laenu summas 23 966.87 EUR-i so. 375 000 krooni (tl 69). Seega on KÜ võtnud 28.01.2008 korteriühistu üldkoosoleku otsuse alusel laenu ja korteriühistu põhikirja punkt 3.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma remondifondi makseid. Hageja poolt esitatud arvetest nähtuvalt on kostja olnud võlgnevuses KÜ poolt esitatud arvete tasumisel (tl 25-28; 110-111).

§ 7

lg 4 alusel majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt nii võlgnevuse kui ka viivise tasumist. Hageja täpsustas kohtuistungil esitatud nõuet ja palus kostjalt välja mõista alates 2009 aasta septembrist kuni 2010 oktoobrini välja mõista 14 735.71 krooni ja viivist 2 193.97 krooni. Kostja ei ole esitatud nõude suurusele vastu vaielnud, vaid märkis, et temale ei ole esitatud dokumente, mille alusel summat nõutakse. Kohus kostja esitatuga ei nõustu ning märgib, et kostjale esitatud arvetest nähtuvalt on selgesti eristavad kostjale osutatud teenused. Hageja poolt esitatud arvetest nähtuvalt on kostja võlgnevuse kujunemine jälgitav ja kohus loeb kostjal võlgnevuse tekkimise tõendatuks.

1. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kohaldatav kostja poolt viidatud korteriühistu põhikirja punkt 4.1, mille kohaselt ei vastuta ühistu liige ühistu kohustuste eest. KÜ on võtnud laenu mitte ühistu kohustusena, vaid korteriühistu liikmete otsuse alusel ning seega tuleb võetud kohustus kanda korteriühistu liikmetel. Seda asjaolu kinnitab ka kostja poolt vastusele lisatud pandileping nr XXX, mille kohaselt on pandi esemeks laenulepingust tuleneva võlgnevuse korteriühistu liikmele langeva osa tagasimakse nõudeõigus (tl 65-66) ning käsundusleping, mille kohaselt on pangal õigus teostada volitaja so. korteriühistu nimel võlgnikelt võlgnevuse sissenõudmist (tl. 75). Laenulepingu kohaselt on laenu kasutamise ja käsutamise eesmärgiks laenu kasutamine elamus asukohaga elektrisüsteemi renoveerimiseks, katuse ja korstnate renoveerimiseks, välisuste ja korteriakende vahetamiseks (tl. 69). Seega on laen võetud mitte korteriühistu kohustusena vaid korteriühistu liikmete kohustusena.
2. Kohus ei hinda kostja poolt esitatud eksperdi arvamust (tl. 58-59, 60), kostja poolt korteriühistule esitatud avaldusi (tl. 61-62), kostja pretensiooni ja järelepärimist (tl.63-64), OÜ H hinnapakkumist (tl. 76), töövõtulepingut nr HP5-02-141108 (tl. 77-80), töövõtulepingu lisa (tl.81), arveid (tl.82-89), KÜ üldkoosoleku 26.07.2009 protokolli (tl. 90-91), CCOÜ hinnapakkumist (tl. 92) ja teostatud tööde vastuvõtu akti (tl.93), kuna nimetatud tõendid ei ole asjakohased. Kohus selgitab, et arutab asja ainult esitatud haginõude piires ja käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidluse all KÜ poolt sõlmitud lepingud ja nende alusel teostatud remontööd, vaid kostjal tekkinud võlgnevuse

imus. Kui kostja leiab, et tema õigusi on rikutud, on temal õigus pöörduda kohtu poole vastava nõudega. Antud tsiviilasjas ei ole kostja vastuhagi esitanud, vastuses on märkinud, et käesoleval hetkel vastuhagi esitada ei soovi (tl.57). 4