← Eesti

3-09-3099/56

Obsah (9)§ 3§ 49§ 29§ 48§ 54§ 121§ 122§ 111§ 123

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. oktoober 2010, Tallinn Haldusasja numb

) § 49 lg 1 p 2 ja § 54 lg 1 alusel ning lähtudes hankedokumendi p-st 13.3 ja hankekomisjoni pakkumuse vastavuse protokolli p-st 4.1 kõik pakkumused tagasi põhjusel, et kõik pakkumused olid olemuselt erinevad hankedokumentides sätestatud hankelepingu eseme tehnilisest kirjeldusest (sisulised ja formaalsed erisused hankedokumendi lisast 4 „Ehitusmahtude tabel“). 4. AS Merko Tartu ja AS Merko Ehitus vaidlustasid 11.11.2009 korralduse nr 320 Riigihangete Ameti juures asuvas vaidlustuskomisjonis põhjusel, et korraldus on faktilise ja õigusliku aluseta ning meelevaldne, samuti vastuolus

§ 3p-ga 2.

Korraldusest pole võimalik aru saada, milles seisnevad vaidlustajate pakkumuse puhul väidetavad „pakkumuste erinevused tehnilisest kirjeldusest” või „sisulised ja formaalsed erinevused”. Ühispakkumus oli hankedokumentidele vastav. Ei esinenud ühtegi hankedokumentide p-s 13 nimetatud alust kõikide pakkumuste tagasilükkamiseks. Väär on hankija seisukoht, et kuna pakkumusi oli palju, ei pidanud hankija otsuses eraldi välja tooma, millele iga pakkumus ei vasta.

  1. Tõrva Linnavalitsus sõlmis 07.12.2009 Tõrva Avatud Noortekeskuse rekonstrueerimiseks hankelepingu AS-ga Brick, kasutades selleks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust.
  2. Vaidlustuskomisjon rahuldas 14.12.2009 otsusega nr 251-09/114652 vaidlustuse ja tunnistas Tõrva Linnavalitsuse 11.11.2009 korralduse nr 320 kehtetuks. Otsust põhjendati järgmiselt: 1) korralduses pole välja toodud, milles seisneb vaidlustajate pakkumuse mittevastavus hankelepingu eseme tehnilisele kirjeldusele, ning see ei nähtu ka korralduses viidatud protokollist. Tulenevalt

§ 49

lg-st 1 peab hankija kõigi pakkumuste tagasilükkamise korral tegema põhjendatud kirjaliku otsuse. Haldusakti kirjaliku põhjendamise eesmärk on anda isikule võimalus mõista, miks tema suhtes selline haldusakt anti, võimaldada hilisemat kohtulikku kontrolli haldusakti üle ning tagada haldusorgani enesekontroll, st anda haldusorganile võimalus jõuda selgusele oma otsuse õigsuses. Põhjenduste hilisem esitamine ei muuda otsust tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks, samuti pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused olid samad, millest tegelikult lähtuti. Kuigi vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lg-le 2 pole riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse tähenduses, laieneb haldusakti põhjendamise kohustus ka riigihangete seaduse alusel tehtud otsusele; 2) korraldus nr 320 pole sisuliselt põhjendatud ega tagantjärele kontrollitav, mistõttu see ei vasta

§ 49

lg-le 1 ega § 3 p-le 2, mille kohaselt peab hankija tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Selgust konkreetsete pakkumuste mittevastavuse kohta hankelepingu eseme tehnilisele kirjeldusele ei anna ka protokoll, mille p 3.1 alapunktides 3.1.1-3.1.5 on loetletud küll erinevad asjaolud, mille tõttu kõik pakkumused ei vasta hankedokumentide lisas 4 (ehitusmahtude tabel) fikseeritule, kuid selle alusel pole võimalik tuvastada, milles seisneb ühe või teise pakkumuse, sh vaidlustajate pakkumuse mittevastavus hankelepingu eseme tehnilisele kirjeldusele: - 3.1.

  1. pakkumusi pole võimalik võrrelda hankedokumendi lisas nr 4 oleva ehitustööde mahu tabelitega – põhjendus on üldsõnaline ega aita vähimalgi määral mõista, miks kõiki pakkumusi andmete osas, mida tuligi esitada lisas 4 toodud tabeli vormil, polnud võimalik võrrelda sama tabeliga; - 3.1.
  2. pakkumusi pole võimalik võrrelda omavahel, sest kuluread ei kattu, st osa pakkumustest sisaldavad nt ehitustööde eri- ja üldkulusid, osa pakkumustest mitte – 2

(8)3-09-3099 asjaolu, et pakkumused pole omavahel võrreldavad, ei tähenda, et kõik pakkumused on erinevad hankelepingu eseme tehnilisest kirjeldusest. See võib olla vaid hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjuseks

§ 29lg 3 p 6 alusel; - 3.1.3.

pakkumuste koostamisel pole arvestatud põhimõtet „tööjõud + maksud, materjal, masinad, organisatsiooni kulud ja kasum“, st sõltuvalt kululiigist on ilmne, et nimetatud kuluartiklid ei sisalda kõiki kulusid – hankekomisjon on andnud pakkumuste hankelepingu eseme tehnilisele kirjeldusele vastavuse hindamise käigus sisuliselt hinnangu pakkumuste maksumustele, asudes ühikuhindade puhul kontrollima, kas tegemist pole põhjendamatult madala maksumusega pakkumisega – viimast reguleerib

§ 48ning hankemenetluse lõpetamist sellel alusel pole otsustatud; - 3.1.4.

kululiigiti on erinevused kümneid kordi, mis annab alust eeldada, et pakkumuste koostamisel pole järgitud ehitusturul kehtivaid hindu ning pakkujad pole kontrollinud kuluridade vahelist loogikat, jättes mh hindamata ka hilisema akteerimisproblemaatika – hankekomisjon on andnud hinnangu pakkumuste maksumusele, võrreldes samaaegselt pakkumusi omavahel, mis kumbki ei saa olla aluseks otsusele kõigi pakkumuste tagasilükkamiseks põhjusel, et need on erinevad hankelepingu eseme tehnilisest kirjeldusest; - 3.1.5. teadlikult on kas välja jäetud, sõltuvalt pakkumusest, pakkumuse kuluartikli maksumus (kirjutatud on lihtsalt „0”) – see asjaolu ei näita pakkumuse mittevastavust hankelepingu eseme tehnilisele kirjeldusele; 3)

§ 49

lg 1 sätestab hankija kohustuse põhjendada oma otsust kõigi pakkumuste tagasilükkamiseks. Kui otsuse põhjendus sisaldab informatsiooni, mille avaldamine rikub ettevõtjate ärisaladust või kahjustab nendevahelist konkurentsi, on hankijal

§ 54

lg 3 alusel õigus jätta selline teave pakkujatele saatmata.

eristab hankija otsuseid ning hankija poolt pakkujatele ning taotlejatele saadetavat teavet (nt kõigi pakkumuste tagasilükkamise korral § 49 lg 1 ja § 54 lg 1), mistõttu asjaolu, et hankija otsuse põhjendused võivad sisaldada teavet, mida hankija võib jätta pakkujatele või taotlejatele

§ 54

lg 3 alusel esitamata, ei võta hankijalt põhjendamiskohustust tema otsuste osas ega vähenda seda. 7. Tõrva Linnavalitsus esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustuskomisjoni 14.12.2009 otsuse nr 251-09/114652 tühistamiseks. Kaebaja leidis järgmist: 1)

§ 121

lg 2 p 3 kohaselt tuleb vaidlustuses ära näidata vaidlustuse ese, selle vastuolu

sätetega ja põhjused, miks vaidlustaja peab seda oma õigusi rikkuvaks või huve kahjustavaks. Vaidlustuskomisjon on jätnud tähelepanuta, et vaidlustuses ei kajastu üheselt, miks rikub korraldus vaidlustaja huve, ning et vaidlustaja esitas vaidlustuse, ootamata ära hankija selgitusi. AS Merko Tartu esitas kaebajale 17.11.2009 kell 15.35 õigusliku aluseta selgituste nõude taotlusega vastuse saamiseks 18.11.2009 kell 12.00, kuigi hankijale on vastamiseks seadusega sätestatud pikem tähtaeg. Vaidlustust menetlusse võttes eiras komisjon

§ 122lõiget 1; 2) vaidlustuskomisjoni viited Riigikohtu lahenditele on asjakohatud.

Korraldus nr 320 on motiveeritud niivõrd, kui seda võimaldab

. Kui kaebaja oleks korralduses avaldanud kõikide pakkumuste puudused, oleks ta sellega rikkunud konfidentsiaalsusnõuet (

§ 111lg 3 p 2).

Põhjendused on välja toodud pakkumuste vastavuse protokollis, seal on tööde mahud ja pakkumiste hindamine. Kaebaja on teostanud kaalutlusõigust, kontrollinud kõikide pakkumuste vastavust hankedokumendi lisana esitatud tööde mahtude tabelile, koostanud pakkumuste vastavuse hindamiseks protokolli ja pakkumuste sisuliseks hindamiseks pakkumuste ühikuhindade tabeli, mida aga vaidlustuskomisjon otsuse tegemisel ei arvestanud. Ehitusmahtude tabelis on kõikide pakkujate pakkumised, vaidlustuskomisjoni toimikus olevas tabelis on ära märgitud ainult vaidlustuse esitajate pakkumist puudutavad andmed. Vaidlustuse esitajatele seda tabelit kaebaja ei saatnud. Pakkumuste hindamises on kokku võetud, mis on ühel, teisel või kolmandal pakkujal puudu. Pakkumiste vastavuse protokollis ja korralduses on välja toodud, mis on pakkumistes puudu. 3

(8)3-09-3099
  1. Vastustajana menetlusse kaasatud vaidlustuskomisjon palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata.
  2. AS Merko Tartu ja AS Merko Ehitus palusid jätta kaebuse rahuldamata, leides, et: 1) vaidlustuskomisjon võttis vaidlustuse õigesti menetlusse. Vaidlustuse esitaja poolt haldusorganile päringu esitamine pole riigihangete seaduse kohaselt vaidlustuse läbivaatamata jätmise aluseks. Vaidlustatud korraldusega jäeti pakkujad meelevaldselt ilma õiguspärasest hankemenetlusest ja potentsiaalsest hankelepingust, selles seisneski nende õiguste riive. Olukorras, kus isik osaleb hankemenetluses ning on teinud seal pakkumuse, on tema huvi hankemenetluse vastu ilmne ning tema pakkumuse tagasilükkamine riivab igal juhul pakkuja õigusi, kuna võtab talt võimaluse edasiseks osalemiseks samas hankemenetluses; 2)

§ 49

lg 1 nõuab kõigi pakkumuste tagasilükkamisel põhjendatud kirjaliku otsuse tegemist, seega laieneb ka kõnealusele korraldusele motiveerimisnõue ning vaidlustuskomisjoni viited Riigikohtu praktikale haldusakti motiveerimise nõude täitmise kohta on põhjendatud. Korraldus nr 320 on puudulikult motiveeritud. Korraldus pidanuks sisaldama põhjendusi ka juhul, kui kaebaja ei saanud konfidentsiaalsuskohustusest tulenevalt kõikidele pakkujatele väljastada ärakirja kõigist haldusakti põhjendustest. Üksnes õigusliku formuleeringu märkimine ei võimalda veenduda, millised kaalutlused on haldusakti andmise aluseks, samuti ei taga see hankija enesekontrolli otsuse tegemisel. Selleks, et kontrollida haldusakti õiguspärasust, peab see lisaks põhjenduse õiguslikule formuleeringule sisaldama ka asjaolude kirjeldust, mille pinnal haldusakti andja oma otsustuse teeb; 3) korraldus nr 320 ega selles viidatud pakkumuste vastavuse protokoll ei sisalda selgitusi, milles seisnes iga pakkumuse, sealhulgas vaidlustuse esitajate ühispakkumuse mittevastavus hankelepingu eseme tehnilisele kirjeldusele ning millised olid sisulised ja formaalsed erisused hankedokumendi lisa 4 kohasest ehitustööde mahu tabelist. Viimast vaidlustuse esitajate pakkumuses esitatud täidetud tabeliga kõrvutades võib veenduda, et mõlemad tabelid on kuni reani 754 identsed (pakkumuses esitatud tabel mõistagi sisaldab lisaks hinnapakkumisi). Vaidlustuse esitajate tabel sisaldab lisaks ridu 8 ja 9 koos alamridadega. Taoliste ridade lisamine oli kooskõlas kaebaja poolt 16.10.2009 antud selgitustega, mille kohaselt olukorras, kus tabel ei sisalda ehituse kõrvalkulusid, võib selleks luua eraldi rea. Seda on kolmandad isikud ka teinud. Seega ei saa mingil juhul väita, nagu esineksid kolmandate isikute pakkumuses „sisulised ja formaalsed erisused hankedokumendi lisa 4 ehitustöödemahu tabelist“. Kolmandate isikute pakkumuses ei esinenud kõrvalekaldeid hankelepingu eseme tehnilisest kirjeldusest, mistõttu selle pakkumuse tagasilükkamine polnud õiguspärane. 10. Tallinna Halduskohus jättis 23.02.2010 otsusega Tõrva Linnavalitsuse kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt välja AS Merko Tartu kasuks menetluskulud summas 10 000 krooni. Halduskohtu põhjendused: 1) kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebus tuleks HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel jätta läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub põhjendatud huvi vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Põhjendatud huvi olemasolu on obligatoorne üksnes tuvastamiskaebuse puhul; 2) vaidlustuskomisjoni otsus on seaduslik ja põhjendatud. Komisjon on õigesti leidnud, et vaidlustatud korraldus on motiveerimata ja mittekontrollitav, kolmandate isikute pakkumuse tagasilükkamise põhjendused puuduvad nii korralduses endas kui ka pakkumuse vastavuse protokollis. Korralduses märgitud põhjendus – eranditult kõik esitatud pakkumused olid olemuselt erinevad hankedokumentides sätestatud hankelepingu eseme tehnilisest kirjeldusest (sisulised ja formaalsed erisused hankedokumendi lisa 4 ehitustöödemahu tabelist) – on korralduses viidatud hankedokumendi p 13.3 ja pakkumuse vastavuse protokolli p 4.1.2. sisu kordamine, millest aga ei 4

(8)3-09-3099 selgu, millises osas kolmandate isikute pakkumus nõuetele ei vasta. Vaidlustuskomisjon on õigesti järeldanud, et pakkumuste tagasilükkamise otsuse detailne põhjendamine pole vastuolus

§-ga 54 lg 3, sest kui otsuse põhjendus sisaldab informatsiooni, mille avaldamine rikub ettevõtjate ärisaladust või kahjustab nendevahelist konkurentsi, on hankijal viidatud sätte alusel õigus jätta selline teave pakkujatele saatmata; 3) riigihankemenetluses kehtib haldusmenetluses obligatoorne haldusaktide motiveerimise nõue, mistõttu on asjakohased vaidlustuskomisjoni viited lahenditele, kus Riigikohus käsitleb haldusaktide põhjendamise vajalikkust haldusmenetluses. Komisjon on õigesti täheldanud, et

§ 3p 2 kohaselt peab hankija tagama hanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse.

Haldusakti põhjendused võivad sisalduda haldusaktis endas või dokumendis, millele on haldusaktis üheselt viidatud, kuid need ei või puududa; 4) alusetu on kaebaja väide, et vaidlustuskomisjon eiras vaidlustust menetlusse võttes

§ 122lõiget 1.

Sama paragrahvi lg 3 esitab ammendava loetelu juhtudest, millal vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale. Kuna loetletud juhtudest ühtegi kolmandate isikute vaidlustuse puhul ei esinenud, toimis komisjon vaidlustust menetlusse võttes ja lahendades õiguspäraselt. Vaidlustaja poolt haldusorganile selgituste saamiseks päringu esitamine pole riigihangete seaduse kohaselt vaidlustuse läbi vaatamata jätmise aluseks.

§ 54

lg 2 p 3 sätestab küll, et pakkuja nõudmisel peab hankija esitama pakkujale tema pakkumuse tagasilükkamise põhjenduse kolme tööpäeva jooksul sellekohase taotluse saamisest arvates, kuid see ei tähenda, et pakkuja ei võiks enne selle tähtaja möödumist vaidlustusega vaidlustuskomisjoni poole pöörduda; 5) alusetu on ka kaebaja väide, et vaidlustuses ei kajastu üheselt, miks rikub korraldus vaidlustaja huve. Kolmandad isikud märkisid vaidlustuses, et nende ühispakkumus, mis oli igal juhul hankedokumentidele vastav, lükati tagasi faktilise ja õigusliku aluseta ning meelevaldselt – selles seisneski kolmandate isikute õiguste riive. Olukorras, kus isik osaleb hankemenetluses ning on teinud seal pakkumuse, on tema huvi hankemenetluse vastu ilmne ning tema pakkumuse tagasilükkamine riivab igal juhul pakkuja õigusi, kuna võtab talt võimaluse edasiseks osalemiseks samas hankemenetluses.

  1. Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2010 määrusega arvati menetlusosaliste hulgast välja vastustajana menetlusse kaasatud Riigihangete Ameti juures asuv vaidlustuskomisjon ja Riigihangete Amet. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. Tõrva Linnavalitsuse apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 23.02.2010 otsus tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ning mõista ASlt Merko Tartu ja AS-lt Merko Ehitus välja Tõrva Linnavalitsuse menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) halduskohus on jätnud tähelepanuta, et vastustajate pakkumuse tagasilükkamise otsuse põhjendused sisalduvad nii korralduses nr 320 kui ka hankekomisjoni protokollis ning lisaks veel ka ühikhindade tabelis. Nimetatud kolme dokumendi koosmõjus analüüsimisel on üheselt tuvastatav, milles seisnesid pakkumuse puudujäägid, mis tingisid tagasilükkamise. Selline hankija otsuse põhistamise metoodika pole mingil moel vastuolus hankemenetluse läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega, samuti Riigikohtu praktikaga haldusaktide põhistamise küsimuses. Halduskohus ega ka vastustaja ja kolmandad isikud ei ole antud metoodika lubatavust kahtluse alla seadnud. Apellant valis antud metoodika, et kaitsta maksimaalselt pakkujate ärisaladust; 2) apellant ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et vastustaja võttis vaidlustuse õiguspäraselt menetlusse, kuna

-s puudub regulatsioon, mis näeks ette vaidlustuse tagastamise juhtumil, kus pole möödunud

§ 54

lg 2 p 2 sätestatud tähtaeg hankija poolt pakkumuse tagasilükkamise põhistuste esitamiseks. Nimetatud juhtum on hõlmatud

§ 122lg 3 p-ga 1. Seda põhjusel, et olukorras, kus pakkuja on esitanud hankijale 5

(8)3-09-3099 taotluse, ei saa pakkujas veel olla tekkinud arusaama, kas otsus on rikkunud tema õigusi või mitte. Vastavad järeldused saab pakkuja teha alles siis, kui on näinud, millistel asjaoludel ja õiguslikel alustel konkreetne otsus põhineb. Alles siis hakkab kulgema

§ 121lg-s 1 sätestatud vaidlustamise tähtaeg.

Sellisele käsitlusele viitab ka

§ 54lg 2 p 2, § 122 lg 1 ja § 124 lg 1 süstemaatiline tõlgendamine.

Johtuvalt ülaltoodust on vaidlustuskomisjoni otsus õigusvastane ning tuleb kohtu poolt kehtetuks tunnistada; 3) vaidlustuskomisjon oli seisukohal, et pakkujate poolne osadele kuluridadele nulli kirjutamine on seotud

§ 48

temaatikaga.

§ 48

ei käsitle olukordi, kus pakkumuse kogumaksumus võib olla piisavalt kõrge, kuid pakkuja on osadele kuluridadele märkinud maksumuseks nulli. On ilmselge, et ükski ettevõte ei saa teostada ehitustöid tasuta. Apellant ei kirjutanud hankemenetluse dokumentides detailselt lahti, miks on tõelevastavate ühikuhindade esitamine oluline, sest tegemist on oma valdkonna spetsialistidega ning see on üldteada fakt. Muuhulgas on hankija seotud ka pakkujate poolt esitatavate ühikuhindade tabelitega, kuna nende alusel toimub lepingu raames tööde vastuvõtmine ja tasumine. Kui hankijal tekib kahtlus, kas konkreetne ühikuhind on õige, pöördub ta selgituse saamiseks pakkuja poole, kui aga maksumuseks on märgitud null, on selge, et ei saa olla tegemist õigete andmetega, mistõttu tuleb pakkumus tagasi lükata. 13. AS Merko Tartu ja AS Merko Ehitus paluvad jätta Tõrva Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse rahuldamata ning mõista apellandilt välja menetluskulud. Põhjendused: 1) ühikuhindade tabelist ei ole järeldatav, milles seisnes kõigi pakkumuste või ka ainult nende poolt esitatud pakkumuse mittevastavus hankedokumendi lisaks nr 4 oleva ehtisutööde mahu tabeliga, mistõttu ei täida see dokument haldusakti motiveerimise nõuet.

§ 49

alusel ei ole võimalik lükata korraga tagasi kõiki pakkumusi, mistõttu on apellant valinud vale õigusliku viisi hankemenetluse lõpetamiseks. Haldusakti motiveerimata jätmine ja seega kontrollitavuse vähendamine ei ole õige viis pakkujate ärisaladuse kaitseks, mistõttu pidanuks korraldus nr 320 sisaldama põhjendusi ka juhul, kui apellant ei saanud konfidentsiaalsuskohustusest tulenevalt kõigile pakkujatele väljastada ärakirja kõigist haldusakti põhjendustest; 2) korralduse nr 320 kättetoimetamisest hakkas kulgema vaidlustamise tähtaeg, kusjuures korraldust oli võimalik vaidlustada seitsme päeva jooksul alates selle teatavakstegemisest. Ei saa väita, et kolmandate isikute vaidlustus oleks esitatud enne õiget aega ja mittetähtaegne.

§ 123

lg-s 3 sisaldub ammendav loetelu asjaoludest, mille esinemisel vaidlustuskomisjon saab jätta vaidlustuse läbi vaatamata. Vaidlustuskomisjon ei saa jätta vaidlustust läbi vaatamata põhjusel, et selle esitamine ei tundu hetkel mõistlik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus lahendas küsimuse asjakohasest vastustajast määrusega ega pea enam vajalikuks peatuda menetlusosaliste sellekohastel väidetel. Ebaõige vastustaja kaasamine menetlusse ei too kaasa halduskohtu otsuse tühistamist, sest kõik menetlusosalised, kes tuli kohtumenetlusse kaasata, olid asja arutamise juures juba halduskohtus.
  2. Ekslik on apellandi seisukoht, et olukorras, kus vaidlustuse esitamise ajaks polnud möödunud hankija poolt hankemenetluse lõpetamise korralduse põhjenduste esitamise tähtaeg vaidlustuse esitajatele, tuli vaidlustuskomisjonil vaidlustus läbivaatamatult tagastada. Halduskohus märkis õigesti, et riigihangete seadus sellist vaidlustuse esitamise tähtaja arvestamise korda ette ei näe ega sätesta ka alust sellisel juhul vaidlustuse tagastamiseks. Kui pakkuja jõuab enne korralduse põhjenduste kättesaamist selgusele, et korraldusega rikutakse tema õigusi, tuleb tal vaidlustus esitada seitsme tööpäeva jooksul. 6

(8)3-09-3099 Põhjenduste hilisem kättesaamine võib seejuures tuua kaasa vajaduse vaidlustuskomisjoni poolt täiendavate seisukohtade küsimise vaidlustuse esitajalt.
  1. Vaidlustuse esitajad pöördusid järgmisel päeval pärast korralduse nr 320 saamist, s.o 17.11.2009 hankija poole taotlusega selgituste saamiseks korralduse põhjenduste kohta. Hankija vastus on antud vaidlustusmenetluses vaidlustuskomisjonile 23.11.
  2. Vaidlustus vaadati läbi 03.12.2009 avalikul istungil. Asjast ei nähtu, et hankija oleks tähtaegselt vaidlustuse esitajatele korralduse nr 320 põhjendusi esitanud. Vaidlustuse esitajad esitasid juba vaildustusmenetluses korralduse nr 320 õigusvastasuse kohta ka sisulisi vastuväiteid ning vaidlustuskomisjonil ja halduskohtul oli võimalik ka neile vastuväidetele vastata.
  3. Vaidlustuskomisjon ja halduskohus leidsid õigesti, et kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta antud korralduse põhjendused peavad sisalduma selles korralduses. Vastupidist tõlgendust

§ 49

lg 1, mille kohaselt võib hankija teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, ei võimalda. Asjaolu, et sellises otsuses esitatud põhjendusi ei pea esitama koheselt (

§ 54

lg 3) ja nende esitamist võib pakkuja nõuda hiljem (

§ 54lg 2), ei tähenda, et pakkumuste tagasilükkamise otsust põhjendama ei pea.

Õige on viide Riigikohtu halduskolleegiumi esitatud selgitusele, et vaid haldusaktis endas põhjenduste esitamise korral on tagatud halduse piisav enesekontroll ning põhjenduste hilisemal esitamisel ei ole võimalik veenduda, et haldusakti andmisel just nendest põhjendustest lähtuti. 18. Seetõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et hankija korraldus nr 320, milles kõigi pakkumuste puudusi ei olnud näidatud, oli õigusvastane. Apellandi seisukohtadest nähtub aga, et tema arvates tuleks korralduse tühistamise korral anda välja uus sama sisuga haldusakt. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Pakkumuste tagasilükkamise eelduseks on, et hankija on kõigi pakkumuste tagasilükkamise võimaluse ja vastava objektiivse ning mittediskrimineeriva aluse ette näinud hankedokumentides ja see alus on täitunud. Ringkonnakohtu arvates ei saa hankija kõigi pakkumuste tagasilükkamist selle sätte eesmärgist tulenevalt otsustada juhul, kui puudused pakkumustes on erinevad ning otsustada tuleks iga pakkumuse tagasilükkamise üle eraldi. Vaidlustuskomisjon juhtis õigesti tähelepanu asjaolule, et hankedokumentide p 13.3 võimaldas tagasi lükata kõik pakkumused, kui need olid olemuselt erinevad hankedokumentides sätestatud hankelepingu eseme tehnilisest kirjeldusest. Apellant ei ole vaidlustuskomisjonis ega kohtumenetluses näidanud, et väidetavalt põhjendamatult madala maksumuse märkimine mõne kavandatud töö eest hankedokumentide lisas 4 näidatud tabelis tähendaks, et pakkumus ei vasta tehnilisele kirjeldusele. Asjaolu, et mõni pakkuja on mõne töö hinnaks märkinud 0 krooni, ei tähenda, et ka teised pakkumused ei vasta töö tehnilisele kirjeldusele. Asjaolu, et mõned pakkumused sisaldavad lisaks hankedokumentide lisas 4 toodud tabelile ka ehitustööde eri- ja üldkulusid, sh vaidlustuse esitajate pakkumuses märgitud ehitusplatsi korralduskulud ja ehitusplatsi üldkulud, ei tähenda, et pakkumus ei vasta töö tehnilisele kirjeldusele. Täiendavate kuluartiklite märkimist ehitushindade tabelis lubas hankija vastuseks pakkujate küsimustele (tl 35), märkides, et pakkumuse esitamisel palutakse mitte muuta maksumuse struktuuri, sest sellisel juhul ei ole esitatud pakkumused võrreldavad. Kui ilmnevad tööd, mis ei ole kajastatud projektis, kuid tuleks ära teha, siis need võib eraldi välja tuua eraldi tabelina. Pakkumuste hindamisel ei võeta hankedokumentide p 12 kohaselt arvesse seda, kas ehituse üldkulud on lisatud igale ehitustöö hinna reale eraldi või näidatud kogusummana. Seetõttu pole ringkonnakohtu arvates võimalik hankija väidetele tuginedes asuda ka seisukohale, et pakkumuste hindade võrdlemine poleks seetõttu võimalik. Hankelepingu eseme tehnilist kirjeldust üldkulude eraldi väljatoomisega ringkonnakohtu arvates pole muudetud. 7

(8)3-09-3099
  1. Asjaolu, et vormivigadega haldusakt on lõppjäreldustes põhjendatud ning selle kehtetuks tunnistamise välistab menetlusökonoomia põhimõte, kuna sama sisuga haldusakt tuleb uuesti anda, peab haldusaktis põhjenduste puudumisel ära näitama menetlusosaline, kes sellele väitele tugineb, käesoleval juhul seega apellant. Esitatud seisukohtadest ja tõenditest ringkonnakohtu hinnangul sellist järeldust siiski teha ei saa. Kaebuse rahuldamata jätmist ei õigusta kolleegiumi arvates ka asjaolu, et hankemenetluse esemeks oleva ehitustöö tegemiseks on läbi viidud uus hankemenetlus ja hankeleping ka sõlmitud.
  2. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et Tõrva Linnavalitsuse apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. AS Merko Tartu taotleb apellatsioonimenetluses menetluskulude väljamõistmist apellandilt koku summas 14 584 kr ja 80 senti. Kulude kandmine taotluse esitaja poolt on tõendatud. Kulud on arvestades asja keerukust ja mahtu mõistlikus suuruses ja õigusabi kasutamine vajalik. Taotlus tuleb HKMS § 92 lg 1 alusel rahuldada. Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.