Obsah (7)

§ 468§ 416§ 142§ 323§ 410§ 413§ 1741

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2010, Tallinnas, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-64741

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama

§ 416sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Pangas, arveldusarvele 221013921094 Swedbankis või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber kõigil

1. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue Hageja esitas kohtule ülalviidatud hagi, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 16 800 krooni, viivise seisuga 05.03.2010 summas 394 krooni ja alates 06.03.2010 viivise 8% aastas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud. Menetluse käik Kostja 18.10.2010 kell 16.00 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse on edastatud kostja äriregistri aadressile, millise on vastu võtnud kostja töötaja 29.08.
2. Tulenevalt

§ 323lg 1 loeb kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks.

Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja mitteilmumise mõjuvatest põhjustest kohut teavitanud ei ole. Hageja esindaja taotles 18.10.2010 kohtuistungil rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused.

§ 410

sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

§ 413

lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 413

lg 3 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust kui - kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; - kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; - kostja oli nõus asja kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 413

lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud ja hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kostjale on teatatud kohtuistungi toimumisest piisava ajavaruga, kostja ei ole informeerinud kohut seaduslikust takistusest mis teeks tal istungile ilmumise võimatuks. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1, ja 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 774 lg 1 kohaselt kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Menetluskulud Kooskõlas

§ 1741esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks.

Hageja menetluskulud on järgmised: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 2 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 3 250 krooni ja õigusabikulud 2 400 krooni. Kooskõlas

§-ga 162 lg 1,2 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 sätestatule tunnistab viivitamata täidetavaks.

kohus tagaseljaotsuse omal algatusel Taimi Kollom Kohtunik 3