Obsah (11)

§ 17§ 21§ 9§ 20§ 1§ 26§ 10§ 13§ 8§ 18§ 19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 29.oktoober 2010.a Tallinn Haldusasja number 3-09-1566 Haldusasi R. K.i ja J. J.i kaebused

§ 17

sätestab juhud, millal on planeeringu kooskõlastamine kohustuslik.

§ 17

lg-st 5 tuleneb, et planeeringu kooskõlastuse näol on tegemist haldusorgani nõustumusega planeeringulahenduse kohta – juhul, kui haldusorgan ei teata oma nõustumusest seaduses ettenähtud aja jooksul või ei viita vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga, siis haldusorgani nõustumust eeldatakse. Kooskõlastuse andev haldusorgan saab kooskõlastuse andmise või sellest keeldumise otsustada õiguspäraselt vaid pärast seda, kui talle on esitatud kogu planeeringus sisalduv informatsioon ehk planeering nõutavas vormilises väljundis. 22.1 Lääne-Eesti päästekeskuse, Muinsuskaitseameti, Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ ja Raplamaa keskkonnateenistuse kooskõlastused on kantud ebaselgele planeeringukaardile, millel on näha vaid planeeringukaardi kirjanurk. Seetõttu ei ole arusaadav, millist kaarti on täpselt kooskõlastatud ning mis kaardilt nähtub. Lisaks on kõnealused kaardid olnud ka erinevad, kuna kaartide kirjanurgad ja tingmärgid on erinevad, samuti ei ole kõik kirjanurgad allkirjastatud. Kooskõlastus tuleb anda kogu detailplaneeringu projektile, mitte aga üksikule kaardile, mistõttu ei ole selge, mida sisaldas kooskõlastuste andmise ajal näiteks planeeringu seletuskiri, kui selline üldse kooskõlastuste andmise ajal koostatud oli. 22.2

§ 21

lg 5 näeb ette, et kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad planeeringu põhilahendusi, korratakse planeeringu kooskõlastamist isikuga, keda muudatus puudutab. Kaebuste esitajad on seisukohal, et nimetatud normi tuleb tõlgendada selliselt, et ühelgi juhul ei saa olla piisav ükski kooskõlastus, mis on antud enne planeeringu põhilahenduse muutmist. Seejuures ei ole määrav, kas planeeringu põhilahendusi on muudetud avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu käigus või enne seda. Käesoleval juhul on Kaiu Vallavalitsus aga korduvalt avaldanud, et planeeringu põhilahendused on muutunud. Planeeringu põhilahenduste muutmise tõttu ei ole planeeringule antud varasemad kooskõlastused ka enam ajakohased ning planeering tulnuks pärast põhilahenduste muutmist teistkordselt kooskõlastada. 4 22.3 Kaebuste esitajad leivad, et

1. aastal hangitud planeeringu kooskõlastused ei ole ka ajakohased. Ehki seadusandja ei ole ette näinud kooskõlastuste kehtivusaega, ei saa eeldada, et kooskõlastuste kehtivus oleks ajaliselt piiritlematu. Puutuvalt planeeringute kehtestamisse, on Riigikohtu halduskolleegium 09.
2. 2004 otsuses nr 3-3-1-28-04 võtnud seisukoha, et planeeringute menetlemisel pikema aja jooksul ei pruugi selle kehtestamine olla enam vahepealsel ajal muutunud asjaolude tõttu õiguspärane. 22.4 OÜ K.Enno Arhitektuuribüroo poolt koostatud tabelisse on lisatud Keskkonnaameti kooskõlastus, mille juures puudub täpne kuupäev. Ka on väidetav kooskõlastus antud ebaselgel planeeringukaardil, millest ei selgu üheselt, milline haldusorgan on kooskõlastuse andnud ning millal. Kuivõrd Raplamaa Keskkonnateenistus on 04.06.2008 võtnud oma kooskõlastuse tagasi, ei ole selge, kas Raplamaa Keskkonnateenistuse ülesandeid täitev Keskkonnaamet on planeeringu üldse kooskõlastanud.
3. Kohalik omavalitsus on
4. aastal sõlminud kolmanda isikuga lepingu, mille kohaselt on planeeringu koostamine delegeeritud kolmandale isikule. Planeeringu on faktiliselt kohaliku omavalitsuse asemel kooskõlastanud kolmas isik ise või viimase tellimusel OÜ K.Enno Arhitektuuribüroo. Kaebuste esitajad on seisukohal, et kooskõlastuste võtmine kohaliku omavalitsuse poolt tagab, et kooskõlastav haldusorgan saab enne kooskõlastuse andmist tutvuda nõuetekohaselt vormistatud detailplaneeringuga, sh kogu asjakohase dokumentatsiooniga, ning on kooskõlastuste andmisel või kooskõlastamisest keeldumisel erapooletu.
5. Planeeringuga kavandatakse olulist keskkonnamõju omada võivat tegevust, millest tulenevalt tulnuks koos planeeringu algatamisega algatada ka keskkonnamõju strateegiline hindamine

§ 9

lg 12 kohaselt korraldatakse detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui see on nõutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 1 p-s 3 sätestatud juhtudel. KeHJS § 6 lg 1 loetleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Lisaks eespooltoodule loetleb KeHJS § 6 lg 2 valdkonnad, mille tegevuste osas peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju. Osundatud valdkondade loetelu ei ole ammendav ning KeHJS § 6 lg 2 p 22 näeb ette, et eelhinnang tuleks anda ka neis valdkondades, kus kavandatakse muud tegevust, millel võib olla oluline keskkonnamõju. KeHJS § 33 lg 1 p 3 kohaselt korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus enne strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist õigusaktiga. Samas näeb KeHJS § 35 lg 1 ette, et strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja algatab keskkonnamõju strateegilise hindamise üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Käesoleval juhul on Kaiu Vallavalitsus kujundanud oma seisukoha keskkonnamõju strateegilise hindamise kohta alles 04.05.2009, planeeringu menetlus on aga algatatud juba 01.10.

1. Lisaks on 04.05.2009 korraldus, millega jäeti keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, on täiesti motiveerimata, selles ei ole toodud ühtegi põhjendust, samuti ei nähtu korraldusest, et Kaiu Vallavalitsus oleks keskkonnamõju strateegilise hindamise küsimuses teinud mistahes kaalutlusotsustuse. Motiveerimata haldusakt on riigivõimu omavoli akt ja selle õiguspärasus ei ole kontrollitav.
2. Kaebuste esitajad leiavad, et planeeritava ala ümbruskonna veerežiimi ei ole uuritud. Kinnistu, millele kavandatakse planeeringu alusel rajada tiik, asub põhjaveevaeses piirkonnas. Nimetatud asjaolu pidi olema kohalikule omavalitsusele teada, kuivõrd põhjavee probleemidele on tähelepanu juhitud Kaiu valla arengukavas. Kolmas isik on esitanud Kaiu Vallavalitsusele Osaühingu Terra US poolt 05.01.2009 koostatud ekspertarvamuse, mille kohaselt ei mõjuta kinnistule vaidlusaluse tiigi rajamine põhjavee taset. Viidatud ekspertarvamuse lähtedokumentidena on kasutatud kolmanda isiku poolt koostatud detailplaneeringu projekti ning Maa-Ameti geoportaalis kättesaadavat elektroonilist kaarti, samuti kinnistu omaniku suulisi selgitusi, mis ei ole aga usaldusväärsed selleks, et langetada asjatundlikku ja objektiivset otsustust põhjavee taseme muutuste kohta. R.K.i poolt tellitud ning 13.05.2009 AS-i Geotehnika Inseneribüroo GIB poolt koostatud seisukoha kohaselt tuleb kinnistu hüdrogeoloogiliste tingimuste väljaselgitamiseks koostada ka vastav uuring. Uuringu käigus tuleb rajada vähemalt kolm veevaatluspuurkaevu, millede põhjal on võimalik mõõta pinnasevee tasemed ning hinnata pinnasevee liikumise suund kõnealusel kinnistul. Kuna pinnasevee tasemed muutuvad sesoonselt on vajalik 5 pikemaajalisem monitooring. Monitooringu pikkus peaks kestma vähemalt 6, kuid soovitatavalt 12 kuud. Käesoleval juhul ei ole aga selliseid uuringuid läbi viidud. AS-i Geotehnika Inseneribüroo GIB ekspertarvamus esitati Kaiu Vallavalitsusele koos R.K.i 14.05.2009 esitatud vastuväidetega ning isegi juhul, kui kohalik omavalitsus nimetatud vastuväiteid ei menetlenud, pidi viimasele teada olema, kuidas tuleb põhjavee taseme mõjutusi kajastav uuring läbi viia.
3. Kaebuse esitaja R.K. leiab, et teistkordse avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajavahe oli vastuväidete arutamiseks ebapiisav. Lisaks on Kaiu Vallavalitsus planeeringu teistkordse avaliku arutelu korraldanud teistkordse avaliku väljapaneku viimasel päeval, s.o.
4. mail 2009 kell 17:
5. Kuigi

§ 21

lg 1 näeb ette, et kohalik omavalitsus korraldab üldplaneeringu ja selle avaliku väljapaneku tulemuste ning maavanem maakonnaplaneeringu ja selle avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu kuue nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist, on planeeringu avaliku arutelu toimumine avaliku väljapanekuga samal päeval erakordselt tavatu. 27.

§ 21

lg 1 on seadnud detailplaneeringu avaliku arutelu toimumise sõltuvusse avaliku väljapanekul esitatud vastuväidete esitamisest. Juhul, kui avalikul väljapanekul vastuväiteid ei esitata, ei ole planeeringu avaliku arutelu korraldamine ka vajalik. Jääb arusaamatuks, millest tulenevalt on vastustaja eeldanud avalikul väljapanekul uute vastuväidete esitamist ning seetõttu juba avaliku arutelu toimumise aja ette kindlaks määranud. Haldusmenetluse seadustiku (edaspidi HMS) § 33 lg 1 kohaselt kohaldatakse haldusmenetluses tähtaegade arvutamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) sätteid. TsMS § 62 lg 2 näeb ette, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24:00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtu ruumides, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. Kuivõrd

§ 20

lg 1 lubab igal isikul esitada detailplaneeringule vastuväiteid, seejuures täpsustamata, et vastuväited tuleks esitada avaliku väljapaneku toimumise kohas, võib avaliku väljapaneku kohta esitada vastuväiteid kuni avaliku väljapaneku toimumise viimase päeva kella 24:00-ni. Seetõttu on R.K. esitanud oma kirjalikud vastuväited planeeringule tähtaegselt ning vastustaja on seda ka vastuväidete vastuvõtmisega kinnitanud.

§ 20

lg 2 näeb ette, et planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti teel või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus või maavanem oma põhjendatud seisukoha ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha nelja nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Eelnevast järeldub, et vastustajal oli igal juhul kohustus R.K.i poolt esitatud vastuväidetega tutvuda ning selle osas seisukoht kujundada. Lisaks esiletoodule oleks Kaiu Vallavolikogu pidanud arvestama R.K.i seisukohtadega ka planeeringu kehtestamisel.

1. 20.05.2010 kaebuse täienduse (I kd lk 239-248) kohaselt rajaneb kaebuse esitajate kaebeõigus kaebuse esitajate omandiõiguse rikkumisel. Samuti on kaebus esitatud igaühe kaebeõigust kasutades nn populaarkaebusena. 28.1 Planeering rikub kaebuse esitajate R.K.i ja J.J.i omandiõigust. Seetõttu on detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamise kaebuse näol tegemist R.K.i ja J.J.i õiguste rikkumisel põhineva kaebusega. Planeeringu alusel kavandatav tegevus võib avaldada kahjulikku mõju R.K.i omandis olevale Xxxx kinnistule ja J.J.i omandis olevale Xxxxxxx kinnistule, mis külgneb samuti Indreku kinnistuga. Indreku kinnistule niivõrd suure tiigi rajamine avaldab vaieldamatut mõju R. K.i ja J. J.i omandis olevatele kinnistutele. R.K. saab enda elamiseks hädavajaliku joogivee Xxxx kinnistul asuvast salvkaevust ning J.J. Xxxxxxx kinnistul asuvast salvkaevust. Kuigi Xxxxxxx kinnistule on rajatud ka puurkaev, ei võimalda selle vee kvaliteet puurkaevu vett kasutada joogi- ja tarbeveena. Osundatud asjaolu tõendab Terviseameti Kesklabori poolt koostatud Xxxx kinnistu puurkaevu joogivee keemilise analüüsi, millest nähtub, et Xxxx kinnistu puurkaevust saadav vesi ei ole kasutuskõlblik. Kuivõrd Xxxx kinnistul ja Xxxxxxx kinnistul asuvate puurkaevude vahe on ligikaudu 200 meetrit, puudub mõistlik põhjus eeldada, et Xxxxxxx kinnistul asuvast puurkaevust saadava vee kvaliteet erineks Xxxx kinnistul saadava vee kvaliteedist. Seega mõjutab Indreku kinnistule tiigi rajamine otseselt kaebuse esitajate Eesti Vabariigi põhiseaduse 6 (edaspidi PS) §-ga 32 garanteeritud omandiõigust, mistõttu on detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamise kaebus esitatud ka kaebuse esitajate õiguse rikkumisele tuginedes. 28.2 Detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamise kaebuse näol on osade argumentide tõttu tegemist populaarkaebusega. Planeeringu menetlemisel ja kehtestamisel on kohalik omavalitsus teinud mitmeid olulisi menetlusvigu, mistõttu tuleb kaevatav otsus tühistada. Planeeringu materjalide hulgas sisalduvad planeeringu kooskõlastused on ebaselged ning pärast planeeringu põhilahenduste muutmist on planeering kooskõlastamata. Planeeringu alusel kavandatakse kaebuste esitajate hinnangul olulise keskkonnamõjuga tegevust, mistõttu tulnuks koos planeeringu menetluse algatamisega algatada ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Kaiu Vallavalitsus on määranud planeeringu avaliku arutelu toimumise aja ebaõigesti, jättes seejuures planeeringule esitatud vastuväited arvestamata. Puutuvalt planeeringu alusel kavandatava tiigi rajamise keskkonnamõjudesse, on vastustaja teinud planeeringu koostamisel ka sisulise vea, jättes olulised põhjavee (veerežiimi) uuringud tegemata. Võttes arvesse, et kinnistu, millele kavandatakse planeeringu alusel niivõrd ulatusliku tiigi rajamist, asub veevaeses piirkonnas (vt Kaiu valla arengukava lk 22) mõjutab see kahtlemata kogu Vahastu küla kinnistute põhjaveega varustatust. On ilmne, et varustatus kvaliteetse joogiveega peab olema tagatud igale isikule, samuti on vajalik, et planeeringuid menetletakse menetlusvigadeta. Seetõttu on kaebuste näol tegemist ka populaarkaebustega. 28.3 Kaebuste esitajad on seisukohal, et Indreku kinnistu planeeringu ala asub miljööväärtuslikul alal. Kaiu valla üldplaneeringu kohaselt on Vahastu linnuse lähiümbrus, kus ka Indreku kinnistu asub, miljööväärtusega alaks(üldplaneeringu lk 73). Vahastu piirkonda on käsitletud väärtusliku maa-alana ka Rapla Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus. Kaiu valla üldplaneeringus on sedastatud, et “[v]allas on välja kujunenud ajalooliselt suhteliselt hea kaitstavate alade võrgustik. […] Keskkonna loodusliku isereguleerumise, väärtuslike loodusmaastike säilimise ja looduslike alade ruumilise kättesaadavuse tagamiseks kavandatakse maakonnas rohelise võrgustiku teemaplaneeringut, milles on võimalik määratleda ka põllumajanduslikust kasutusest kõrvale jäänud maade edasine kasutamine” (üldplaneeringu lk 46). Sellise teemaplaneeringu koostamisele ei ole aga kohalik omavalitsus tänaseni asunud. Kaebuste esitajad on seisukohal, et alles teemaplaneeringu koostamisel on võimalik Vahastu küla väärtuslike loodusmaastikke kompleksselt hinnata, mis tagaks omakorda selle, et väärtuslikku ala ei hakata üksikute detailplaneeringutega kahjustama alast terviklikku nägemust omamata. 28.4 Indreku kinnistu asub Vahastu linnuse vahetus läheduses. Vahastu linnus on registri nr 11931 all kultuurimälestiste riiklikusse registrisse kantud arheoloogiamälestis (kinnismälestis), mis ulatub osaliselt Indreku kinnistu planeeringualale. Vahastu linnuse läheduses kaevetööde tegemisele ning Indreku kinnistule niivõrd ulatusliku tiigi rajamisele on vastu ka teised kohalikud elanikud. Kuivõrd Vahastu küla on Kaiu valla üldplaneeringus käsitletud väärtusliku alana ning Indreku kinnistu asub miljööväärtuslikul alal, on kaebuste esitajate hinnangul lubamatu, et detailplaneeringu menetluses ei ole läbi viidud keskkonnamõjude strateegilist hindamist. 28.5 Muinsuskaitseamet on küll 27.04.2008 detailplaneeringu kooskõlastanud, kuid antud kooskõlastus on õigusvastane, sest kooskõlastuse andmise ajal ei juhindunud Muinsuskaitseamet kõikidest kooskõlastuse andmisel tähtsust omavatest asjaoludest. Planeeringu seletuskirjast ei nähtu Muinsuskaitsdeameti kooskõlastuse vajadus. Oma 15.01.2010 vastuses kaebuste esitajate esindaja 08.01.2010 teabenõudele teatas Muinsuskaitseameti esindaja A. R., et planeering on kooskõlastatud seoses sellega, et “osaliselt ulatub detailplaneeringuga hõivatud alale arheoloogimälestise kaitsevöönd”. Kaebuste esitajatele ei ole esitatud kaarti, millelt nähtuks Vahastu linnuse kaitsevööndi ulatus ja piir. Kaebuste esitajad leiavad, et kooskõlastamise hetkel ei olnud Muinsuskaitseamet teadlik Vahastu linnuse kaitsevööndi piiridest, mistõttu on kooskõlastuse andmisel tehtud kaalutlusviga. 28.6 Kaebuste esitajate poolt 30.04.2010 kohtule esitatud OÜ K.Enno Arhitektuuribüroo kaaskirjast nähtub, et detailplaneering esitati Kaiu Vallavalitsusele alles 27.05.
2. a, s.o. kuu aega hiljem. Olukorras, kus Muinsuskaitseameti kooskõlastust on väidetavalt palunud Kaiu Vallavalitsus, jääb arusaamatuks, millised dokumendid on kohalik omavalitsus kooskõlastuse saamiseks esitanud, milliste 7 dokumentide põhjal on kooskõlastus antud ning millisel ajal planeering tegelikult vastuvõtmiseks esitati. Viidatud andmed ei nähtu ka Kaiu valla dokumendiregistrist.
3. 31.05.2010 taotluste esitamisel (II kd lk 13-17) on kaebuste esitajad leidnud, et Muinsuskaitseameti 28.05.2010 vastusest kaebuste esitajate 21.05.2010 teabenõudele nähtub, et Vahastu linnamäe kaitsevööndi piiride määramiseks vajalikud välitööd leidsid aset alles 03.11.2009, Muinsuskaitseamet on aga planeeringu kooskõlastanud 27.04.20089, s.o poolteist aastat varem. Olukorras, kus Muinsuskaitseametil puudus selgus kaitsevööndi piiri asukoha osas, ei saanud Muinsuskaitseamet kooskõlastuse kui kaalutlusotsuse tegemisel juhinduda kõikidest asjas tähtsust omavatest asjaoludest.
4. Kaebuse esitaja R. K. leiab, et Kaiu Vallavalitsuse 20.07.2009 korraldus nr 81 „Ehitusloa väljastamine“ on oluliselt vastuolus seadusega ning on antud õigusvastase detailplaneeringu alusel, mistõttu kuulub korraldus tühistamisele. 30.1 Kaiu Vallavalitsus on andnud korralduse nr 81 enne detailplaneeringu vaidlustamise tähtaja möödumist. 30.2 Korraldusega on väljastatud ehitusluba Indreku kinnistule tiigi rajamiseks Osaühingule Maripott, kellel puudub õigus ehitusloa taotlemiseks. Tuginedes kinnistusraamatu andmetele on kinnistu omanikuks füüsiline isik M.L.. EhS § 23 lg 11 kohaselt esitab ehitusloa taotluse maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel. Vastavalt EhS § 23 lg-le 3 antakse ehitusluba ehitusloa taotlejale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 51 nimetatud juhtudel. Osundatud erandjuhtumid käsitlevad ehitise lammutamist (EhS § 23 lg 4), ehitamist avalikku veekogusse ja tehnovõrgu- või rajatise ehitamist (EhS § 23 lg 5) ja elektrivõrgu või liini ehitamist (EhS § 23 lg 51), millega ilmselgelt antud juhul tegemist ei ole. Seega on EhS kehtestanud üheselt mõistetava nõude – väheste asjasse mittepuutuvate eranditega saab ehitusloa väljastada vaid kinnistu omanikule. Kuna Osaühing Maripott ei ole kinnistu omanik, on temale ehitusloa väljastamine ilmselgelt õigusvastane. Ehitusloa väljastamine subjektile, kellele seadus luba väljastada ei võimalda on oluline materiaalõigusnormi rikkumine, mis tingib haldusakti tühistamise. 30.3 Kaebuse esitaja on seisukohal, et Indreku kinnistu suhtes 18.06.2009 otsusega nr 15 Kaiu Vallavolikogu poolt kehtestatud detailplaneering on õigusvastane. Planeeringu menetlemisel ja kehtestamisel on kohalik omavalitsus teinud mitmeid olulisi menetlusvigu. Samuti on kohalik omavalitsus teinud planeeringu koostamisel olulise sisulise vea, jättes vajalikud põhjaveeuuringud tegemata. Õigusvastase detailplaneeringu alusel väljastatud ehitusluba on samuti õigusvastane. 30.4 Ehitusloa andmine rikub R.K.i õigusi samadel põhjustel, nagu detailplaneeringu kehtestaminegi. Ennekõike rikub tiigi ehitamist lubav ehitusluba R. K.i põhiseaduse §-ga 32 tagatud omandiõigust. Tiigi rajamise tõttu on R.K. sunnitud tegema täiendavaid kulutusi joogi- ja tarbevee saamiseks, sest niivõrd ulatuslik tiik, nagu Indreku kinnistule rajatakse, mõjutab Xxxx kinnistu veerežiimi. VASTUSTAJA KAIU VALLAVOLIKOGU SEISUKOHT
5. Kaiu Vallavolikogu peab kaebusi Kaiu Vallavolikogu 18.06.2009 otsuse nr 15 „Indreku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks põhjendamatuteks, ning on seisukohal, et need tuleb jätta rahuldamata.
6. Kaebuste esitajad on seadnud sisuliselt kahtluse alla selle, kas Lääne-Eesti Päästekeskus, Muinsuskaitseamet, Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ ja Raplamaa keskkonnateenistus on otsusega kehtestatud detailplaneeringu üldse kooskõlastanud. Seoses nimetatud väitega pöördus Kaiu vald kirjalikult Lääne-Eesti Päästekeskuse, Muinsuskaitseameti, Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ ja 8 Keskkonnaameti poole, paludes neilt kirjalikku seisukohta küsimustes, kas nad kooskõlastasid detailplaneeringu ja millised dokumendid neile kooskõlastamiseks esitati. Lääne-Eesti Päästekeskus, Muinsuskaitseamet, Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ ja Keskkonnaamet andsid kõik kirjalikud kinnitused, et nad on detailplaneeringu kooskõlastanud. Kuigi Kaiu vald palus selget seisukohta ka küsimuses, milliste dokumentide alusel viidatud isikud ja asutused oma kooskõlastused andsid, vastas antud küsimusele ainult Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ: ,,Kooskõlastamiseks esitati detailplaneeringu põhijoonis (tehnovõrgud, joonis nr. 3) koos seletuskirjaga”. Puudub vähimgi alus arvata, et näiteks Muinsuskaitseametile, Lääne-Eesti Päästekeskusele või Keskkonnaametile esitati detailplaneering kooskõlastamiseks mingil muul kujul. Samuti ei ole kaebuste esitajad oma sellekohaseid väiteid HKMS § 16 lg 2 kohaselt tõendanud. Seetõttu tuleb pidada põhjendamatuks kaebustes tõstatatud kahtlust, et kooskõlastamisel esitati näiteks Muinsuskaitseametile tutvumiseks üksnes detailplaneeringu osa, mitte kogu detailplaneering.
7. Otsuse andmise ajal, s.o. 18.06.2009 kehtinud

§ 21

lg 5 nägi ette, et kui avaliku valjapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad planeeringu põhilahendusi, korratakse planeeringu kooskõlastamist isikuga, keda muudatus puudutab, ning avalikku valjapanekut ja avalikku arutelu planeeringu muutmise järel vastavalt käesoleva seaduse §-des 17-20 ja käesolevas paragrahvis sätestatule. Kaebuse esitajate seisukoht, et ,,ühelgi juhul ei saa olla piisav ükski kooskõlastus, mis on antud enne planeeringu põhilahenduse muutmist”, on meelevaldne ning otseses vastuolus

§ 21lg-ga 5.

Nimetatud sättest tuleneb, et kooskõlastust tuleb korrata üksnes isikuga, keda muudatus puudutab. Antud sättest ei järeldu, et pärast detailplaneeringu põhilahenduste muutmist tuleks korrata kõiki detailplaneeringule eelnevalt antud kooskõlastusi. Kui seadusandja oleks

§ 21

lg-s 5 mõelnud kaebuse esitajate poolt näidatud viisil, oleks antud säte ka vastavalt sõnastatud, s.o. nähtud ette, et tuleb korrata kõiki enne põhilahenduste muutmist antud kooskõlastusi.

1. Käesoleval juhul nähtuvad avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusena detailplaneeringusse tehtud muudatuste sisu ja ulatus detailplaneeringu kehtestamise otsusest. Otsuse kohaselt: ,,Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehti detailplaneeringusse järgmised parandused ja 4400 m2-le;
2. Muudeti krundile täiendused:
3. Kavandatava tiigi pindala vähendati 5800 m2-lt juurdepääsu Xxxxxxx talu tee asemel avalikult kasutatavalt teelt;
4. Säilitati olemasolev kelder; 4.Planeeringusse kanti kavandatav aed;
5. Parandati olemasoleva ja kavandatava haljastuse osa kaartidel.” Kaebuste esitajad ei ole näidanud, milliseid isikuid või asutusi detailplaneeringu vastavas osas muutmine puudutab ning kellega seetõttu oleks tulnud detailplaneering täiendavalt kooskõlastada. Seoses eelnevaga viitab vastustaja esiteks, et Muinsuskaitseamet ja Keskkonnaamet kooskõlastasid detailplaneeringu vastavalt 27.04.2009 ning 20.02.2009, s.o. pärast esialgset (s.o.
6. kuni
7. juulini 2008 toimunud) avalikku väljapanekut ja
8. augusti 2008 avalikku arutelu. Järelikult ei kehti

§ 21

lg-s 5 sätestatud korduva kooskõlastuse nõue Muinsuskaitseameti ja Keskkonnaameti suhtes. Teiseks, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusena tehtud muudatustest ei nähtu, et nendega oleks mingil moel kahjustatud avalikku tervist, sideteenuste või elektriga varustamist või tuleohutust. Seega puudus vajadus paluda detailplaneeringute täiendavat kooskõlastust Tervisekaitseinspektsioonilt, Elion Ettevõtted AS-ilt, Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-lt või Lääne-Eesti Päästekeskuselt.

1. Asjakohatu on kaebuste viide Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2004 kohtuotsusele haldusasjas nr. 3-3-1-28-
2. Nimetatud kohtuotsuse punktis 20 rõhutas Riigikohus asjaolu, et kui detailplaneeringu kehtestamine jäi mingil põhjusel pooleks aastaks seisma, siis ei saa antud detailplaneeringut ilma uut planeerimismenetlust läbi viimata uuesti kehtestada. Seda põhjusel, et: ,,Tuleb arvestada, et vahepeal möödunud aja tõttu vöis olla tekkinud uusi huvitatud isikuid, kes ei osalenud algses planeerimismenetluses, kuid kes soovisid avaldada nüüd oma seisukohti ja vastuväiteid kavandatava planeeringu suhtes. Samuti võivad vahepeal olla muutunud ka teised asjaolud.” Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Kaiu Vallavolikogu korraldas pärast esialgset väljapanekut ja avalikku arutelu detailplaneeringu teise avaliku väljapaneku, mis toimus 30.
3. kuni 14.05.2009 ning kuigi tal puudus selleks seadusest tulenev kohustus, arutas detailplaneeringuga seotud küsimusi 14.05.2009 toimunud 9 koosolekul. Seega võimaldas Kaiu vald kõigil asjassepuutuvatel isikutel avaldada detailplaneeringu suhtes oma arvamust ning esitada sellele vastuväiteid.
4. Kaiu Vallavalitsus keeldus detailplaneeringuga seonduvast keskkonnamõju strateegilisest hindamisest 04.05.2009 korraldusega nr
5. Nimetatud korraldust ei ole keegi vaidlustanud. HMS § 60 lg 2 esimese lause kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Seetõttu on kaebuste väited Kaiu Vallavalitsuse 04.05.2009 korralduse nr 51 õigusvastasusest ebaõiged ning seda isegi juhul, kui Kaiu vallal olnuks seadusest tulenev kohustus algatada detailplaneeringuga seoses keskkonnamõju strateegiline hindamine.
6. Ebaõige on kaebuse viide HMS § 33 lg-le 1 ja TsMS § 62 lg-le 2, millest järeldub justkui võinuks R.K. esitada vastuväidet detailplaneeringu suhtes kuni 14.05.2009 kell 24.
7. Kaebustes viidatud sätted kehtivad olukorras, kus haldusorgan ei ole menetlustoimingu sooritamiseks määratud tähtaega kellaajaliselt kindlaks määranud. Käesoleval juhul on kõigil asjassepuutuvatel isikutel algusest peale selge, et vastuväiteid või ettepanekuid detailplaneeringu suhtes võis esitada kuni 14.05.2009 kell 16.
8. Järelikult, kuna menetlustoimingu - detailplaneeringu suhtes esitatava vastuväite või ettepaneku sooritamise tähtaeg on haldusorgani poolt kellaajaliselt kindlaks määratud, ei saa kaebuse esitaja tugineda HMS 33 lg-le 1 ja TsMS 62 lg-le 2 nende omavahelises koosmõjus. Ebaõige on kaebuste väide justnagu oleks R.K. detailplaneeringu teistkordsel avalikul väljapanekul esitanud Kaiu vallale detailplaneeringu suhtes vastuväited ning et Kaiu vald oleks need vastu võtnud. Kaiu vald on olnud järjepidevalt seisukohal, et mitte keegi, sealhulgas R. K., ei esitanud detailplaneeringu teistkordsel avalikul väljapanekul mingeid vastuväiteid või ettepanekuid (vt. Kaiu Vallavalitsuse 16.06.2009 kirja nr. 7-3/724-3 ja 14.
9. 2009 avaliku arutelu protokolli). 38.

§ 21

lg-st 1 tuleneb selgelt, et detailplaneeringu avalik arutelu korraldatakse üksnes juhul, kui avaliku väljapaneku jooksul esitatakse detailplaneeringu suhtes vastuväiteid või ettepanekuid. Kuna käesoleval juhul keegi detailplaneeringu suhtes vastuväiteid või ettepanekuid ei esitanud, siis puudus Kaiu vallal ka seadusest tulenev kohustus korraldada detailplaneeringu suhtes avalik väljapanek. Järelikult on asjassepuutumatu kaebuste väide, et detailplaneeringu teistkordse avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajavahe on vastuväidete arutamiseks ebapiisav. 39. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Käesoleval juhul on kaebuste esitajad esitanud ühe tõendi selle kohta, et detailplaneeringuga kaasnevaid veerežiimi mõjutusi ei ole piisavalt uuritud ning et võib-olla oleks pidanud veerežiimi mõjusid uurima pikema aja jooksul. Samas ei ole kaebuste esitajad esitanud vähimatki tõendit selle kohta, et detailplaneeringus ette nähtud tiik tõepoolest mõjutab või võib mõjutada kaebuste esitajate joogi- ja tarbimisvee tarbimist. HKMS § 16 lg 2 kohaselt peab menetlusosaline halduskohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega, kui kaebuste esitajad soovivad väita, et detailplaneering tõepoolest halvendab nende veetarbimist, siis peavad nad seda vastavalt tõendama, s.o. esitama asjatundva isiku poolt allkirjastatud asjakohase arvamuse või taotlema kohtult antud küsimuses ekspertiisi määramist. Kaebuste esitajad ei ole käesoleval juhul teinud kumbagi, mistõttu väiteks, et detailplaneering tõepoolest halvendab kaebuste esitajate veetarbimist, ei ole mingit alust, mistõttu puudub ka alus antud põhjusel detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks. 40. 28.05.2010 seisukohas 20.05.2010 kaebuste täienduste kohta leiab vastustaja, et J.J.il puudub õiguskaitsevajadus ning see tuleb jätta rahuldamata sõltumata teistest, kaebuse sisu puudutavatest vastuväidetest. Kaebuse rahuldamine ja detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamine ei too kaasa J.J.i poolt taotletavat olukorda, s.o. tiigi rajamata jätmist. Seda põhjusel, et J.J. ei ole vaidlustanud detailplaneeringu alusel antud ehitusluba, mis näeb samuti ette tiigi rajamise ning mille alusel on M.L.il või OÜ-l Maripott võimalik tiik rajada. Detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamine ei too kaasa ehitusloa õigusvastasust, ega kehtivuse kaotamist. HMS § 54 kohaselt hinnatakse haldusakti 10 õiguspärasust vastavalt haldusakti andmise hetkel kehtinud õiguslikule ja faktilisele olukorrale. Järelikult ei muuda detailplaneeringu halduskohtu poolt tühistamine pärast ehitusloa väljaandmist ehitusluba õigusvastaseks. HMS § 62 lg 2 kohaselt haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. 41. Kuna Kaiu Vallavalitsuse 04.05.2009 korraldusega nr. 51 keelduti algatamast keskkonnamõju strateegilist hindamist, siis on tegemist haldusaktiga. Kuivõrd kaebuse esitajad ei ole nimetatud haldusakti vaidlustanud, siis ei saa nad vaidlustada detailplaneeringut põhjendusega, et Kaiu vald ei teostanud keskkonna-mõju strateegilist hindamist. 42. Ebaõige on kaebuste esitajate väide, et Vahastu linnus ulatub osaliselt Indreku kinnistule ning et nimetatud kinnistule tiigi rajamine võiks kahjustada Vahastu linnust. Indreku kinnistut (katastritunnus 27701:005:0400) eraldab Vahastu linnusest avalik tee, mistõttu puudub igasugune alus väiteks, et Vahastu linnus ulatub osaliselt Indreku kinnistule või et Indreku kinnistu piirneb Vahastu linnusega. Olukorras, kus arheoloogiamälestist eraldab Indreku kinnistust avalik tee, ei saa ilma vastavaid tõendeid esitamata väita, et kinnistule tiigi rajamine avaldab mälestisele mingit negatiivset mõju. Seda enam, et tiik rajatakse Indreku kinnistu sellesse ossa, mis on arheoloogiamälestisest võimalikult kaugel. 43. Muinsuskaitseseaduse (MukS) § 25 lg 1 esimese kohaselt kehtestatakse kinnismälestiste kaitseks kaitsevöönd, millele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kitsendusi ja milles tehtavad leevendused märgitakse kaitsekohustuse teatisse. MukS § 25 lg 11 järgi kohaldatakse kaitsevööndi kehtestamise ja muutmise menetlusele ning kultuuriministri käskkirja avaldamisele käesoleva seaduse §-i 12 (s.o. kaitsevöönd kehtestatakse Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepaneku alusel kultuuriministri käskkirjaga, kusjuures ministri käskkiri tehakse avalikuks Riigi Teataja Lisas). Kuna Vahastu linnuse kultuurimälestiseks kehtestamisel (s.o. 01.09.1997) linnusele kaitsevööndit ei kehtestatud ning kuna kaitsevööndit ei ole kehtestatud tänaseni, siis puudub igasugune alus väiteks justnagu ulatuks Vahastu linnuse kaitsevöönd Indreku kinnistule. Samuti on ebaõige väide, et Muinsuskaitseameti kooskõlastus detailplaneeringule on õigusvastane. Haldusorgan saab oma tegevuses lähtuda olemasolevast õiguslikust olukorrast ja paremast äranägemisest. Kui Vahastu linnuse kaitsevööndit ei ole kehtestatud, siis ei saa Muinsuskaitseamet kooskõlastuse andmisel ka sellest lähtuda. 44. Ebaõige kaebuste esitajate väide, et Indreku kinnistu asub miljööväärtuslikul alal. Kaiu valla üldplaneeringust (kaardilt või seletuskirjast) ei nähtu, milline konkreetne maa-ala on seoses Vahastu linnusega miljööväärtuslikuks loetud. Seetõttu, ja arvestades, et Indreku kinnistu asub Vahastu linnamäest teisel pool avalikku teed, ei ole põhjust järeldada, et kinnistu on üldplaneeringu kohaselt miljööväärtuslikuks loetud. Kuni kaebuste esitajad ei ole toonud välja ühtegi konkreetset põhjust, miks peaks Indreku kinnistu olema miljööväärtuslik ala, ei ole vastavaks väiteks mingit alust. 45. Kaebused on pahatahtlikud. Kaiu Vallavalitsuse 25.11.2008. korraldusega nr. 232 andis Kaiu Vallavalitsus ehitusloa OÜ-le Põllumees tiigi rajamiseks Vahastu külas Kõhi kinnistule (katastritunnus 27701:005:0511). Kõhi kinnistule rajatava tiigi pindala on 32 000 m2 (veepeegli pindala 27 000 m2) ja tiigi sügavus ligikaudu 2,5 m2. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks vaidlustavad kaebuste esitajad detailplaneeringu kehtestamise otsust, põhjendades kaebusi murega tiigi negatiivsete mõjude pärast kaebuste esitajate joogiveele, kuid on jätnud igasuguse tähelepanuta Kõhi tiigi rajamise. Otsitud on ka kaebuste esitajate väide, et Indreku kinnistu tiik on plaanitud sügavamale (absoluutkõrgus 67,5

1. m)kui Kõhi tiik (absoluutkõrgus 68 m). Tiikide sügavuste erinevus on üksnes 0,5 meetrit, mis on minimaalne võimalik erinevus. Kaebuste esitajad on jätnud igasuguse tähelepanuta asjaolu, et Kõhi tiigi täitmiseks on vaja 3,5 korda rohkem vett kui Indreku kinnistu tiigi täitmiseks, mistõttu – rääkides kaebuste esitajate siirast murest oma salvkaevude joogiveega varustatuse pärast – Kõhi tiik kujutab veega varustatusele palju suuremat ohtu. 11 Kaebuste esitajad vaidlustavad detailplaneeringu kehtestamise otsust muuhulgas subjektiivsete õiguste rikkumiste argumendil, s.o. joogiveega varustatuse argumendil. Mitte miski ei takistanud kaebuste esitajatel vaidlustada Kõhi tiigi projekteerimistingimusi ja/või ehitusluba samal argumendil. Eelnev annab alust väita, et kaebuste esitajate taotlus detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks on pahatahtlik ning kantud kas vaenust Indreku kinnistu omaniku vastu või mingitest muudest, joogiveega varustamisega mitteseotud põhjustest. 46. Kaebuste täienduses väidavad kaebuste esitajad, et kaebused on populaarkaebused osas, milles Indreku kinnistu tiigi rajamine mõjutab kogu Vahastu küla kinnistute põhjaveega varustatust, osas, milles jäeti teostamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, samuti osas, milles määrati avaliku arutelu toimumise aeg. Esiteks saab Indreku tiik, nagu ka Kõhi tiik vee pinna- ja sademevetest, mitte põhjaveest. Järelikult ei mõjuta detailplaneering kõigi Vahastu küla kinnistute põhjaveega varustatust. Teiseks, ükski teine Vahastu küla elanik, peale kahe kaebuse esitaja, ei ole detailplaneeringut vaidlustanud. Vastustajad viitavad Riigikohtu halduskolleegiumi 24.05.2010 kohtuotsuse punktile 19 haldusasjas nr 3-3-1-29-10, mis on asjakohane ka käesoleval juhul - kui ükski teine Vahastu küla elanik ei ole detailplaneeringus enda õiguste riivet näinud, sealhulgas riivet enda kinnistu joogiveega varustatusele, siis ei saa ka kaebuse esitajad vaidlustada detailplaneeringu kehtestamise otsust põhjusel, et detailplaneeringus ettenähtud tiik võib kahjustada teiste kinnistu omanike omandiõigust. VASTUSTAJA KAIU VALLAVALITSUSE SEISUKOHT 47. Vastustaja Kaiu Vallavalitsus peab R.K.i kaebust Kaiu Vallavalitsuse 20.07.2009 korralduse nr 81 „Ehitusloa väljastamine“ tühistamiseks põhjendamatuks, ning on seisukohal, et see tuleb jätta rahuldamata. 48. Korraldusega nr 81 väljastas Kaiu Vallavalitsus OÜ-le Maripott ehitusloa nr. 838 (tiigi püstitamiseks Vahastu külas Indreku kinnistule. Ehitusloa väljaandmise aluseks oli OÜ Terra US poolt koostatud tiigi ja juurdepääsu tee ehitamise tööprojekt. Tööprojekti koostanud Urmas Samblik on kantud majandustegevuse registrisse kui isik, kellel on pädevus projekteerida, teostada omanikujärelevalvet ning teostada ekspertiise ehitusprojektide ja ehitiste suhtes. 49. Korralduse seletuskirja kohaselt: “Ehitusluba väljastatakse 00 Maripott 07.07.2009 saabunud taotluse nr. 7-3/480 alusel tiigi püstitamiseks. OÜ Maripott esindab maaüksuse omanikku M. L.i volikirja alusel.“ Seega, kuigi õiguslikus mõttes (Vt. TsÜS § 115 lg 1 teine lause) olnuks korrektne väljastada ehitusluba mitte OÜ-le Maripott, vaid M.L.ile, ei saa väita, et ehitusluba oleks antud vastuolus Indreku kinnistu omaniku tahtega. Viidatud rikkumine ei too kaasa korralduse tühistamist, kuna see ei mõjutanud ehitusloa väljaandmise otsustamist (Vt HMS) 58). 50. Asjaolu, et Kaiu Vallavalitsus väljastas Indreku kinnistule tiigi püstitamiseks ehitusloa isikule, kes ei ole Indreku kinnistu tiigi omanik, ei riku kaebuse esitaja kui naaberkinnistu omaniku õigusi. Antud asjaolu võib rikkuda üksnes Indreku kinnistu omaniku (s.o. M.L.
2. i)õigusi, kellel aga ei ole antud osas vastustajale mingeid etteheiteid. Ka kaebuse esitaja on kaebuses põhjendanud oma õiguste rikkumist mitte sellega, et ehitusluba väljastati isikule, kellel puudus selle taotlemiseks õiguslik alus, vaid sellega, et ehitusloa alusel võimaldatav tegevus võib avaldada kahjulikku mõju tema omandis olevale kinnistule (s.o. põhjaveega varustatust). Seega, sõltumata sellest, kas vastustaja väljastas ehitusloa EhS § 23 lõikes 11 nimetatud isikule või mitte, tuleb antud väide ehitusloa õigusvastasuse kohta jätta tähelepanuta. 51. Ebaõige kaebuse esitaja väide, et ehitusluba, mis on väljastatud õigusvastase detailplaneeringu alusel, on samuti õigusvastane. Haldusakti õiguspärasust hinnatakse haldusakti andmise seisuga (HMS § 54: haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud /. ../ andmise hetkel kehtiva õiguse alusel /. . ./ ning Riigikohtu halduskolleegiumi 06.12.2004. kohtuotsuse punkti 18 haldusasjas nr. 3-3-1-52-04). Seega, asjaolu, et 12 ehitusloa väljaandmise aluseks olnud detailplaneering pärast ehitusloa väljaandmist tühistatakse, ei tingi automaatselt ehitusloa õigusvastasust ega selle tühistamist. 52. Kuna kaebuse esitaja kinnistul on puurkaev, mille vesi on teadaolevatel andmetel tervisele ohutu ning kõlbab majapidamisveeks, siis on ebaõige kaebuse esitaja väide, et tema saab oma elutegevuseks vajaliku vee üksnes salvkaevust. Nimetatud asjaolu omab olulist tähtust, sest ehitusloa alusel püstitatav tiik kavatsetakse täita veega, mis tuleb pinnas- ja sademeveest, s.o. see ei mõjuta puurkaevust võetavat vett, mis pärineb põhjaveest. KOLMANDA ISIKU M. LILENTHALI SEISUKOHT 53. Kolmas isik M.L. ei tunnista kaebust Kaiu Vallavolikogu 18.06.2009 otsuse nr 15 „Indreku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks ja palub jätta selle rahuldamata. 54. Kolmas isik leiab, et kaebuse esitaja viide detailplaneeringu menetluslike nõuete rikkumisele ei saa iseenesest olla kaebuse rahuldamise aluseks, kui sellega ei kaasne kaebaja õiguste rikkumine. Ka HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohalik omavalitsus ei ole teinud planeeringu menetlemisel ja kehtestamisel olulisi menetlusvigu. Kohalik omavalitsus on planeeringu kehtestamisel arvestanud kaebuse esitaja ettepanekute ja vastuväidetega, mille tulemusena on planeeringut muudetud. Vastustaja poolt on vastavalt seadusele läbi viidud planeeringu avalik arutelu ning arvestatud ka kõigi asjakohaste ettepanekutega. Seega kaebajale oli tagatud võimalus oma seisukohtade esitamiseks. Millegagi pole põhjendatud kaebaja arvamus, et väidetavad menetluslikud rikkumised (kolmanda isiku arvates neid ka ei esine) oleks mõjutanud vallavolikogu otsust. Seega on haldusorgan täitnud kohustust teha kõik endast olenev huvitatud isikute tõhusaks kaasamiseks planeerimismenetlusse.

§ 1

lg 2 kohaselt on planeerimismenetluse üheks eesmärgiks ka planeeringuga seotud erimeelsuste lahendamine ja erinevate isikute huve ning avalikku huvi arvestava tasakaalustatud lahenduse saavutamine. Ka see eesmärk on haldusorgani poolt täidetud.

1. Kehtiva seadusandluse kohaselt on planeeringu menetlemisel kohalikul omavalitsusel suur diskretsiooniruum. Kohtul ei ole pädevust otsustada planeeringulahenduse otstarbekuse üle. Huvide tasakaalustamise tagas antud juhul nõuetele vastavalt läbi viidud avalik menetlus. Kolmas isik leiab, et vastustaja on planeeringu menetluse käigus piisavalt välja selgitanud avaliku huvina käsitletavad asjaolud ja nende puudumise. Samuti on haldusorgan oma diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Kolmas isik leiab, et kahe naaberkinnistu omaniku mittenõustumist kohaliku omavalitsuse seisukohtadega oleks väär käsitleda avaliku huvina.
2. Planeeringu kooskõlastused on selged ning pärast planeeringu muutmist on need kooskõlastatud isikuga, keda muudatus puudutab.

§ 21

lg 5 näeb ette, et kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad planeeringu põhilahendusi, korratakse planeeringu kooskõlastamist isikuga, keda muudatus puudutas. Käesolevas planeeringus tehti vaid keskkonnaalaseid muudatusi ning seetõttu on õigesti korratud planeeringu kooskõlastust Keskkonnaametiga.

1. Kaiu Vallavalitsus on oma seisukoha keskkonnamõju strateegilise hindamise kohta vastu võtnud 04.05.2009 korraldusega, millega jäeti keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata. Nimetatud vastustaja korraldus on motiveeritud ning ka seadusjõus ja täitmiseks kohustuslik. Käesolevas asjas ei ole keskkonnamõju strateegiline hindamine ka normatiivselt nõutav ega kohustuslik. Vaidlusalune planeering ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS § 6 lg 1-4 ja § 33 lg 1 p 3 mõttes.
2. Kolmandal isikul on õiguspärane huvi tegelda oma kinnistu valdamise, kasutamise ja käsutamisega omal äranägemisel ning kasutada oma põhiõigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. 13 Kolmas isik leiab, et haldusasja materjalidest ei nähtu kaebuste esitajate õigust või huvi, mis kaaluks üle kolmanda isiku õiguse enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kolmanda isiku arvates ei saa vald (samuti kaebuse esitaja) eraõiguslikule isikule ette kirjutada, kuhu ja mida peaks ehitama. Kaebuse esitaja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et avalik huvi käesolevas asjas kaaluks üle kolmanda isiku subjektiivsed õigused. Tegemist on menetlusosalise väitega, mida menetlusosalisel tuleb HKMS § 16 lg 2 kohaselt tõendada.
3. Kolmas isik rõhutab, et käesolevas asjas ei toimunud 14.05.2009 avalikku arutelu, kuivõrd avaliku väljapaneku jooksul (30.04.2009 – 14.05.2009) ei esitatud planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ega vastuväiteid. Kaebuse esitajale pidi olema teada, et avalik väljapanek lõpeb 14.05.2009 kell 16.
4. Seega hilisemad ettepanekud ja vastuväited on vastustaja poolt põhjendatult loetud hilinemisega esitatuks ja seetõttu ei toimunud ka avalikku arutelu. Nimetatud asjaolu nähtub ka Kaiu Vallavalitsuse 14.05.2009 protokollist.
5. Kaebuse esitaja Xxxx kinnistul asub puurkaev. Seega ei saa tekkida Xxxx kinnistul probleeme põhjavee kadumisega seoses Indreku kinnistule rajatava 4 000 m2 suuruse tiigi rajamisega. Kaebuse esitaja ei ole usaldusväärselt HKMS § 16 lg 2 kohaselt tõendanud, et puurkaevu vesi ei ole joogi- ja tarbeveena selle madala kvaliteedi tõttu kasutatav ning et Xxxx kinnistu saab oma joogi- ja tarbevee just salvkaevust.
6. Käesolevas asjas on esitatud OÜ Terra US poolt koostatud ekspertarvamus, mille kohaselt Indreku kinnistule rajatav 4 000 m2 suurune tiik ei vähenda põhjavee taset antud piirkonna kaevudes. Järelikult puudub reaalne oht kaebuse esitaja poolt kaebuses nimetatud piirkonna põhjavee tasemele.
7. 28.05.2010 seisukohas (II kd lk 3) leiab kolmas isik, et kaebuste esitajad ei ole tõendanud, milles seisneb avalike huvide rikkumine. Kaebuste esitajad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tiigi rajamine Indreku kinnistule mõjutab kogu Vahastu küla kinnistute põhjaveega varustatust.
8. Kolmandad isikud ei nõustu kaebuste esitajate väitega, et Muinsuskaitseameti poolt antud detailplaneeringu kooskõlastus on õigusvastane. Kaebuste esitajad märgivad kohut eksitavalt, et osaliselt ulatub detailplaneeringuga hõivatud alale arheoloogiamälestise kaitsevöönd. Muinsuskaitseamet on esitanud 10.11.2009 plaani välitööde käigus täpsustatud mälestise piiridega ning kooskõlastus detailplaneeringule on antud põhjendatult, kuna vaidlusalune detailplaneering jääb väljapoole mälestise piire.
9. Kaebuste esitajad väidavad oletuslikult, asudes ise alusetult eriteadmisi vajavate spetsialistide rolli, et Xxxx kinnistu puurkaevu vesi ei ole joogi- ja tarbeveena selle madala kvaliteedi tõttu kasutatav. Kaebuste esitajad ei ole esitanud kohtule oma järeldusi kinnitavaid eriteadmistega spetsialistide arvamusi. KOLMANDATE ISIKUTE M. LILENTHALI JA OÜ MARIPOTT SEISUKOHT
10. Kolmandad isikud OÜ Maripott ja M.L. on esitanud ühise seisukoha, milles ei tunnista R.K.i kaebust Kaiu Vallavalitsuse 20.07.2009 korralduse nr 81 „Ehitusloa väljastamine“ tühistamiseks ja vaidlevad sellele vastu. Kolmandad isikud leiavad, et esitatud kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
11. Kolmandad isikud leiavad, et vaidlustatud korraldus ei ole vastuolus seadusega. Ehitusluba on välja antud isikule, kellel on õigus ehitusluba taotleda. EhS § 23 lg 11 kohaselt esitab ehitusloa taotluse maaüksuse või ehitise omanik. Seega on väär kaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt EhS kehtestab üheselt mõistetava nõude, et ehitusloa saab väljastada vaid kinnistu omanikule. Kolmandad isikud leiavad, et nimetatud sätte mõtte kohaselt võib ehitusloa taotluse esitada ka ehitise omanik. OÜ Maripott on ehitise omanik, kes on ühtlasi esitanud ka ehitusloa taotluse. EhS § 23 lg 3 kohaselt antakse ehitusluba välja 14 ehitusloa taotlejale, kelleks aga sama paragrahvi lg 11 kohaselt saavad olla nii maaüksuse omanik kui ka ehitise omanik. Vaidlustatavast korraldusest nähtuvalt on ehitusluba väljastatud OÜ-le Maripott kui ehitise omanikule, mitte kui kinnistu omanikule. Indreku kinnistul asuva tiigi püstitamise puhul on tegemist ehitisega ehitusseaduse mõttes. EhS § 2 lg 1 kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Sama paragrahvi
12. lõike kohaselt on rajatis mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Seega püstitatava tiigi puhul esinevad kõik rajatisele ehitusseaduses viitavad tunnused.
13. Korralduse alusel väljastatud ehitusluba on välja antud õiguspärase detailplaneeringu alusel. Kolmas isik M.L. on esitanud oma seisukohad detailplaneeringu tühistamise kaebuses. KOHTU PÕHJENDUSED 68.

§ 26

lg 1 kohaselt on igal isikul õigus pöörduda planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega võimaldab viidatud säte kaebuse esitamist nii subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu kui ka avalikes huvides ehk populaarkaebusena. Riigikohtu halduskolleegium on 10.11.2009 otsuses asjas nr 3-3-1-84-08 (p-d 10 ja 11) rõhutanud, et kui kaebuse esitamise eelduseks on kaebaja õiguste ja vabaduste riive, siis populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive. Riigikohtu nimetatud lahendi kohaselt on võimalik esitada kaebus samaaegselt ka kahel erineval alusel, s.o subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu ja populaarkaebusena, kuid kolleegiumi hinnangul peavad need erinevad alused ja kaebuse osad olema piiritletud ja eristatavad. Riigikohtu halduskolleegiumi 24.05.2010 otsuses asjas nr 3-3-1-29-10 on halduskolleegium pidanud vajalikuks rõhutada, et ka kohtul lasub sellise kaebuse menetlemisel kohustus selgelt eristada, millises osas on kaebus esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks ja millises osas soovitakse kaitsta avalikku huvi vastuolu tõttu seaduse või muu õigusaktiga.

1. Kaebuste ja kaebuste täienduste kohaselt rajaneb kaebuste esitajate kaebeõigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks esitatud kaebustes kaebuste esitajate omandiõiguse rikkumisel. Samuti on kaebused esitatud igaühe kaebeõigust kasutades nn populaarkaebustena. Seega on kaebuste esitajad soovinud kaitsta nii oma väidetavalt rikutud subjektiivseid õigusi kui ka avalikku huvi.
2. Kaebuste esitajad leiavad, et Indreku kinnistu detailplaneering rikub kaebuste esitajate R. K.i ja J. J.i põhiseaduse §-ga 32 garanteeritud omandiõigust. Kaebuste kohaselt saavad kaebuste esitajad enda elamiseks hädavajaliku joogi- ja muu vee talu õuel asuvatest salvkaevudest. Kaiu valla arengukavast nähtuvalt asub Vahastu küla veevaeses piirkonnas. Seega võib veevaeses piirkonnas asuvale Indreku kinnistule planeeringus ettenähtud suuruses tiigi rajamine avaldada kahjulikku mõju kaebuse esitaja R. K.i omandis olevale Xxxx kinnistule (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) ja kaebuse esitaja J. J.i omandis olevale Xxxxxxx kinnistule (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx), kuna see mõjutab kaebuste esitajate kinnistute põhjaveega varustatust. Lisaks leidis kaebuse esitaja R. K. kohtuistungil, et kui tema kinnistul olev salvkaev jääb kuivaks, tekib kaebuse esitajal varanduslik kahju tõenäoliselt uue kaevu rajamise näol (II kd lk 123).
3. Kaebuste esitajate poolt kohtule esitatud AS Maves 30.06.2010 arvamuses (II kd lk 44-45) on leitud, et Indreku kinnistule tiigi rajamine ei mõjuta Xxxxxxx kinnistu salvkaevu veetaset ega vii Xxxxxxx kinnistu salvkaevus vee kadumiseni, kuna Xxxxxxx salvkaev paikneb põhjavee voolusuunas allpool kavandatavat tiiki (p 1 ja 2). Seega ei riku vaidlustatud detailplaneering kaebuse esitaja J.J.i, kelle omandis on Xxxxxxx kinnistu, põhiseaduse §-ga 32 garanteeritud omandiõigust kaebuses toodud põhjustel. Ka kaebuse esitaja J. J.i esindaja leidis kohtuistungil, et vaidlusaluse detailplaneeringuga ei rikuta J.J.i õigusi (II kd lk 123). 15 Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebuse esitaja J.J.i omandis oleval Xxxxxxx kinnistul on ka puurkaev, mida AS Maves 30.06.2010 arvamusest nähtuvalt kasutatakse. AS Maves 30.06.2010 arvamuses on küll märkusena välja toodud, et Xxxxxxx kinnistu puurkaevu vesi on rauane, samas ei selgu arvamusest, millistele andmetele selline väide rajaneb. Arvamuse andmise aluseks olevad materjalid (Indreku maaüksusele tiigi ja juurdepääsutee ehitamise tööprojekt, OÜ Terra US töö nr 0109 (toimik nr 3-09-1794 lk 109-112); OÜ Terra US 05.01.2009 ekspertarvamus (I kd lk 59); Indreku maaüksuse detailplaneeringu seletuskiri (I kd lk 51-55)) ei käsitle Xxxxxxx kinnistu puurkaevu vee raua sisaldust, samuti ei ole kohtu hinnangul arvamuse andjal võimalik vees raua sisalduse osas järeldusi teha arvamuse andmise aluseks märgitud 29.06.2010 toimunud vaadeldava maa-ala ülevaatusega ja Xxxx, Xxxxxxx ja Alttoa salvkaevude mõõtmisega. Kaebuse esitaja J.J. on kaebuses väitnud, et kuna Xxxx kinnistul ja Xxxxxxx kinnistul asuvate puurkaevude vahe on ligikaudu 200 meetrit, puudub mõistlik põhjus eeldada, et Xxxxxxx kinnistul asuvast puurkaevust saadava vee kvaliteet erineks Xxxx kinnistul saadava vee kvaliteedist. Kaebuse esitaja J.J. on jätnud täitmata HKMS § 16 lg-s 2 sätestatud nõude tõendada asjaolu, et Xxxxxxx kinnistu puurkaevu vesi ei ole joogikõlblik. Seega saab järeldada, et lisaks salvkaevule on kaebuse esitajal J.J.il võimalus kasutada joogiveeks ja tarbeveena Xxxxxxx kinnistul asuva puurkaevu vett, mida AS Maves 30.06.2010 arvamusest nähtuvalt ka tehakse. Eeltoodust tulenevalt puudub alus kaebuse esitaja J.J.i subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse rahuldamiseks.
4. Kohus leiab, et käesoleva haldusasja asjaolusid arvestades ei ole asjakohane vastustaja Kaiu Vallavolikogu seisukoht, et kaebuse rahuldamine ja detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamine ei too kaasa J.J.i poolt taotletavat olukorda, s.o. tiigi rajamata jätmist. Käesolevas haldusasjas on R.K. vaidlustanud Kaiu Vallavalitsuse 20.07.2009 korralduse nr 81 „Ehitusloa väljastamine“, millega väljastati OÜ-le Maripott ehitusluba Indreku kinnistule tiigi rajamiseks ja kui kohus R.K.i kaebuse rahuldab ja Kaiu Vallavalitsuse 20.07.2009 korralduse nr 81 „Ehitusloa väljastamine“ tühistab, siis ei jää see korraldus kehtima ka J.J.i suhtes.
5. AS Maves 30.06.2010 arvamusest (II kd lk 44-45) nähtuvalt asub Xxxx kinnistul salvkaev, mille sügavus maapinnast on 2,45 m. Arvamuses on leitud, et Indreku kinnistule tiigi rajamine võib mõjutada Xxxx kinnistu salvkaevu veetaset ja viia Xxxx salvkaevus vee kadumiseni pikemaajalisel põuaperioodil, kuna tiik rajatakse nõlvale ja alandab künka keskosa suunas olevat looduslikku veetaset. Kui palju tiigi rajamine veetaset liivakünkas alandab, pole hetkel teada, sest vastavaid uuringuid pole tehtud. Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selle üle, et kaebuse esitaja R.K.i omandis oleval Xxxx kinnistul asub puurkaev. Asjaolu, et Xxxx talu maal asub 20 m sügavune puurkaev nähtub ka Eesti Geoloogiakeskuse väljastatud Xxxx talu puurkaevu arvestuskardilt (I kd lk 182-183). Samuti on nimetatud asjaolu kindlaks tehtud AS Maves 30.06.2010 arvamuses. Seega, isegi kui Indreku kinnistule tiigi rajamine mõjutaks Xxxx kinnistu salvkaevu veetaset, ei tulene sellest Xxxx kinnistu joogiveega varustatuse lõppemist, kui on võimalik kasutada Xxxx kinnistul asuva sügavamatest veekihtidest vett saava puurkaevu vett joogiveena joogiks, toiduvalmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks. R.K.i kaebuse kohaselt tõendab Terviseameti kesklabori 08.04.2010 Xxxx kinnistu puurkaevu joogivee keemiline analüüs, protokoll nr KL2010/V1803K (I kd lk 221), et puurkaevust võetav joogivesi ei ole kvaliteetne ning seda ei saa kasutada joogiveena, kuna Xxxx kinnistu puurkaevust võetud vee rauasisaldus 600 mikrogrammi liitri kohta ületab rauasisalduse piirnormi 200 mikrogrammi liitri kohta kolmekordselt. Nimetatud tõendil on märgitud piirnormide aluseks Sotsiaalministri 31.07.2001 määrus nr 82, samuti et 08.04.2010 Xxxx kinnistu puurkaevust võetud vee raua näitaja osas kommenteerib tulemust Sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr 82 § 13 lg 7 tulenevalt terviseameti kohalik talitus. 16 Sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ § 6 sätestab joogivee indikaatorid ning raua indikaatoriks on 200 µg/l. Määruse § 13 lg 7 kohaselt on kuni 01.J.uarini 2013 lubatud toota, varustada, töödelda ja üle anda joogivett, mille kvaliteedinäitajad ei vasta paragrahvis 6 toodud nõuetele raua, mangaani, vesinikioonide kontsentratsiooni, värvuse, lõhna, hägususe, elektrijuhtivuse, kloriidi ja sulfaadi osas ning mida kasutab vähem kui 2000 inimest. Sellise vee tootmine, varustamine, töötlemine ja üleandmine toimub vastavalt veeseaduse §-s 13¹ sätestatud nõuetele. VeeS § 13¹ lg 3 kohaselt kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümise loa annab joogivee käitlejale Terviseamet. Sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr 82 § 12 lg 1 kohaselt teostab järelevalvet vee terviseohutuse üle Terviseamet vastavalt Rahvatervise seadusele ja Toiduseadusele ning Veterinaar- ja Toiduamet vastavalt Toiduseadusele. Terviseameti Põhja talituse 18.06.2010 hinnangus nr 1.3-11/1772-1 Xxxx talu puurkaevust 08.04.2010 võetud veeproovi analüüsi tulemustele (II kd lk 34) on hinnatud analüüsiprotokollis nr KL2010/V1803K toodud joogivee keemilise analüüsi tulemusi ja leitud, et Rahvatervise seaduse § 4 lg 3 (tõenäoliselt kirjaviga, tegelikult § 4 p 3) peab joogivesi olema ohutu. Joogivesi on ohutu, kui see on mikrobioloogiliselt ja keemiliselt puhas, ei sisalda mikroorganisme, parasiite ning mis tahes aineid arvul ja kogustes, mis kujutab potentsiaalset ohtu inimese tervisele. Esitatud protokollis on uuritud ainult raua ja väävelvesiniku sisaldust vees. Seega puudulike andmete tõttu ei ole võimalik Xxxx talu puurkaevu joogiveele anda terviseohutuse hinnangut. Samas on Terviseamet märkinud, et analüüsiprotokollis nr KL2010/V1803K raua sisalduseks saadud tulemus 600 µg/l on tervisele ohutu. Samuti on hinnangus märgitud, et analüüsiprotokollis nr KL2010/V1803K on väävelvesiniku sisaldus väiksem kui 0,005 mg/l, mis on alla labori mõõtemeetodi määramatust. Määrusega nr 82 ei ole normeeritud väävelvesiniku sisaldus joogivees. Seega ei ole kaebuse esitaja R.K. tõendanud, et Xxxx kinnistul asuva puurkaevu vett ei saa kasutada joogiveena joogiks, toiduvalmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks. Asjakohaseks tõendiks tõendamaks Xxxx kinnistu puurkaevu vee kvaliteeti ei ole AS Maves 30.06.2010 arvamus, milles on märgitud, et xxxx kinnistu puurkaevu nr 9710 vett ei kasutata joogiks, kuna vesi haiseb väävelvesiniku järgi ja on rauane. Arvamuse andmise aluseks olevad materjalid ( Indreku maaüksusele tiigi ja juurdepääsutee ehitamise tööprojekt, OÜ Terra US töö nr 0109 (toimik nr 3-09-1794 lk 109-112); OÜ Terra US 05.01.2009 ekspertarvamus (I kd lk 59); Indreku maaüksuse detailplaneeringu seletuskiri (I kd lk 51-55)) ei käsitle Xxxx kinnistu puurkaevu vee kvaliteeti, samuti ei ole kohtu hinnangul arvamuse andjal võimalik vees väävelvesiniku või raua sisalduse osas järeldusi teha arvamuse andmise aluseks märgitud 29.06.2010 toimunud vaadeldava maa-ala ülevaatusega ja Xxxx, Xxxxxxx ja Alttoa salvkaevude mõõtmisega. Arvestades AS Maves arvamuses märgitut, et Xxxxxxx kinnistul kasutatakse puurkaevu ja kaebuse esitaja J.J.i kaebuses märgitut, et Xxxx kinnistul ja Xxxxxxx kinnistul asuvate puurkaevude vahe on ligikaudu 200 meetrit ning puudub mõistlik põhjus eeldada, et Xxxxxxx kinnistul asuvast puurkaevust saadava vee kvaliteet erineks Xxxx kinnistul saadava vee kvaliteedist, ei saa samuti teha järeldust, et Xxxx kinnistul asuva puurkaevu vett ei saa joogiveena kasutada, kui Xxxxxxx kinnistul asuva puurkaevu vett saab. Eeltoodust tulenevalt on paljasõnalised kaebuse esitaja R.K.i väited, et vaidlusalune detailplaneering võib mõjutada Xxxx kinnistu joogiveega varustatust ning puudub alus kaebuse esitaja R.K.i subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse rahuldamiseks.
6. Vastustajad on leidnud, et kaebused on pahatahtlikud, kuna kaebuste esitajad ei ole subjektiivsete õiguste rikkumise argumendil, s.o. joogiveega varustatuse argumendil vaidlustanud Vahastu külas Kõhi kinnistule (katastritunnus 27701:005:0511) rajatava tiigi, mis asub R.K.i kinnistust ca 900 m kaugusel, pindalaga 32 000 m2 (veepeegli pindala 27 000 m2) ja mille täitmiseks on vaja 3,5 korda rohkem vett kui Indreku kinnistu tiigi täitmiseks, projekteerimistingimusi ja/või ehitusluba. Kaebuste esitajad on 20.05.2010 kaebuse täienduses (I kd lk 239-248) märkinud, et enne Kõhi kinnistule tiigi rajamist on koostatud keskkonnamõju hindamise eelhinnang, millest nähtub, et selle koostamise ajal määrati ära 17 kõikide ümbruskonna salvkaevude veetasemed ja anti soovitus, et tiigi rajaja peab tagama salvkaevu valdajatele normidele vastava joogivee. Kohtu hinnangul ei tekita asjaolu, et kaebuste esitajad ei ole vaidlustanud Kõhi kinnistule rajatava tiigi projekteerimistingimusi ja/või ehitusluba, kindlat veendumust, et kaebus on pahatahtlik. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kaebuste esitajate pahatahtlikkust kinnitaksid.
7. Kaebuste ja kaebuste 20.05.2010 täienduste (I kd lk 239-248) kohaselt on detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamise kaebuste näol tegemist populaarkaebustega järgmiste argumentide osas: kaebuste esitajad leiavad, et kohalik omavalitsus on teinud planeeringu menetlemisel ja kehtestamisel mitmeid olulisi menetlusvigu, milleks on: planeeringu materjalide hulgas sisalduvate planeeringu kooskõlastuste ebaselgus; pärast planeeringu põhilahenduste muutmist planeeringu kooskõlastamata jätmine; koos planeeringu menetluse algatamisega keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine; Kaiu Vallavalitsuse poolt planeeringu avaliku arutelu toimumise aja ebaõigesti määramine; planeeringule esitatud vastuväidete arvestamata jätmine; kohalik omavalitsus ei ole asunud rohelise võrgustiku teemaplaneeringut koostama; Muinsuskaitseameti 27.04.2008 detailplaneeringu kooskõlastuse õigusvastasus ja ebaselgus. Lisaks menetlusvigadele on tehtud ka sisuline viga, jäetud tegemata olulised põhjavee (veerežiimi) uuringud. Võttes arvesse, et kinnistu, millele kavandatakse planeeringu alusel niivõrd ulatusliku tiigi rajamist, asub veevaeses piirkonnas (vt Kaiu valla arengukava lk-22), mõjutab see kahtlemata kogu Vahastu küla kinnistute põhjaveega varustatust.
8. Seega on kaebuste esitajad detailplaneeringu sisulise vea, põhjavee (veerežiimi) uuringute tegemata jätmise, osas pöördunud kohtusse Vahastu küla teiste kinnistute omanike õiguste kaitseks. Riigikohtu rõhutanud, et populaarkaebuse halduskolleegium on 10.
9. 2009 otsuses asjas nr 3-3-1-84-08 (p 11) esitamise eelduseks on avalike huvide riive, populaarkaebuse eesmärgiks ei ole kolmandate isikute erahuvide kaitse ning nentinud, et ka populaarkaebuse korral peab kaebaja juhinduma HKMS § 10 lg 1 punkti 4 ning lg 3 punkti 3 nõuetest, st välja tooma vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused, osutades sealhulgas õigusvastaselt kahjustatud avalikule huvile. Haldusasja materjalidest nähtuval on vaidlusalusele detailplaneeringule kirjalikke vastuväiteid ja ettepanekuid esitanud ainult R.K., Vahastu küla teiste kinnistute omanikud ei ole detailplaneeringu menetluses detailplaneeringule vastuväiteid esitanud. Seega ei ole Vahastu küla teiste kinnistuste omanikud leidnud ega avaldanud, et vaidlusaluse detailplaneeringu realiseerimine mõjutaks nende joogiveega varustatust või et detailplaneeringus kavandatu rikub nende mingeid õigusi. Seega ei saa ka kaebuste esitajad esitada populaarkaebust Vahastu küla teiste kinnistute omanike omandiõiguse kaitseks.
10. Lisaks märgib kohus, et kaebuste esitajad on kaebustes tsiteerinud Kaiu valla arengukava (http://www.kaiu.ee/failid/maarused/Arengukava.pdf) osa „Keskkonnakaitse“ lk 22 kahte esimest lõiku: “Valla elukeskkonna üheks peamiseks probleemiks ja arengutakistuseks on see, et kvaliteetse põhjavee vähesus ning vee- ja kanalisatsioonitrasside amortiseerumine mõjutab negatiivselt inimeste elukvaliteeti. Veevaesuse põhjusteks on põhjavee taseme langus, mida on omakorda põhjustanud sademete vähesus ja pinnavee liiga kiire äravool tiheda kraavituse ja kuivendusvõrkude tõttu. Vee hulk varieerub aastati suurel määral. Veepuudus ja vee halb kvaliteet ei ole iseloomulikud ka kogu valla territooriumile – kvaliteediga on olnud probleeme, näiteks Vahastu kandis” ning teinud sellest eksliku järelduse, et Kaiu valla arengukavast nähtuvalt Indreku kinnistu, millele kavandatakse vaidlusaluse detailplaneeringuga tiigi rajamist, asub põhjaveevaeses piirkonnas, ning see mõjutab kogu Vahastu küla kinnistute, sh kaebuste esitajate kinnistute, põhjaveega varustatust. Kaiu valla arengukava tsiteeritud osas ei ole Vahastu küla probleemina esitatud põhjaveevaesust vaid on välja toodud, et Vahastu kandis on probleeme vee kvaliteediga. Ka kaebustes viidatud AS-i Geotehnika GIB Inseneribüroo 13.05.2009 kirjas nr 66 (I kd lk 60) ei ole esitatud mingit seisukohta Indreku kinnistule rajatava tiigi mõjutuste kohta kogu Vahastu küla kinnistute põhjaveega varustatusele. Nimetatud kirjas on leitud, et Indreku kinnistu hüdrogeoloogiliste tingimuste ja põhjavee režiimi ning selle võimaliku hüdraulilise seotuse veepinnalise pinnasevee kihiga 18 väljaselgitamiseks on vaja teostada geoloogilised ja hüdrogeoloogilised uuringud, mis oleksid rajatava tiigi ehitusprojekti koostamise aluseks ning annavad adekvaatse lähtematerjali detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise läbiviimiseks. Seega ei ole AS-i Geotehnika Inseneribüroo GIB seisukohas ka leitud, et vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamise tingimatuks eelduseks on detailplaneeringu ala ja ümbruskonna veerežiimi uuring. Kaebuste esitajate arvates on põhjavee (veerežiimi) uuringud vajalikud ka seetõttu, et detailplaneeringu materjalides olev OÜ Terra US 05.01.2009 ekspertarvamus (I kd lk 59), milles on asutud seisukohale, et Indreku kinnistule rajatav tiik ei mõjuta ümbritsevate kaevude veetaset, on ebausaldusväärne, kuna tugineb kinnistu omaniku ebausaldusväärsetele selgitustele. OÜ Terra US 05.01.2009 ekspertarvamusest nähtuvalt on ekspertarvamuse lähtedokumentidena kasutatud vaidlusaluse detailplaneeringu projekti ja Maa-ameti geoportaali. Lisaks on tuginetud kinnistu omaniku selgitustele kinnistul oleva kaevu osas. Vaidlusaluse detailplaneeringu seletuskirja (asub detailplaneeringu originaaltoimikus ja osaliselt kohtutoimikus I kd lk 51-55) üldosast nähtuvalt alustati detailplaneeringu koostamist 2008.aasta veebruaris. Seletuskirja üldosas ja punktis 7.2 on märgitud, et kinnistul asub salvkaev. Tunnistaja A.M. ütluste (II kd lk 116-118) kohaselt ajas ta Indreku kinnistu kunagise talu kaevu kinni
11. aasta kevade lõpus või suve alguses, enne heinaaega. Seega oli detailplaneeringu koostamise esimestel kuudel Indreku kinnistul salvkaev olemas. Kuna detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud, et tiigi sügavus on valitud lähtuvalt olemasoleva kaevu veetasemest (70,20) ning OÜ Terra US 05.01.2009 ekspertarvamuses, mille lähtedokumendiks oli vaidlusalune detailplaneering, on samuti märgitud olemasoleva kaevu veepinna absoluutkõrguseks 70,20 m, siis ei ole vastuolu detailplaneeringu ja OÜ Terra US 05.01.2009 ekspertarvamuse lähteandmete vahel, millest OÜ Terra US 05.01.2009 ekspertarvamuses on tehtud järeldus, et rajatava tiigi korral ei toimu vee mahulist kasutamist ega ärajuhtimist, mis võiksid vähendada põhjavee taset antud piirkonnas, seega pole mingit ohtu ümbritsevate kaevude veetasemele. Asja materjalidest nähtuvalt on Raplamaa Keskkonnateenistus andnud detailplaneeringule kooskõlastuse 12.06.
12. Kaardilt nähtuvalt on Raplamaa Keskkonnateenistus kooskõlastanud tiigi suurusega 5800 m2 (I kd lk 23). Raplamaa Keskkonnateenistuse 25.08.2008 kirjaga nr 39-11-1/29468-3 (I kd lk 25) on Kaiu Vallavalitsusele teatanud, et Raplamaa Keskkonnateenistus tühistab oma 12.06.2008 antud Indreku kinnistu detailplaneeringu kooskõlastuse ning ei kooskõlasta seda tiigi planeerimise ebapiisava informatsiooni tõttu. Selgusetuks jääb, mismoodi täitub tiik veega. Kirjas on samuti leitud, et on vajalik kaalutleda tiigi asukoha sobivust ning uuringute vajadust. Pärast tiigi asukohta muutmist ja suuruse vähendamist 4400 m2-ni on Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon detailplaneeringu kooskõlastanud. Keskkonnaameti 18.09.2009 kirjas nr HJR 6-5/26905-3 (I kd lk 171 pöördel) on märgitud, et Keskkonnaamet on kooskõlastanud Indreku kinnistu detailplaneeringu 20.02.2009 täiendavate märkusteta. Seega ei ole Keskkonnaamet pidanud vajalikuks detailplaneeringu menetluse käigus põhjavee (veerežiimi) uuringute läbiviimist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus kaebuste esitajate seisukohaga, et kohalik omavalitsus oleks pidanud vaidlusaluse detailplaneeringu menetluse käigus tegema planeeritava ala ümbruskonna veerežiimi uuringud.
13. Kaiu Vallavalitsuse 01.10.2007 korraldusega nr 89 algatati M.L.i 13.09.2007 taotluse alusel Vahastu külas Indreku kinnistu detailplaneeringu koostamine eesmärgiga määratleda kinnistu ehitusõigus (tl 19). Korraldusega kinnitati ka detailplaneeringu lähteseisukohad (vaidlusaluse detailplaneeringu originaaltoimikus). Kaiu Vallavalitsuse 01.10.2007 korralduse nr 89 andmise ajal kehtinud redaktsioonis sätestas

§ 17

lg 2 p 3, et enne planeeringu käesoleva seaduse § 18 kohast vastuvõtmist kooskõlastab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus detailplaneeringu vastava riigiasutusega või kaitseala valitsejaga, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub riigi omandisse kuuluv maavara või altkaevandatud ala.

§ 17

lg 3 p 3 sätestas, et sama paragrahvi lõikes 19 2 nimetamata juhtudel määrab planeeringu riigiasutuse või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse kehtestatud üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringule kohalik omavalitsus. Vaidlusaluse detailplaneeringu seletuskirjast nähtuvalt on detailplaneeringu koostamise aluseks muuhulgas Kaiu Vallavolikogu 21.02.2003 määrusega nr 4 kehtestatud Kaiu valla üldplaneering. Detailplaneeringu algatamise korraldusega kinnitatud lähteseisukohtade p 5.1 kohaselt tuli planeering kooskõlastada järgmiste isikutega: Tallinna Tervisekaitsetalituse Raplamaa osakonnaga, Raplamaa Päästeteenistusega, olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega, samuti Raplamaa Keskkonnateenistusega. Vaidlusaluse detailplaneeringu materjalidest nähtuvalt on Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna Tervisekaitsetalituse Raplamaa osakond detailplaneeringu kooskõlastanud 28.04.08 (kooskõlastus asub vaidlusaluse detailplaneeringu originaaltoimikus), Lääne-Eesti Päästekeskus on detailplaneeringu kooskõlastanud 24.04.08 (kooskõlastus asub detailplaneeringu originaaltoimikus ja ka kohtutoimikus I kd lk 20), Elion Ettevõtete AS kooskõlastus on antud 28.04.2008 (kooskõlastus asub detailplaneeringu originaaltoimikus ning OÜ Jaotusvõrk kooskõlastus on antud 26.05.2008 (kooskõlastus asub detailplaneeringu originaaltoimikus ja ka kohtutoimikus I kd lk 22). Nagu kohus on käesolevas kohtuotsuses (p 77) juba välja toonud, kooskõlastas Raplamaa Keskkonnateenistus detailplaneeringu 12.06.2008 ja tühistas oma kooskõlastuse 25.08.2008 kirjaga nr 39-11-1/29468-3 ning pärast tiigi asukohta muutmist ja suuruse vähendamist on Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon detailplaneeringu 20.02.2009 kooskõlastanud. Vastustajad ja kaebuste esitajad on kohtule esitanud Lääne-Eesti Päästekeskuse 18.09.2009 kirja (I kd lk 170), milles kinnitatakse, et Lääne-Eesti päästekeskus on kooskõlastanud 24.04.2008 K.Enno AP poolt koostatud Indreku maaüksuse detailplaneeringu ja Lääne-Eesti Päästekeskuse 19.05.2010 kirja nr 1.210/5 (I kd lk 264), milles kinnitatakse, et Lääne-Eesti Päästekeskus on kooskõlastanud 24.04.2008 K.Enno AP poolt koostatud Indreku maaüksuse detailplaneeringu, samuti märgitakse, et Päästekeskusele kooskõlastamiseks esitatakse planeerimisseadusega sätestatud materjalid, kuid Päästekeskus annab kooskõlastuse vaid detailplaneeringu tuleohutust puudutavatele osadele. Konkreetsel juhul pandi insenertehnilise büroo pitser kahele planeeringu leheküljele ja juhtivinspektori kooskõlastuse pitser detailplaneeringu maa-ala- või põhiplaanile. Muinsuskaitseameti 28.09.2009 kirja nr 1-1-7/2616 (I kd lk 170 pöördel), milles kinnitatakse, et Muinsuskaitseamet on kooskõlastanud 27.04.2009 K.Enno Arhitektuuribüroo OÜ poolt koostatud Indreku maaüksuse detailplaneeringu. Eesti Energia 14.09.2009 kirja JV-ARE-RAJ-1/11181 (I kd lk 171), milles kinnitatakse, et Eesti Energia on kooskõlastanud 26.05.2008 K.Enno Arhitektuuribüroo poolt koostatud Indreku maaüksuse detailplaneeringu. Kooskõlastuseks oli esitatud detailplaneeringu põhijoonis koos seletuskirjaga. Eesti Energia 18.05.2010 kirja JV-ARE-POH/05957 (II kd lk 18), milles on märgitud, et Indreku kinnistu kooskõlastamiseks esitati detailplaneeringu põhijoonis (versioon 23.05.08, joonis 3, töö nr A197-0803 ja detailplaneeringu seletuskiri (koostatud aprill 2008).Kooskõlastamist palus planeeringu koostaja K.Enno. Keskkonnaameti 18.09.2009 kirja nr HJR 6-5/26905-3 (I kd lk 171pöördel), milles on märgitud, et Keskkonnaamet on kooskõlastanud Indreku kinnistu detailplaneeringu 20.02.2009. Kooskõlastus asub detailplaneeringu põhijoonisel. Detailplaneering vastas Kaiu Vallavalitsuse poolt väljastatuid lähteseisukohtadele ning täiendavad märkused puudusid. Lisaks on kaebuse esitaja esitatud Elioni 21.05.2010 kirja nr C541100/1068-1, milles on märgitud, et Indreku kinnistu detailplaneering esitati Elion Ettevõtted AS-le 25.04.2008 elektroonselt kooskõlastamiseks OÜ K.Enno Arhitektuuribüroo poolt. Elion kooskõlastas 28.04.2008 detailplaneeringu kooskõlas Elioni poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 7920509 maakaabli trassi osas.

§ 17

lg 4 kohaselt kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele. Seega, kuna detailplaneeringu algatamise korraldusega kinnitatud lähteseisukohtade p-s 5.1 nõutud isikute ja Keskkonnaameti kooskõlastused on detailplaneeringule antud ning kooskõlastamisel ei ole viidatud vastuolule seaduse või seaduse alusel 20 kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, saab lugeda detailplaneeringu kooskõlastatuks. Asjaolu, et kaebuste esitajatele on detailplaneeringule antud kooskõlastused jäänud ebaselgeks, ei muuda kooskõlastusi olematuteks. 79. Kaiu Vallavalitsuse 14.05.2010 kirjast nr 2-5.4/405 (I kd lk 264 pöördel) nähtuvalt pöördus vaidlusaluse detailplaneeringu kooskõlastuse saamiseks Muinsuskaitseameti poole Kaiu Vallavalitsus ning Tallinna Tervisekaitse Raplamaa osakonna, Elion Ettevõtted AS, Lääne-Eesti Päästekeskuse, OÜ Jaotusvõrgu, Raplamaa Keskkonnateenistuse ja Keskkonnaameti poole pöördus detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik. Detailplaneeringu algatamise korraldusega kinnitatud lähteseisukohtade p 5.2 kohaselt tuli kooskõlastused esitada projekteerija poolt allkirjastatud koondtabelina. Originaalkooskõlastused tuli esitada ühe originaaleksemplari juures, lisaeksemplarides esitada kooskõlastuste mustvalged koopiad. Seega lähteseisukohtade kohaselt tuli kooskõlastused esitada Kaiu Vallavalitsusele planeeringumaterjalide koosseisus. Kohtule esitatud kaebustes on kaebuste esitajad leidnud, et kooskõlastuste võtmine kohaliku omavalitsuse poolt tagab, et kooskõlastav haldusorgan saab enne kooskõlastuse andmist tutvuda nõuetekohaselt vormistatud detailplaneeringuga, sh kogu asjakohase dokumentatsiooniga, ning on kooskõlastuste andmisel või kooskõlastamisest keeldumisel erapooletu. Kohtuistungil leidsid kaebajad, et

§ 10lg 6 ei võimalda delegeerida planeeringu kooskõlastamist (II kd lk 120).

Vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamiseni kehtinud redaktsioonis

§ 10

lg 6 kohaselt võib kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse kohaliku omavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. Käesoleval juhul on Kaiu Vallavalitsuse ja M.L.i vahel sõlmitud leping nr 6-12/5 , millega anti M.L.ile üle Kaiu vallas Vahastu külas Indreku kinnistu detailplaneeringu koostamise ja planeeringu koostamise rahastamise kohustus (I kd lk 61). Kohus leiab, et

§ 10

lg 6 ei välista planeeringu koostamisest huvitatud isiku või planeeringu koostaja poolt planeeringu riigiasutustele kooskõlastamiseks esitamist. Lisaks sätestab

§ 17

lg 5, et kui kooskõlastust ei ole antud ühe kuu jooksul planeeringu kooskõlastajale väljasaatmise päevast arvates, arvestab planeeringu koostaja, et kooskõlastajal ei ole planeeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid.

§ 13

lg 2 kohaselt võib iseseisvalt ja oma vastutusel koostada detailplaneeringuid või juhtida nende koostamist kõrgharidusega arhitekt, planeerija või muu planeerimisalase ettevalmistusega spetsialist. Seega võib

§-st 17 tulenevalt planeeringule kooskõlastused hankida planeeringu koostaja. Kaebuste esitajad ei ole tõendanud, et kooskõlastavad haldusorganid ei ole saanud enne kooskõlastuse andmist tutvuda nõuetekohaselt vormistatud detailplaneeringuga või et kooskõlastuste andmisel ei olnud kooskõlastavad haldusorganid erapooletud. 80. Kohus ei nõustu kaebuste esitajate seisukohaga, et

§ 21

lg-st 5 tulenevalt tuleb juhul kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad planeeringu põhilahendusi, korrata planeeringu kooskõlastamist kõigi enne planeeringu põhilahenduste muutmist planeeringule kooskõlastused andnud isikutega.

§ 21

lg 5 sätestab: „Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad planeeringu põhilahendusi, korratakse planeeringu kooskõlastamist isikuga, keda muudatus puudutab, ning avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu planeeringu muutmise järel vastavalt käesoleva seaduse §-des 17–20 ja käesolevas paragrahvis sätestatule.“ Seega tuleb korrata planeeringu kooskõlastamist ainult isikutega, keda planeeringu muudatus puudutab. 81. Detailplaneeringu kehtestamise otsusest (I kd lk 68-69) nähtuvalt tehti 17.07.2008 kuni 31.07.2008 toimunud avaliku väljapaneku ja 28.08.2008 toimunud avaliku arutelu tulemuste alusel 21 detailplaneeringusse järgmised parandused ja täiendused: kavandatava tiigi pindala vähendati 5800 m2-lt 4400m2 -le; muudeti krundile juurdepääsu Xxxxxxx talu tee asemel avalikult kasutatavalt teelt; säilitati olemasolev kelder; planeeringusse kanti kavandatav aed; parandati olemasoleva ja kavandatava haljastuse osa kaartidel.” Et detailplaneeringusse viidi sisse eelnimetatud parandused ja täiendused nähtub ka 24.10.2008 planeerimiskoosoleku protokollist (I kd lk 45-46). Kaebuste esitajad ei ole kaebustes välja toonud, milliseid isikuid detailplaneeringu vastavas osas muutmine puudutab ning kellega seetõttu oleks tulnud detailplaneeringu kooskõlastust kordama. Kohtuistungil leidsid kaebuste esitajad, et olulisemaks põhilahenduste muudatuseks oli tiigi asukoht ja ulatus. Samuti muutus kinnistule juurdesõidutee asukoht ning muutunud asukohas läbib tee sidekaabli kaitsevööndit ja korduv kooskõlastus oleks tulnud küsida Elion AS-lt. Muudatus puudutab elektriliinide asukohta ja korduv kooskõlastus oleks tulnud küsida Eesti Energialt ja Eesti Energia Jaotusvõrkudelt. Korduv kooskõlastus oleks tulnud võtta ka Lääne-Eesti Päästekeskuselt, kuna peab olema veendunud, et Päästeamet saaks kinnistule sõita kiirabi ja päästeautoga ja samuti veenduma, et tiigi kalded ja nõlvad ei kujuta inimeste tervisele ja elule ohtu (II kd lk 122). Seoses tiigi asukoha ja ulatuse muutmisega otsustati 24.10.2008 planeerimiskoosolekul, et uus planeeringulahendus tuleb kooskõlastada keskkonnateenistusega (I kd lk 45-46). Keskkonnaamet on kooskõlastanud detailplaneeringu 20.02.2009 (I kd lk 171 pöördel). Asja materjalidest nähtuvalt esitas K.Enno Arhitektuuribüroo 18.03.2009 Kaiu Vallavalitsusele parandatud detailplaneeringu koos Keskkonnaameti originaalkooskõlastusega (I kd lk 47). Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et vaidlusaluse detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 17.07.2008 kuni 31.07.2008 ning detailplaneeringu avalik arutelu toimus 28.08.2008 (nähtub ka I kd lk 41, 68). Seega on Keskkonnaamet kooskõlastanud detailplaneeringu pärast esialgset avalikku väljapanekut ja 28.08.2008 avalikku arutelu. Järelikult ei kehti

§ 21lg-s 5 sätestatud korduva kooskõlastuse nõue Keskkonnaameti suhtes.

82.

§ 21

lg-s 5 sätestatud korduva kooskõlastuse nõue ei kehti ka Muinsuskaitseameti suhtes, kuna Muinsuskaitseamet on kooskõlastanud detailplaneeringu 27.04.2009 (I kd lk21, 170 pöördel), seega samuti pärast esialgset avalikku väljapanekut 17.07.2008 kuni 31.07.2008 ja 28.08.2008 avalikku arutelu. Kaebuste esitajad on kaebustes ekslikult leidnud, et Muinsuskaitseamet on kooskõlastanud detailplaneeringu aasta varem, s.o 27.04.2008 ning teinud sellest eksliku järelduse, et OÜ K.Enno Arhitektuuribüroo, esitades detailplaneeringu Kaiu Vallavalitsusele 27.05.2008, on teinud seda kuu aega pärast Kaiu Vallavalitsuse poolt Muinsuskaitseametilt detailplaneeringule kooskõlastuse palumist. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud ka kaebuste põhjendused, mille kohaselt jääb 27.04.2008 kooskõlastust arvestades arusaamatuks, millised dokumendid on kohalik omavalitsus kooskõlastuse saamiseks esitanud, milliste dokumentide põhjal on kooskõlastus antud ning millisel ajal planeering tegelikult vastuvõtmiseks esitati.

1. Kaebuste esitajad leiavad, et Muinsuskaitseameti 27.04.2008 (tegelikult on Muinsuskaitseamet kooskõlastanud detailplaneeringu 27.04.2009) antud detailplaneeringu kooskõlastus on õigusvastane, sest Muinsuskaitseameti 28.05.2010 kirjast nr 1-1-7/2176-1 (II kd lk 21) nähtuvalt toimus mälestise ning selle kaitsevööndi inspekteerimine 03.11.2009, seega kooskõlastuse andmise ajal ei juhindunud Muinsuskaitseamet kõikidest kooskõlastuse andmisel tähtsust omavatest asjaoludest. Kultuuriministri 01.09.1997 määrusega nr 59 on arheoloogiamälestiseks tunnistatud linnus “Vahastu linnamägi” registri nr 11931 (I kd lk 40). Kultuuriministri 01.09.1997 määrusega nr 59 arheoloogiamälestiseks tunnistatud linnuse “Vahastu linnamägi” kaitsevööndit ei kehtestatud. Kultuuriministri määruse andmise ajal kehtinud MukS § 25 lg 1 sätestas, et kinnismälestise kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd, millele laienevad kaitsekohustuse teatises esitatud kitsendused. Kui mälestiseks tunnistamise aktis ei ole märgitud teisiti, on kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. Ka kehtiv MukS § 25 lg 1 sätestab, et kinnismälestise kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd, millele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kitsendusi ja milles tehtavad 22 leevendused märgitakse kaitsekohustuse teatisse. Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Ajaloolise terviku moodustavatele või lähestikku asuvatele mälestistele võib kehtestada ühise kaitsevööndi. Kaitsevööndi ulatust võib muuta. Muinsuskaitseameti 28.05.2010 kirjas nr 1-1-7/2176-1 (II kd lk 21) on märgitud, et mälestise piirid ning selle kaitsevööndi ulatus on nähtavad Maa-ameti kaardiserveris kultuurimälestiste kaardirakenduses. Kirjale lisatud Maa-ameti kaardiserveri kultuurimälestiste kaardirakenduse kaardilt (II kd lk 23) nähtuvalt ei ulatu linnuse “Vahastu linnamägi” mälestise piir Indreku kinnistuni vaid jääb teisele poole avalikku teed. Sama nähtub ka Muinsuskitseameti 10.11.2009 elektronkirjale lisatud kaardilt ning vastustajate 28.05.2010 vastusele lisatud kaardilt (I kd lk 220a, II kd lk 10). Eeltoodust tulenevalt on ekslik kaebuste esitajate seisukoht, et registri nr 11931 all kultuurimälestiste riiklikusse registrisse kantud arheoloogiamälestis Vahastu linnus ulatub osaliselt Indreku kinnistu planeeringualale. Muinsuskaitseameti 28.05.2010 kirjale nr 1-1-7/2176-1 lisatud kaardilt (II kd lk 23) nähtuvalt ei ole kinnitatud linnuse „Vahastu linnamägi“ kaitsevööndit, kaardile on kantud mälestise kavandatav kaitsevöönd, mis väikeses ulatuses ulatub vaidlusaluse Indreku kinnistu detailplaneeringu alale ja Indreku kinnistule ulatuvast alast suuremas ulatuses ulatub mälestise kavandatav kaitsevöönd ka kaebuse esitaja R.K.i Xxxx kinnistule. Käesoleval juhul on Muinsuskaitseamet kooskõlastanud detailplaneeringu 27.04.2009, s.o pärast 17.07.2008- 31.07.2008 toimunud detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja 28.08.2008 toimunud avaliku arutelu tulemuste alusel detailplaneeringusse paranduste ja täienduste sisseviimist. Seega on Muinsuskaitseamet nõustunud planeeringuga sellisel kujul, nagu see on kooskõlastamiseks esitatud. Muinsuskitseameti 15.01.2010 elektronkirjas (I kd lk 250 p) on viitega MukS § 25 lg-le 2 märgitud, et detailplaneeringu kooskõlastamise ajendiks oli asjaolu, et osaliselt ulatub detailplaneeringuga hõivatud alale arheoloogimälestise kaitsevöönd. Muinsuskitseameti 10.11.2009 elektronkirjas (I kd lk 250) on viitega MuKS § 25 lg-le 1 märgitud, et välitööde käigus on mälestise piire täpsustatud. Eeltoodust nähtuvalt on Muinsuskaitseamet detailplaneeringu kooskõlastamisel MukS § 25 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudega arvestanud. Asjaolust, et hiljem on välitööde käigus mälestise piire täpsustatud, ei saa teha järeldust, et kooskõlastuse andmise ajal ei olnud Muinsuskaitseamet teadlik Vahastu linnuse kaitsevööndi ulatusest ning ei juhindunud seetõttu kõikidest kooskõlastuse andmisel tähtsust omavatest asjaoludest. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus kaebuste esitajate seisukohaga Muinsuskaitseameti kooskõlastuse õigusvastasusest.
2. Detailplaneeringu seletuskirja punktidest 7.1 ja 7.5 ja neis viidatud 2007.aasta liitumislepingust nr 128825 tarbimistingimuste muutmiseks ja lisateenuse lepingust nr 128826 võrgu ümberehituseks ning Elion Ettevõtted AS-i 20.12.2007 telekommunikatsioonialastest tehnilistest tingimustest nr 7920509, samuti detailplaneeringu joonistest enne ja pärast detailplaneeringusse muudatuste sisseviimist (asuvad detailplaneeringu originaaltoimikus) nähtuvalt ei ole elektrivarustuse ja side osas detailplaneeringusse muudatusi sisse viidud. Seega ei puuduta planeeringu muudatused Eesti Energia AS-i ega Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-d, samuti Elion Ettevõtted AS-i ning nendega ei olnud vaja planeeringu kooskõlastamist korrata.
3. Kuni
4. aasta
5. septembrini kehtinud päästeseaduse IV peatüki „Tuleohutuse tagamine“ § 21 lg 1 sätestas, et tuleohutusnõuded käesoleva seaduse mõistes on tehnilised ja korralduslikud nõuded, mille eesmärk on tagada maa ning selle juurde kuuluvate hoonete ja rajatiste (edaspidi objekt), tegevuse ja seadme töö tuleohutus, samuti nõuded tuleohutuspaigaldistele. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt üldplaneering ja detailplaneering kooskõlastatakse

§ 17

kohaselt maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse määratud juhtudel riigi või kohaliku omavalitsuse päästeasutusega. Ka Lääne-Eesti Päästekeskuse 19.05.2010 kirjas nr 1.2-10/5 (I kd lk 264) on märgitud, et Päästekeskus annab kooskõlastuse vaid detailplaneeringu tuleohutust puudutavatele osadele. Seega on asjakohatu kaebuste 23 esitajate seisukoht, et korduv kooskõlastus oleks tulnud võtta Lääne Eesti Päästekeskuselt veendumaks, et tiigi kalded ja nõlvad ei kujuta inimeste tervisele ja elule ohtu.

1. Detailplaneeringu kehtestamise otsusest nähtuvalt muudeti 17.07.2008-31.07.2008 toimunud avaliku väljapaneku ja 28.08.2008 toimunud avaliku arutelu tulemuste alusel detailplaneeringus krundile juurdepääsu Xxxxxxx talu tee asemel avalikult kasutatavalt teelt. Detailplaneeringu seletuskirja p-s 4 on märgitud, et detailplaneeringu elluviimisel rajatakse uus krundisisene tee ning mahasõit valla siseselt avalikult kasutatavalt teelt. Krundile planeeritakse neli parklakohta. Seletuskirja p-s 6.2 on märgitud, et mahasõit krundile rajatakse nii, et seal on võimalik päästeautodega sõita igasugustes ilmastikutingimustes. Riigikohtu halduskolleegium on 10.11.2009 otsuses asjas nr 3-3-1-84-08 (p 11) nentinud, et populaarkaebuse korral peab kaebaja juhinduma HKMS § 10 lg 1 punkti 4 ning lg 3 punkti 3 nõuetest, st välja tooma vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused, osutades sealhulgas õigusvastaselt kahjustatud avalikule huvile. Kaebuste esitajad ei ole kaebustes märkinud, millist avalikku huvi kahjustab Indreku maaüksuse detailplaneeringu alasse jääva krundi sisese tee asukoht ja seisund. Kohus leiab, et Indreku kinnistu krundi sisese tee asukoht ja seisund ei ole käsitletavad avalikes huvides kaitstava õigushüvena, vaid kinnistu omaniku erahuvina, mille kaitseks ei saa kaebuste esitajad populaarkaebusega kohtusse pöörduda.
2. Kohus ei nõustu kaebuste esitajate seisukohaga, et kuna maakonnas kavandatakse rohelise võrgustiku teemaplaneeringut, oleks kohalik omavalitsus pidanud enne vaidlusaluse detailplaneeringu menetlemist koostama rohelise võrgustiku teemaplaneeringu.

§ 8

lg 1 ja § 8 lg 3 p 7 kohaselt on vallas või linnas rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine kogu valla või linna territooriumi või selle osa kohta koostatava üldplaneeringu ülesandeks, mille sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt võib koostada teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks. Asjaolu, et kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks ei ole koostatud teemaplaneeringut, ei saa olla takistuseks detailplaneeringu kehtestamisel. Vastavalt

§ 8

lg-le 7 on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. Sellises redaktsioonis kehtis

§ 8lg 7 ka detailplaneeringu menetlemise ja kehtestamise ajal.

Käesoleval juhul on detailplaneeringu seletuskirjast (asub detailplaneeringu originaaltoimikus) lk 2 nähtuvalt vaidlusaluse detailplaneeringu koostamisel lähtutud kehtivast Kaiu Vallavolikogu 21.02.2003 määrusega nr 4 kinnitatud üldplaneeringust. Nähtuvalt Kaiu Vallavalitsuse 04.05.2009 korraldusest nr 51, millega jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, ei muudeta detailplaneeringuga Kaiu valla kehtivat üldplaneeringut (tl 49). 88. Kaebuste esitajad leiavad, et planeeringuga kavandatakse olulist keskkonnamõju omada võivat tegevust, millest tulenevalt tulnuks koos planeeringu algatamisega algatada ka keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kaebustes ei ole kaebuste esitajad täpsustanud, milles konkreetselt seisneb planeeringuga kavandatav olulist keskkonnamõju omada võiv tegevus. 20.05.2010 kaebuse täienduses on kaebuste esitajad leidnud, et kuivõrd Vahastu küla on Kaiu valla üldplaneeringus käsitletud väärtusliku alana ning Indreku kinnistu asub miljööväärtuslikul alal, on kaebuste esitajate hinnangul lubamatu, et detailplaneeringu menetluses ei ole läbi viidud keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Riigikohtu halduskolleegium on 18.06.2010 kohtumääruses nr 3-3-1-101-09 punktis 15 rõhutanud, et keskkonnale avaldatava mõju strateegiline hindamine on kohustuslik üksnes seaduses sätestatud juhtudel.

§ 1

lg 5 alusel korraldatakse planeeringute elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilist hindamist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud juhtudel ja korras. KeHJS § 6 lg 1 loetleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et vaidlusaluse detailplaneeringuga ei kavandata KeHJS § 6 lg-s 1 sätestatud tegevusi, seega ei ole vaidlusaluse detailplaneeringu realiseerimisel keskkonnamõju strateegiline hindamine kohustuslik. 24 Riigikohtu halduskolleegiumi viidatud kohtumääruses nr 3-3-1-101-09 on (p 15) leitud, et asjaolu, et KeHJS § 6 lg 1 kohaselt ei ole konkreetse projekti realiseerimisel keskkonnamõju strateegiline hindamine kohustuslik, ei välista iseendast aga KeHJS § 6 lg-le 2 tuginevat kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsust keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta. Käesoleval juhul on planeerimisdokumendi koostamise käigus enne selle dokumendi kehtestamist kohalik omavalitsus teinud otsuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta. Kaiu Vallavalitsuse 04.05.2009 korraldusega nr 51 on jäetud algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine Kaiu vallas Vahastu külas asuva Indreku kinnistu detailplaneeringule põhjendusega, et strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine ei too eeldatavalt kaasa olulist mõju tegevuskoha keskkonnataluvusele, ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ega sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara. Detailplaneeringuga ei muudeta Kaiu valla kehtivat üldplaneeringut (tl 49). Seega on Kaiu Vallavalitsuse 04.05.2009 korralduses nr 51 toodud põhjendused, miks on leitud, et keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole käesoleval juhul vajalik. Arvestades, et detailplaneeringu olid kooskõlastanud Keskkonnaamet, Tervisekaitsetalitus ja Muinsuskaitseamet, on kohalik omavalitsus põhjendatult leidnud, et keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Riigikohtu halduskolleegiumi viidatud kohtumääruses nr 3-3-1-101-09 on leitud (p 13), et keskkonnamõju hindamata jätmine planeerimismenetluse käigus on menetlustoiming, mille vaidlustamise võimalikkus sõltub sellest, kas nimetatud menetlustoiming on kohustuslik ning kas selle sooritamata jätmine toob kaasa ebaõige otsustuse keskkonda mõjutava objekti rajamise suhtes. Käesoleval juhul ei ole vaidlusaluse detailplaneeringu realiseerimisel keskkonnamõju strateegiline hindamine kohustuslik ja käesolevas kohtuotsuses toodud asjaolusid arvestades ka vajalik. Keskkonnamõju hindamisest loobumine ei too käesoleval juhul kaasa õigusvastast otsustust. Kaebuste esitajad ei ole ka vaidlustanud Kaiu Vallavalitsuse 04.05.2009 korraldust nr 51, millega kohalik omavalitsus on teinud otsuse, et keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi kohtumääruses nr 3-3-1-101-09 (p 15) on ka leitud: „Kuigi KeHJS § 33 lg 1 p 3 järgi korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist planeerimisdokumendi koostamise käigus enne selle dokumendi kehtestamist, kui see dokument on detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, on keskkonnamõju hindamine muudel juhtudel võimalik ka järgnevates menetlustes. Asjakohane on märkida, et ka kehtiva õiguse kohaselt (vt KeHJS § 11,

§ 1

, § 9 lg 12, ehitusseaduse § 24 lg 1, § 33 lg 61 ja § 34 lg 1 p 14) võib tegevusluba eeldavate projektide keskkonnamõju hindamine toimuda erinevatel menetlusetappidel: nii planeerimismenetluses, ehitusloa taotlemise kui ka kasutusloa taotlemise menetluses. Kuigi

§ 1

lg 5 kohaselt ühendatakse võimaluse korral keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus planeeringu koostamise menetlusega, ei nõua osundatud säte keskkonnamõju hindamist vältimatult planeerimismenetluses.“

1. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kuna detailplaneeringusse tehti 17.07.2008 kuni 31.07.2008 toimunud avaliku väljapaneku ja 28.08.2008 toimunud avaliku arutelu tulemusel parandusi ja täiendusi, mis muutsid planeeringu põhilahendusi, kordas Kaiu vallavalitsus detailplaneeringu avalikku väljapanekut 30.04.2009 kuni 14.05.
2. Seega võimaldas kohalik omavalitsus kõigil huvitatud isikutel, kes ei osalenud esialgsel väljapanekul ja avalikul arutelul, avaldada detailplaneeringu suhtes oma arvamust ning esitada sellele vastuväiteid teisel avalikul väljapanekul. Seega ei ole kaebuste esitajate viitamine Riigikohtu halduskolleegiumi 09.
3. 2004 otsusele nr 3-3-1-28-04 käesoleval juhul asjakohane.
4. Kaiu Vallavalitsus on 22.04.2009 kirjaga nr 7-3/302 teatanud detailplaneeringu teise avaliku väljapaneku toimumisest 30.04.2009 kuni 14.05.2009 Kaiu vallamajas esmaspäevast reedeni kell 8-16 ja Vahastu raamatukogus neljapäeval kell 10-17 ja reedel kell 10-16 muuhulgas ka kaebuste esitajatele (I kd lk 48). Kaiu Vallavalitsuse 22.04.2009 teates on märgitud ka avaliku arutelu toimumise aeg ja koht 14.05.2009 kell 17 Vahastu rahvamajas. Kohalik omavalitsus ei ole kaebuste esitajatele detailplaneeringu avalikust väljapanekust teatamisega rikkunud

§ 18

lg-s 7 sätestatud ühenädalast 25 teatamise tähtaega ega detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestusega

§ 19p-s 1 sätestatud kahenädalast tähtaega.

HMS § 33 lg 1 kohaselt kohaldatakse haldusmenetluses tähtaegade arvutamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. TsMS § 62 lg 1 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 136 lg 7 sätestab: „Kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäeva, kellaaja või sündmuse toimumisega, saabub tähtpäev sellel kuupäeval, kellaajal või sündmuse toimumisel.“ Käesoleval juhul oli detailplaneeringu avaliku väljapaneku aeg kindlaks määratud kuupäevaliselt ja kellaajaliselt ning lõppes 14.05.2009 kell 16.00 ja kaebuste esitajatele oli nimetatud asjaolu teada. Eeltoodust tulenevalt ei kohaldu käesoleval juhul TsMS § 62 lg 2 esimeses lauses sätestatu, mille kohaselt menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Planeeringutele ettepanekute ja vastuväidete esitamise kord on sätestatud

§-s 20. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt on igal isikul õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Sama paragrahvi lõige 2 sätestas vaidlusaluse detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal, et planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti teel või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus või maavanem oma seisukoha ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Seega sai planeeringule ettepanekuid ja vastuväiteid esitada planeeringu avaliku väljapaneku ajal, mis käesoleval juhul toimus 30.04.2009 kuni 14.05.2009 ja lõppes 14.05.2009 kell 16.00.

§ 21

lg 1 teine lause sätestas vaidlusaluse detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal: „Kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, peab kohalik omavalitsus korraldama detailplaneeringu avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.“ 14.05.2009 pärast avaliku väljapaneku lõppemist kell 17:12 kuni 18:25 toimunud koosoleku protokollis (I kd lk 131 pöördel -132,142, 172 pöördel) on märgitud, et avaliku väljapaneku jooksul ei laekunud ühtegi vastuväidet ega ettepanekut, siis avalikku arutelu ei toimu. Protokollist nähtuvalt on R.K. öelnud, et väljapaneku aeg oli liiga lühike, selle ajaga ei jõudnud eksperte kaasata, tal on ettepanekud kaasas. Seega koosoleku protokollist nähtuvalt ei ole R.K. detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal 30.04.2009 kuni 14.05.2009 kella 16.00-ni Indreku kinnistu detailplaneeringu kohta vastuväiteid ega ettepanekuid esitanud. Samuti ei ole ta koosoleku protokollist nähtuvalt esitanud oma ettepanekuid koosoleku ajal. Kaiu Vallavalitsuse 16.06.2009 kirjast nr 7-3/724-3 (I kd lk 50, 172) nähtuvalt on 20.05.2009 vallavalitsusele saabunud kirjaga R.K. esitanud vastuväiteid ja seisukohti 30.04.2009 kuni 14.05.2009 avalikul väljapanekul olnud Indreku kinnistu detailplaneeringu kohta. Kaiu Vallavalitsuse kirjast ei nähtu, millal on R.K. oma vastuväited ja seisukohad vallavalitsusele saatnud, kuid 14.05.2009 toimunud koosoleku protokollist järeldub, et see on saanud toimuda ainult pärast 14.05.2009 koosoleku lõppemist, seega pärast kella 18:25. Kuigi kaebuse esitaja R.K. on leidnud, et tal oli õigus esitada detailplaneeringule vastuväiteid kuni avaliku väljapaneku toimumise viimase päeva kella 24:00-ni, ei ole ta esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et ta on oma ettepanekud ja vastuväited vaidlusalusele detailplaneeringule esitanud 14.05.2009 kella 24:00-ni. Kaiu Vallavalitsus on R.K.ile 16.06.2009 kirjaga nr 7-3/724-3 vastanud, et avaliku väljapaneku ajal Indreku kinnistu detailplaneeringu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud, R.K.i 20.05.2009 saabunud ettepanekud ja vastuväited ei ole esitatud õigeaegselt ja seetõttu nendega ei arvestata. Ka vastuses kaebusele on vastustaja märkinud, et Kaiu vald on olnud järjepidevalt seisukohal, et mitte keegi, sealhulgas R.K., ei esitanud detailplaneeringu teistkordsel avalikul väljapanekul mingeid vastuväiteid või ettepanekuid. Eeltoodust nähtub, et vaidlusaluse detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus 30.04.2009 kuni 14.05.2009 detailplaneeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid ei laekunud, mistõttu ei pidanud kohalik omavalitsus

§ 21

lg 1 teise lause kohaselt korraldama detailplaneeringu avalikku 26 arutelu pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatu R.K.i kaebuse väide, et ajavahemik detailplaneeringu teistkordse avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu vahel oli ebapiisav. Ka ei pidanud kohalik omavalitsus arvestama ettepanekute ja vastuväidetega, mida ei esitatud avaliku väljapaneku käigus. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et avalikkusele, sealhulgas kaebuste esitajatele, on vaidlusaluse detailplaneeringu menetlemise käigus olnud tagatud nõuetekohane võimalus menetluses osalemiseks.

1. Eeltoodust tulenevalt on R.K.i ja J.J.i avalikes huvides esitatud kaebused Kaiu Vallavolikogu 18.06.2009 otsuse nr 15 „Indreku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks alusetud ja jäävad rahuldamata.
2. Käesoleva kohtuotsuse põhjendusi arvestades ei nõustu kohus kaebuse esitaja R.K.iga, et Kaiu Vallavalitsuse 20.07.2009 korraldus nr 81 „Ehitusloa väljastamine“ (I kd lk 71-72, toimik nr 3-09-1794 lk 28) on väljastatud õigusvastase detailplaneeringu alusel on seetõttu õigusvastane.
3. R.K. on kaebuses Kaiu Vallavalitsuse 20.07.2009 korralduse nr 81 „Ehitusloa väljastamine“ tühistamiseks leidnud, et ehitusloa andmine rikub R.K.i õigusi samadel põhjustel, nagu detailplaneeringu kehtestaminegi. Kohus on käesolevas kohtuotsuses leidnud, et vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamine ei riku R.K.i kaebuses märgitud subjektiivseid õigusi, seega ei riku ka Kaiu Vallavalitsuse 20.07.2009 korraldus nr 81 „Ehitusloa väljastamine“ R.K.i kaebuses märgitud subjektiivseid õigusi. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega haldusakti tühistamiseks pöörduda halduskohtusse isik, kelle õigusi haldusakt rikub. Kuna Kaiu Vallavalitsuse 20.07.2009 korraldus nr 81 R.K.i subjektiivseid õigusi ei riku, ei pea kohus andma hinnangut korralduse sisulisele õiguspärasusele.
4. Kaebuse esitaja R.K. on esitanud taotluse mõista välja tema poolt kantud menetluskuludest 80 830,00 krooni Kaiu Vallavolikogult ja 10 520 krooni Kaiu Vallavalitsuselt. Kaebuse esitaja J.J. on esitanud taotluse mõista välja tema poolt kantud menetluskulud 250,00 krooni Kaiu Vallavolikogult. Kuludokumendid ja maksekorraldused on kaebuse esitajad esitanud (I kd lk 63, 91,109; II kd lk 80-95; toimik nr 3-09-1567 lk 62; toimik nr 3-09-1794 lk 33, 42). Vastustajad on esitanud taotluse mõista R.K.ilt Kaiu Vallavolikogu ja Kaiu Vallavalitsuse kasuks välja menetluskulud 52 377 krooni ja J.J.ilt Kaiu Vallavolikogu ja Kaiu Vallavalitsuse kasuks välja menetluskulud 28 203 krooni. Kuludokumendid ja maksekorraldused on vastustajad esitanud II kd lk 99113). Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebused jäävad rahuldamata, on HKMS § 92 lg-st 1 tulenevalt menetluskulude kandjateks kaebuste esitajad. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistetakse halduskohtumenetluses välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas korduvalt väljendanud seisukohta, et selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, mistõttu võivad haldusorgani menetluskulud jääda tema kasuks välja mõistmata ka kaebuse rahuldamata jätmise korral (vt nt
5. novembri
6. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-52-07 ja
7. juuni
8. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-2407). Riigikohtu halduskolleegiumi 14.01.2009 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-62-08 on leitud, et planeerimisvaidlus ei välju kohaliku omavalitsuse üksuse igapäevase põhitegevuse raamidest. Riigikohtu halduskolleegium on 19.06.2007 kohtuotsus haldusasjas nr 3-3-1-24-07 möönnud, et haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise otsustamisel võib lisaks eelnevale arvestada ka kaebaja pahatahtlikkust, vaidlusaluse õigusküsimuse erilist tähendust õiguskorras ja muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid. Kohus leiab, et käesolev vaidlus nendele tunnustele ei vasta ning seetõttu ei ole vältimatu professionaalse õigusabi kasutamine. Seega ei kuulu vastustajate menetluskulud kaebuste esitajatelt väljamõistmisele. 27 Aili Maasik Kohtumik 28