2-10-16007/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Hallas, sekretär Terje Üürike Otsuse tegemise aeg ja koht 16.juulil 2010.a. Pärnu Rüütli tänava kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-16007 Tsiviilasi K.T. hagi M.M.`i vastu põlvnemise tuvastamise ja lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K.T. ik.kood xxxxxxxxxxx elukoht xxxxx mnt .xxx, xxxxx xxxxx linn Hageja esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal AB Rüütli OÜ Rüütli 14-214 Pärnu 80010 e-post:vahur@ryytlilaw.ee Kostja M.M. ik.kood xxxxxxxxxxx elukoht xxxx x x , xxxxx xxxxx Kostja esindaja vandeadvokaat Priit Tartu AB Priit Tartu OÜ aadress Esplanaadi 10-302, 80010 Pärnu e-post:priittartu@hot.ee Kohtuistungi toimumise aeg 06.juulil 2010 Resolutsioon :Juhindudes PKS § 42, § 61 lg 1,2,5, § 70 lg 1, kohus otsustas: Rahuldada hagi põlvnemise tuvastamise nõudes. Tuvastada, et M.T. sünd. xx xx xxxx.a. ik.kood xxxxxxxxxxx , sünniakt nr xxx ,sünd. registreeritud xx xx xxxx.a Pärnumaa Perekonnaseisuametis põlvneb M.M.`ist ik.kood xxxxxxxxxx, sünd.xx xx xxxx.a. Pärnu linnas, eestlane EV kodanik elukoht xxxx x x xxxxx. Rahuldada osaliselt hagi elatise nõudes. Välja mõista M.M.`ilt K.T. kasuks elatusraha alates 06.aprillist 2010 .a 1 800 ( üks tuhat kaheksasada ) krooni kuus poja M.T. sünd. xx xx xxxx.aastal ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni xx xx xxxx.a. Kohtukulud Juhindudes TsMS § 164 lg 1 jätta poolte endi kanda. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. kättetoimetamisele järgnevast päevast esitada Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja oli abielus H.T. xx xx xxxx- xx xx xxxx.a.Abielu ajal sündis hagejal xx xx xxxx.aastal poeg M.T., kelle sünniakti oli isana kantud H.T..Tegelik lapse isa on kostja M.M.. Pärnus Maakohus tunnistas otsusega xx xx xxxxx.a. tsiv asi nr x-xx-xxxx ebaõigeks M. T.sünniaktis tehtud vanema kande, mille järgi M.T. isa oli H.T.. Hageja palub tuvastada, et M.M. on M.T. biloogiline isa ja välja mõista kostjalt elatusraha poja ülalpidamiseks alates 01.05.2009 .a. 2500 krooni kuus. Kostja kirjalik vastus 25.05.2010 ( tl 45-47) Kostja tunnistab hagi osaliselt.Kostja ettepanekul on tehtud DNA uuring ning ekspertarvamuse kohaselt saab kostja M.M. olla suure tõenäosusega M.T. bioloogiline isa. Kostja ei tunnista hagi lapsele elatise nõudes. xxxx.aasta suve esimesel poolel tutvus kostja K.T.ga, kes oli tol ajal abielus H T..Suhe kestis sinna maani kuni K.T. jäi ootama last. Xx xx xxxx.aastal sündis M.T., kelle isana kanti lapse sünniakti K.T. seaduslik abikaasa H.T..Peale lapse sündi hageja ja kostja suhted halvenesid. Kostja soovis, et hageja hakkaks temaga koos elama.Hageja kolis ära oma vanemate juurde xxxxx.Vahepeal proovisid hageja ja kostja koos elada, kuid sellest ei tulnud midagi välja ning hageja läks uuesti elama oma vanemate juurde. Kostja suhtles aeg-ajalt M., hinges kripeldas, et kelle laps M. tegelikult on? Kostja otsustas eluga edasi liikuda ja hakkas koos elama L.H..Ametlikult kostja temaga abielus ei ole, kooselust on sündinud M.L.M. xx xx xxxx.a.Kostja kasvatada on ka elukaaslase vanem tütar esimesest kooselust . Kui M. oli 8-aastane, tegi kostja hagejale ettepaneku, et võtab poja oma nimele.Hageja keeldus kostja ettepanekust. Kostja ei võta omaks hageja süüdistusi nagu oleks ta hoidunud poja kasvatamisest kõrvale.Kostja väitel on ta püüdnud teha kõik võimaliku pidades last igal sünnipäeval meeles ja kui vähegi sai, suhtles temaga. Xx xx xxxx tegi hageja advokaadi vahendusel ettepaneku registreerida kostja M isana.Kuivõrd sünniaktis oli kehtiv isa kanne, ei olnud seda õiguslikult võimalik teha.Siis pöördus hageja kohtusse ja H.T. õigusvõtul põhineva kohtuotsusega tühistati poja sünniaktis isa kanne. Xx xx xxxx pöördus hageja uuesti advokaadi vahendusel kostja poole ettepanekuga esitada ühine avaldus M põlvnemise kindlakstegemiseks kostjast.Kuivõrd kostjal oli kahtlus, soovis ta DNA ekspertiisi Kostja ei nõustu sellega, et kohus mõistaks elatise välja tagasiulatuvalt alates 01.05.2009 summas 2500 krooni kuus. Kohtuistungil avaldas kostja, et on nõus maksma elatusraha 1500 krooni kuus arvestades asjaolu, et tema ülalpidamisel on ka teine laps. Menetluse käik 17.05.2010 on kostja taotlusel läbi viidud DNA uuring ja analüüsi tulemusel ei ole välistatud, et M.M.`i isadus M.T. suhtes , seega saab M.M. olla suure tõenäosusega M.T. isa ( tl 48-49). 2 Kohtuistungil 06.juulil 2010 ei vaidle pooled enam selle üle, et kostja ei oleks M.T. isa.Pooled vaidlevad elatise suuruse ja selle üle, mis ajast tuleks elatusraha kostjalt välja mõista. Hageja on oma seisukohti muutnud ja palub välja mõista elatusraha alates hagi esitamisest summas 2 175 krooni kuus. Kostja on nõus elatusraha maksma 1500 krooni kuus. Kohtu seisukoht Vastavalt 01.07.2010.a. jõustunud perekonnaseaduse § 210 lg 2 rakendussättele kohaldatakse asjaolule ja toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.Hagi on kohtule esitatud 06.04.2010.a .Seega kuulub käesolevas asjas kohaldamisele enne 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseadus. Kuni 30.06.2010 kehtinud Perekonnaseaduse (PKS) § 42 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab.PkS § 42 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kostja ei vaidle peale ekspertarvamuse saamist vastu asjaolule, et on M.T. isa. Pärnu Maavalitsuse poolt 04.05.2010 väljastatud M.T. sünniakti kohaselt puudub sünniaktis isa kanne. Sünniakti ääremärkusena on kirjas, et isa H.T. kanne on tühistatud Pärnu Maakohtu otsusega xx xx xxxx, mis on jõustunud xx xx xxxx tsiv asi nr x-xx-xxxx. Eelneva alusel on tuvastatud asjaolud, mis võimaldavad M.M.`it pidada M.T. isaks. Elatise nõude osas kuulub kohaldamisele PKS § 70 lg 1 , kui isik, ei täida ülalpidamis kohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hagi on kohtule esitatud xx xx xxxxa. PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustus tekib seoses põlvnemisega.Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad PKS § 38 lg 1 järgi põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras.Kohus on tuvastanud hageja poja põlvnemise kostjast PKS § 42 alusel.PKS § 70 järgi mõistab kohus elatise lapse ülalpidamiseks välja alates elatisehagi esitamisest.Seega puudub seaduslik alus mõista elatis välja tagasiulatuvalt enne isast põlvnemise tuvastamise hagi esitamist.Kostja seisukoht, et elatis tuleks välja mõista alates ekspertiisi tegemisest ei ole kooskõlas PKS § 70 lg-ga 1. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-36-08 PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lapse vajadusi ei ole vaidlustatud. Kostja ülalpidamisel on ka teine laps M.L.M. sünd.xx xx xxxx ( tl 51) , kes kostja väitel hageja poolt nõutud suuruses elatise väljamõistmise korral PKS § 61 lg 5 kohaselt osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtu hinnangul tuleb elatusraha kostjalt välja mõista 1800 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.Kostja töötasu xxxxxxxx OÜ-st on palgatõendi kohaselt miinimumpalk 4350 krooni kuus ( tl 50).Kostja on võtnud xxxx x x elamu renoveermiseks SEB Pangast laenu xx xx xxxx, mille tagasimakse kohustus kohtule esitatud maksegraafiku kohaselt on 1 456 kr ja 40 s kuus. Kostja on äriregistri teabesüsteemi kohaselt torustiku, kütte –ja kliimaseadmete paigaldusega tegeleva äriühingu OÜ xxxxxxxx osanik ja juhatuse liige. 2009.aasta majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu palgakulu xx xxx kr.Juhatuse esimees saab aruande kohaselt juhatuse liikme tasu, muid hüvesid ja soodustusi ei maksta. Hageja sissetulekud pangakonto väljatrüki kohaselt on xxxx krooni kuus.Kostja varalise seisundi paranemisel on hagejal õigus nõuda elatise suurendamist. 3 Kuivõrd pooled elatise suuruse osas kokkuleppele ei saanud, määras kohus kogutud tõendite alusel arvestades poolte varalist seisundit elatise suuruseks 1800 krooni kuus seoses asjaoluga, et kostja ülalpidamisel on ka tema teine laps, kes elatise väljamõistmise korral hageja poolt nõutud suuruses osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps ( alus PKS § 61 lg 5). Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abielu ja põlvnemise asjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ingrid Hallas Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2010 kohtuotsuse resolutiivosa: RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu 16.07.2010 otsus tühistada elatise väljamõistmise osas ja saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. 4