Välja mõista alates 30.03.2009.a. elatusraha A. V`lt K. V. kasuks poja R. V. sünd.xxxxxxx.a. ülalpidamiseks 2175 ( kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni 08.03.2018.aastani. Kohtukulud Juhindudes TsMS § 162 lg 4 jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. kättetoimetamisele järgnevast päevast esitada Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Poolte abielust on sündinud xxxxxxxxx.a. poeg, kes elab hageja juures ja on tema kasvatada. Abielu lahutati xxxxxxxxxx.a. Hageja väitel ei ole kostja osa võtnud lapse ülalpidamisest alates 2007.aasta jaanuarist. Hageja väitel kulub lapse ülalpidamisele keskmiselt 3 700 krooni kuus. Hageja igakuine sissetulek on 4 000 krooni, muu vara puudub. Lisaks toetab hagejat tema pensionärist ema summaga 3 000 kuni 4 000 krooni kuus vastavalt vajadusele. Hageja palub kostjalt välja mõista poja ülalpidamiseks elatusraha alates 2007 aasta jaanuarist 2175 krooni kuus. 1 Kostja kirjalik vastus Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kirjalikus vastuses kohtule 08.04.2010 kostja ei tunnista, et ei ole osalenud lapse ülalpidamises alates 2007.aasta jaanuarist. Kostja väitel on ta andnud raha K. V-le vastavalt võimalusele, samuti on kandnud raha poja arvele ning andnud pojale sularaha, mida ei saa tõendada. Kostja kinnitab, et toetab edaspidi poega vastavalt võimalustele. Hageja arvamus kostja vastuse kohta 28.04.2010 esitas hageja kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja ei nõustu kostja väidetega, et nagu oleks lapse isa osalenud aktiivselt poja kasvatamisel. Hageja väitel on kostja käinud oma poega viimase 10 kuu jooksul vaatamas 2 korda (jõulud ja sünnipäev). Kostja pangaülekanded hagejale on olnud muudel eesmärkidel. Hageja kinnitusel on ta saanud alates 2007. aasta jaanuarist kuni tänaseni poja elatusraha summas 9 300 krooni. Kohtu seisukoht Esmalt peab kohus vajalikuks selgitada hagejale, et elatusraha saab tagasiulatuvalt kostjalt nõuda Perekonnaseadus § 70 lg 2 kohaselt ühe aasta eest enne elatishagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust s.o. kohus saab elatise välja mõista alates 30.märtsist 2009.a., sest hagi on kohtule saabunud 30.märtsil 2010.a. Kohus kontrollinud kostja poolt esitatud konto väljavõtet alates 01.04.2009 mille kohaselt on kostja kandnud pojale 19.05.2009 650 kr (selgitus- kooli maksude raha), 29.05.2010 385 kr K. R`le (selgitus- R-i hambaarst), 19.07.2009 R. V`le 500 kr (selgitus- raha), 26.11.2009 R. V`le 1 000 kr (selgitus- toetus). Kostja poolt pojale taskuraha kandmine ei ole käsitletav ülalpidamise kohustuse täitmisena. Riigikohus on oma lahendis nr. 3-2-1-3-07 asunud seisukohale, et „Elatise väljamõistmisel saab lugeda ülalpidamiskohustuse täidetuks, sh osaliselt täidetuks, kui kohustus täidetakse nõutekohaselt, sh õigele isikule, seejuures tuleb lähtuda ka VÕS § 76 lg-st 3. Tulenevalt
lg-st 1 on vanem täitnud ülalpidamiskohustust siis, kui ta on ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Reeglina ei saa ülalpidamiskohustust lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele endale. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamise kohustuste täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Heakskiit võib TsÜS § 68 lg 3 järgi väljenduda ka vanema teos, millest võib järeldada vanema heakskiitu, nt kui vanem asub lapse kontole kantud raha kasutama“.
lg 1 kohaselt kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt elatise välja lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Seega tuleb elatusraha maksta vanemale, kelle juures laps elab ja kes muretseb lapsele igapäevaeluks vajaliku toidu, riietuse, kannab eluasemega seotud kulud jne.
lg 1 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära s.o. 2175 kr kuus, summa , mida hageja on nõudnud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta on viimase aasta jooksul enne elatushagi esitamist hagejale lapse ülalpidamiseks elatusraha maksnud. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on kostja ettevõtte xxxxxxxxx juhatuse liige ja omanik, kuid osaühing ei ole äriregistrile majandusaasta aruandeid esitanud, registri kanne on tehtud 31.12.2007.a. seega 2008 aasta majandusaasta aruande oleks pidanud esitama. Poolte vahel ei ole vaidlust elatise suuruse üle. 2 Kuivõrd hageja nõue on alammääras, ei ole vajalik lapse kulutuste liikide kaupa arvestuse lahti kirjutamine.Kostjalt välja mõistetud summa katab lapse minimaalsed vajadused. Seega kuulub hagi esitatud kujul rahuldamisele. Menetluskulud Poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Ingrid Hallas Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.