Obsah (5)

§ 5§ 230§ 231§ 162§ 174

2-09-70082 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 24. november 2010 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-70

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooled on ära kuulatu 07.10.2010 istungil. 13. Kohus kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 14.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kostja on XXX, Tallinnas asuva korteri omanik (tl 7). Elamu XXX hooldust korraldab ja kommunaalteenuseid vahendab hageja valitsemislepingu alusel (tl 5-6 ja 19-26). Hageja on kostjale esitanud igakuiselt kinnitatud majanduskava (tl 8-18) alusel arveid osutatud teenuste eest tasumiseks (tl 27-39). 07.10.2010 vähendas hageja võlgnevust 2 551,30 krooni võrra ehk vee tagasiarvestuse võrra vähenes võlg augustis 2010 summani 9 249 krooni. Kostja keeldub arveid tasumast, kuna korter oli perioodil 01.12.2008-01.12.2009 ilma vee ja kanalisatsioonita ning seetõttu kasutuskõlbmatu ja seisis tühjana. Seega on kostja seisukohal, et kostja ei ole kohustatud tasuma hagejale haldus- ja hooldustasu, üldvee, üldelektri, soojusenergia ja prügiveo eest, kuna kostja ei ole teenuseid tarbinud. Samuti leiab kostja, et ei ole kohustatud arveid tasuma, kuna korter seisis tühjana hageja süül, kes ei leidnud kiiret lahendust torustiku vahetamisele. Kostja on seisukohal, et hageja on rikkunud lepingu punkte 3.7, 3.9 ja 3.
3. Korteriomandiseadus (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. VÕS § 76 3 2-09-70082 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
4. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõendiga on leidnud tõendamist, et kostja poolt on tasumata hooldus- ja kommunaalteenuste eest vastavalt hageja esitatud arvetele. Hageja on teinud tagasiarvestuse summas 2551,30 krooni augustis 2010 tarbitud vee osas, mille võrra hageja vähendas nõuet. Vee tagasiarvestuse tingis asjaolu, et kostja ei esitanud pikema aja vältel hagejale veenäite, mistõttu arvestati veekulu eelmiste perioodide keskmiste näitude alusel ja üldvee kulust lähtuvalt. Kohus leiab, et kostja hoolsuskohustus oli esitada veenäite igakuiselt isegi juhul kui ta ei kasutanud vett. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud väited ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja olles korteriomanik ei ole vaidlustanud üldkoosoleku otsuseid, majanduskava aluseid ega esitatud arveid. Asjaolu, et kostja ei kasutanud korterit ei ole aluseks arvete mittetasumisel. Seadus ei näe ette, et kui kostja isiklikult korterit ei kasuta, siis ei tule kostjal tasuda kaasomandi majandamiseks tehtavaid vajalikke kulutusi. Kohus märgib, et ei võta seisukohti kostja väidete osas üldkoosoleku protokollile ja otsusele, kuna kohtule ei ole esitatud hagi üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks.
5. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on arvestanud viivist summas 499,73 krooni. Viivise arvestus on näidatud hagis. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt välja mõistmisele. Menetluskulud
6. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik 4