KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 07. detsember 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-1439 Haldusasi U. V. kaebus Pirita L

§ 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. U. V. kasutab üürilepingu alusel Tallinnas Xxxxxxx tee xx-x asuvat eluruumi ning esitas
2. novembril 1993 avalduse selle eluruumi erastamiseks.
3. oktoobri 2005 korraldusega nr 2005-k tagastas Tallinna Linnavalitsus Xxxxxxx tee xx asuvad hooned Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidule (edaspidi EEKBKL). Tallinna Halduskohus tühistas eelnimetatud korralduse haldusasjas 3-05-1352 tehtud otsusega, Tallinna Ringkonnakohus jättis haldusakti tühistamise osas halduskohtu otsuse jõusse ning esitatud 1 kassatsioonkaebust ei võtnud Riigikohus menetlusse. Tallinna Linnavalitsuse
4. märtsi 2009 korraldusega nr 436 tagastati EEKBKL-ile 62/100 suurune mõtteline osa Xxxxxxx tee xx elamust.
6. aprillil 2010 saatis Pirita Linnaosa Valitsus U. V.le ning Xxxxxxx tee xx korterit x üürilepingu alusel kasutavale E. P.ile teate nr 2-2/64, mille kohaselt on kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse (edaspidi KaasES) kohaselt erastamise objektiks 176/1821 ja 211/1821 suurused mõttelised osad Xxxxxxx tee xx elamust ning et teate adressaatidel kui üürnikel on eesõigus osta üks neist mõttelistest osadest, milleks tuleb esitada ühe kuu jooksul teate kättesaamisest arvates Pirita Linnaosa Valitsusele kirjalik avaldus. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
7. U. V. esitas
8. juunil 2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Pirita Linnaosa Valitsuse
9. aprilli 2010 teate nr 2-2/64 tühistamist, linnaosavalistuse kohustamist võtmaks meetmeid võimaldamaks kaebuse esitajal erastada üürilepingu alusel kasutatavat eluruumi, tuvastaks Pirita Linnaosa Valitsuse õigusvastase viivituse kaebuse esitajale eluruumi erastamisel ning mõistaks kaebuse esitaja kasuks välja õiglase hüvitise tekitatud moraalse kahju eest. Alternatiivselt taotleb kaebuse esitaja, et kui kohus peaks leidma, et tema kasutuses oleva eluruumi erastamine eluruumide erastamise seaduse (EES) alusel ei ole võimalik, jagaks kohus Xxxxxxx tee xx elamu reaalosadeks või kohustaks Pirita Linnaosa Valitsust muutma vaidlusaluse teate kohaselt erastamisele kuuluvatele mõttelistele osadele vastavad korterid eluruumidena kasutamiskõlblikuks. Kaebuse esitaja leiab, et teade, mille kohaselt hakatakse Xxxxxxx tee xx elamu mõttelisi osi erastama KaasES alusel, rikub kaebuse esitaja õigust erastada tema poolt üürilepingu alusel kasutatav eluruum. Seejuures toob kaebuse esitaja välja, et eluruumid, mis vastavad teates nimetatud mõtteliste osade suurusele (korterid 1 ja 2) on tegelikult kasutuskõlbmatud ja varisemisohtlikud ning tuleks elamispindade hulgast üldse välja arvata. Kaebuse esitaja selgitab, et haldusasjas 3-05-1352 tehtud kohtuotsustest tekkis tal ootus, et nimetatud kohtumenetluse järgselt asutakse talle eluruumi erastama eluruumide erastamise seaduse (EES) alusel ning kaebuse esitaja hinnangul ei ole erastamine KaasES alusel antud juhul õigustatud. Kaebuse esitaja toob ka välja, et Pirita Linnaosa Valitsus ei ole püüdnudki jagada elamut reaalosadeks, millisel juhul oleks igatahes võimalik eluruumide erastamine EES alusel. Kaebuse esiaja viitab sellele, et haldusasjas 3-05-1352 tehtud kohtuotsusega kohustati Pirita Linnaosa Valitsust võtma meetmeid, võimaldamaks kaebuse esitajal eluruum erastada. Kohtuistungil märkis kaebuse esitaja täiendavalt, et enne seda, kui linnavalitsus otsustas asuda erastama KaasES alusel, ei tagatud kaebuse esitajale kui huvitatud isikule ärakuulamisõigust ning linnaosavalitsus ei täitnud oma selgitamiskohustust. Samuti tõi kaebuse esitaja kohtuistungil välja, et ruumid, mis praegu moodustavad korteri 4, moodustasid varem kaks korterit ning kui see korteri uuesti kaheks korteriks jagada, oleks kaebuse esitajale võimalik eluruum erastada. VASTUSTAJA SEISUKOHT
10. Pirita Linnaosa Valitsus leiab, et kaebus on põhjendamatu, kuivõrd vaidlusalune teade ei riku kaebuse esitaja õigusi, sellega üksnes antakse talle võimalus osaleda elamu mõtteliste osade erastamisel. Vastustaja toob välja, et kuidagi ei oleks võimalik erastada kaebuse esitajale korterit nr 4, kuna see on suurem kui erastamise objektiks olev mõtteline osa elamust. Samuti on vastustaja seisukohal, et konkreetset elamut ei ole ehitustehniliselt võimalik jagada reaalosadeks ning samuti ei ole kellelgi õigust nõuda kaasomanikelt elamu reaalosadeks jagamist. Viimaks toob vastustaja välja, et kuivõrd U. V. ei esitanud kuu aja jooksul teate saamisest avaldust mõtteliste osade erastamiseks, on ta sellegi õiguse käesolevaks ajaks minetanud. 2 KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD
11. Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistde Koguduste Liit peab kaebust põhjendamatuks, leides esiteks, et kaebuse esitaja õigusi Pirita Linnaosa Valitsuse
12. aprilli 2010 teade nr 2-2/64 rikkuda ei saa, arvestades, et kaebuse esitaja ei esitanud antud tähtaja jooksul avaldust mõttelise osa erastamiseks ning on seeläbi kaotanud ka KaasES mõttes esimest eelistust omava isiku staatuse. Kolmas isik selgitab, et kuigi U. V. esitas tähtaegselt eluruumi nr 4 erastamise avalduse, ei ole antud juhul talle selle eluruumi erastamine EES alusel võimalik, kuna elamu, kus see eluruum paikneb, on Tallinna linna kui erastamise kohustatud subjekti ning EEKBKL-i kaasomandis ning EES § 3 lg 11 kohaselt oleks sellises olukorras eluruumi erastamine EES alusel võimalik üksnes juhul kui kaasomanikud saavutavad kokkuleppe elamu reaalosadeks jagamise kohta. Kolmas isik leiab, et Xxxxxxx tee xx elamut ei ole ehitustehniliselt võimalik reaalosadeks jagada, kuna elamu jagamine reaalosadeks on võimalik piki vertikaaljoont, nii et moodustatavatel reaalosadel oleksid eraldi sissepääsud ja iseseisvad tehnorajatiste süsteemid ning et uute moodustatavate reaalosade juurde peab olema võimalik luua iseseisvad kinnistud. Siinkohal viitab kolmas isik ka kaasomandiosade suurusele ning toob välja, et kaebuse esitaja kasutuses olev eluruum (91,4 m2) moodustab ligikaudu 50% elamu üldpinnast, samas kui kohustatud subjekti omandis on vaid 35% elamust. Samuti toob kolmas isik välja, et ühestki õigusaktist ei tulene erastamise kohustatud subjekti kohustust sõlmida kokkulepet ega nõuda teistelt kaasomanikelt kaasomandis oleva elamu reaalosadeks jagamiseks kokkuleppe sõlmimist ka siis, kui ehituslikult oleks see võimalik. Kolmas isik leiab, et kaebuse esitajal ei saanud tekkida eluruumi erastamise avalduse esitamisest ega jõustunud kohtulahendist haldusasjas nr 3-05-1352 õiguspärast ootust, et ta saab realiseerida oma soovi üürilepingus näidatud eluruumi erastamiseks eluruumide erastamise seaduse alusel. Samuti selgitab vastustaja, et KaasES alusel ei erastata mitte kortereid, vaid elamu mõttelisi osi ning leiab, et Pirita Linnaosa Valitsus on KaasES sätetest täpselt juhindunud.
13. Kolmas isik E. P. on kaebuse kohta esitatud kirjalikus seletuses teatanud, et vaidleb kaebusele vastu, toetades Pirita Linnaosa Valitsuse ning EEKBKL’i seisukohta ning leides, et elamu reaalosadeks jagamine ei ole võimalik. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab et U. V. kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Käesolevas asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selles, et U. V. kasutab Tallinna linnaga (Pirita Linnaosa Valitsusega) sõlmitud üürilepingu alusel 91,4 m2 suurust eluruumi Xxxxxxx tee xx-x ega ka selles, et ta on seaduses ettenähtud tähtaja jooksul esitanud avalduse selle eluruumi erastamiseks EES alusel. Vaidlust pole ka selles, et Xxxxxxx tee xx elamu on Tallinna linna ja EEKBKL’i kaasomandis selliselt, et Tallinna linnale kui erastamise kohustatud subjektile kuulub 38/100 ning EEKBKL’ile 62/100 suurune mõtteline osa kaasomandist. Kuivõrd kaebuse esitaja ei ole vastu vaielnud vaidlusaluses teates märgitud mõtteliste osade suuruse ja neile vastavate eluruumide pindalade suhtele (176/1821- 17,6 m2 ja 211/1821 – 21,1 m2), ei ole vaidlust ka selles, et elamu üldpind on 182,1 m
15. Vaidlus taandub sisuliselt aga küsimusele, kas kaebuse esitajal on neil asjaoludel subjektiivne õigus nõuda tema poolt kasutatava eluruumi erastamist EES sätete alusel ning kas teade, millega Pirita Linnaosa Valitsus kutsus kaebuse esitajat ja E. P.it osalema elamu mõtteliste osade erastamisel rikub seda subjektiivset õigust.
16. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajal ei ole seda subjektiivset õigust, mille kaitseks ta kohtu poole pöördunud on. Asjaolu, et kaebuse esitaja on esitanud tähtaegselt eluruumi 3 erastamise avalduse, ei anna talle subjektiivset õigust saada erastamise teel selle eluruumi omanikuks, kui eluruumi erastamine on muudest asjaoludest tingituna välistatud. Käesoleval juhul on tegemist erastamise kohustatud subjekti ning kolmanda isiku kaasomandis olevas elamus paikneva eluruumiga. EES § 3 lõikes 11 sätestatakse, et kaasomandisse kuuluvates elamutes, mille üheks omanikuks on eluruumide erastamise kohustatud subjekt, asuvad eluruumid erastatakse EES alusel juhul, kui kaasomanikud saavutavad kokkuleppe elamu reaalosade kindlaksmääramiseks. Kui kaasomanikud ei jõua kokkuleppele, erastatakse eluruum eraldi seaduse alusel. Selleks eraldi seaduseks on KaasES, mille § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt on erastamise objektiks kaasomandis oleva elamu mõtteline osa, mille omanik on teiste hulgas kohalik omavalitsus ning selline kaasomandis oleva elamu mõtteline osa erastatakse KaasES järgi siis, kui kaasomanikud ei sõlmi elamu reaalosadeks jagamise kokkulepet või kui kaasomandis olevat elamut ei ole reaalosadeks jagatud kohtuotsusega. Eelnevast tulenevalt oleks Xxxxxxx tee xx elamus asuvate eluruumide erastamine EES alusel võimalik vaid juhul kui Tallinna linn ja EEKBKL oleksid sõlminud kokkuleppe elamu jagamiseks reaalosadeks. Sellist kokkulepet sõlmitud ei ole. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et kaebuse esitajal ei ole ka seadusest tulenet õigust nõuda sellise kokkuleppe sõlmimist isegi juhul kui elamu oleks ehitustehniliselt võimalik reaalosadeks jagada. Selles osas, kas konkreetse elamu reaalosadeks jagamine ehitustehniliselt võimalik oleks või mitte, ei ole asjas kogutud tõendite alusel võimalik kindlat seisukohta võtta, ent eeltoodud põhjustel ei ole see ka oluline. Seadus ei kohusta eluruumide erastamise kohustatud subjekti otsima teise kaasomanikuga kokkulepet elamu reaalosadeks jagamiseks ega esitama näiteks kohtule kaasomandi lõpetamise ja asja reaalosadeks jagamise nõuet. Asjaõigusseaduse § 76 lg 1 kohaselt on küll kaasomanikul võimalik esitada maakohtule hagi kaasomandi lõpetamiseks ja asja jagamiseks, ent ühestki õigusaktist ei tulene kaasomandi lõpetamise nõude esitamise võimalust muudele isikutele, samuti ei tulene ühestki avaliku õiguse normist kaebuse esitajale õigust nõuda, et Tallinna linn kui erastamise kohustatud subjekt nõuaks kaasomandis oleva elamu kaasomandi lõpetamist ja selle reaalosadeks jagamist. Samas on õige vastustaja ja kolmanda isiku seisukoht, et reaalosadeks saaks elamut jagada piki vertikaaltelge, kusjuures iga jagamise tulemusena tekkiv reaalosa peab olema funktsionaalselt kasutatav sõltumata teistest reaalosadest ning iga reaalosa juurde peab saama moodustada eraldi kinnisasja. Piltlikult öeldes peab iga reaalosa alla jääma maatükk, mis ei jää samal ajal mõne teise reaalosa alla. Lisaks eeltoodule tuleb silmas pidada, et KaasES § 2 lõike 5 kohaselt võivad kaasomanikud pärast KaasES jõustumist tekkinud kaasomandi puhul elamu jagamises reaalosadeks asjaõigusseaduse järgi kokku leppida ühe aasta jooksul, arvates kaasomandi tekkimisest. Tallinna linna ja EEKBKL’i kaasomand tekkis Xxxxxxx tee xx elamu osalise tagastamisega EEKBKL’ile Tallinna Linnavalitsuse
17. märtsi 2009 korraldusega nr 436-k. Vaidlusaluse teate, milles kutsuti kaebuse esitajat osalema elamu mõtteliste osade erastamisel, esitas Pirita Linnaosa Valitus
18. aprillil 2010, seega enam kui aasta aega pärast kaasomandi tekkimist. Selleks ajaks oli niisiis KaasES § 2 lõikes 5 sätestatud tähtaeg, mille jooksul oli elamu reaalosadeks jagamine lubatav, möödunud ning reaalosadeks jagamine ja eluruumide erastamine EES alusel ka seetõttu võimatu.
19. Kaebuse esitaja heidab vastustajale ette seda, et erastamiseks pakutakse eluruume, mis ei ole oma tehnilise seisukorra tõttu eluruumidena kasutatavad ning mida keegi tegelikult erastada soovinud ei ole. See seisukoht ei ole õige juba seetõttu, et KaasES alusel ei erastata mitte konkreetseid eluruume, vaid erastatakse mõttelised osad elamust kui terviklikust asjast. See, kuidas kaasomanikud hiljem kaasomandis olevat elamut kasutama hakkavad, lepitakse kaasomanike vahel kokku hiljem. See tähendab seda, et Xxxxxxx tee xx Tallinna linnale kuuluva mõttelise osa erastamisel KaasES alusel saavad erastamise õigustatud subjektid omandada mõttelisi osi sellest elamust, mitte konkreetseid eluruume. Küll aga tuleneb 4 KaasES-ist, et eraldi erastatavate mõtteliste osade suurus määratakse kindlaks korterite suuruse kaudu. See tähendab seda, et kui kohustatud subjekti ja kolmanda isiku kaasomandis on elamu, kus asub mitu korterit, siis ei saa linn selle seaduse alusel erastada ühele isikule kohe kogu kohustatud subjektile kuuluvat kaasomandiosa, vaid peab kaasomandiosa erastama osade kaupa. KaasES § 5 lõikes 1 sätestatakse, et erastamise objektiks olev mõtteline osa elamust erastatakse osade kaupa nende suuruse järjekorras, alustades kõige väiksemast osast. Kohustatud subjekt määrab vastavad osad iga korteri üldpinna ja elamu kõigi eluruumide üldpinna suhtena. Nende osade summa ei tohi olla suurem, kui on erastamise objektiks olev mõtteline osa elamust. Erastamise objekt, mis on väiksem kui väikseima korteri üldpinna ja elamu kõigi eluruumide üldpinna suhe, ning see osa erastamise objektist, mis moodustub erastamise objekti ja käesoleva lõike tingimustele vastavalt määratud mõtteliste osade summa vahena, erastatakse KaasES paragrahv 6 alusel. Iga esimest eelistust omav isik saab osta ainult ühe osa erastamise objektist. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Xxxxxxx tee xx elamus on mitu korterit, ning vaidlusalusest teatest nähtuvalt on kõige väiksema korteri pindala 17,6 m2 ning suuruselt järgmise korteri pindala on 21,1 m
20. Viimatinimetatud asjaoludele ei ole kaebuse esitaja vastu vaielnud. Eelviidatud KaasES § 5 lõikest 1 tulenevalt erastataksegi Tallinna linnale kuuluv kaasomandiosa (38/100 elamust) selliselt, et esimesena erastatakse see mõtteline osa elamust, mis vastab kõige väiksema korteri pindalale ehk teisisõnu 176/1821 suurune mõtteline osa, seejärel järgmine, st. 211/1821 suurune mõtteline osa. Juhul kui pärast nende mõtteliste osade erastamist jääb linna omandisse kaasomandiosa, mis on väiksem kui väikseim allesjäänud korter selles majas, siis erastatakse see mõtteline osa KaasES § 6 alusel elamu teistele kaasomanikele, kelle hulgas on selleks ajaks ka need isikud, kes on saanud kaasomanikeks mõtteliste osade erastamise teel. Seetõttu ei ole õige kaebuse esitaja seisukoht, et talle pakutakse erastamiseks konkreetseid kortereid x ja x, vaid erastamise objektiks KaasES tähenduses on Xxxxxxx tee xx mõttelised osad.
21. Põhjendatud ei ole kaebuse esitaja taotlus, et erastamise kohustatud subjekt viiks enne erastamise läbiviimist korterid 1 ja 2 seisukorda, mis vastaks eluruumidele esitatavatele nõuetele. Kuivõrd erastamise objektiks ei ole konkreetsed korterid, vaid mõtteline (st. reaalselt piiritlemata) osa elamust, siis ei oma nende korterite tehniline seisukord erastamisel tähtsust. KaasES-ist ei tulene, et kaasomandis oleva elamu mõttelisi osi ei tohi erastada, kui elamu mõned ruumid eluruumidele esitatavatele nõuetel ei vasta. Samuti ei ole mõttelise osa erastamiseks õigustatud subjektil seadusest tulenevat õigust nõuda kaasomandis oleva elamu parendamist enne mõttelise osa erastamist. Siinkohal tuleb märkida sedagi, et jättes Pirita Linnaosa Valitsusel esitamata avalduse mõttelise osa erastamiseks (kuu aja jooksul vaidlusaluse teate kättesaamisest), on kaebuse esitaja praeguseks ka kaotanud võimalus Xxxxxxx tee xx mõtteliste osade erastamiseks esimese eelistusena, mistõttu ei saa see, millises seisukorras on konkreetne elamu, mille mõttelisi osi Tallinna linn KaasES alusel erastama hakkab, kaebuse esitaja õigusi rikkuda.
22. Õige on ka vastustaja ja kolmanda isiku seisukoht, et ei EES ega KaasES alusel ei saaks kaebuse esitajatele erastada üürilepingu alusel nende kasutuses olevat eluruumi ega selle suurusele vastavat mõttelist osa Xxxxxxx tee xx elamust. Vaidlusaluse elamu üldpind on 182,1 m2, kaebuse esitaja kasutuses oleva korteri nr x pindalaks on 91,4 m2, mis moodustab elamu kogupinnast umbes 50,2%, samas kui Tallinna Linna kaasomandiosa suurus on 38/100 ehk 38%. Tallinna linn ei saaks mistahes juhul erastada kaebuse esitajale suuremat mõttelist osa, kui linnale kuulub.
23. Asjassepuutuvaks ei saa pidada kaebuse esitaja väidet, et ruumid, mis praegu moodustavad korteri nr x, moodustasid kunagi varem kaks korterit (x ja x) ning et praeguse korteri nr x uuesti kaheks korteriks muutmisel peaks erastamine toimuma teistmoodi. Esiteks tuleb 5 märkida, et isegi kui eeldada, et varem oli Xxxxxxx xx elamus kortereid rohkem ning isegi kui varasem olukord taastada, ei annaks see siiski mistahes alust erastada seal olevaid eluruume EES alusel, kuna kokkulepet elamu reaalosadeks jagamiseks ei ole kaasomanikud sõlminud ega saa ka enam sõlmida. Teiseks ei nähta ei eluruumide ega elamu mõtteliste osade erastamist reguleerivad õigusaktid ette elamutes mingisuguste täiendavate ehituslike muudatuste tegemist enne erastamist. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja kasutab Xxxxxxx tee xx elamus 91,4 m2 suurust elamispinda üürilepingu alusel kui ühte korterit. See, et kunagi varem võis tegemist olla mitme korteriga ei oma antud juhul mistahes tähtsust, ega ka see, kas või milliste pingutustega oleks võimalik praegu üks korter mitmeks jagada.
24. Kohtuistungil heitis kaebuse esitaja vastustajale ette ka seda, et linnaosavalitsus ei ole täitnud oma selgitamiskohustust ega ole taganud kaebuse esitajale ärakuulamisõigust. Käesoleval juhul algas kaasomandis oleva elamu mõtteliste osade erastamise menetlus vastava teate esitamisega esimese eelistusena erastamise õigusega isikutele. Juba eelpooltoodud põhjustel oli mõtteliste osade erastamine KaasES alusel ainuke õiguspärane viis linna omandis oleva kaasomandiosa käsutamiseks. Enne selle menetluse alustamist kaebuse esitaja ärakuulamiseks või talle täiendavate selgituste jagamiseks ei olnud linnaosavalitsusel kohustust. Ärakuulamise eesmärk on eelkõige see, et haldusorgan saab asja otsustamisel arvestada huvitatud isikute arvamusega. Iseäranis oluline on ärakuulamisõiguse tagamine kaalutlusõiguse alusel antavate haldusaktide menetluses. Käesoleval juhul ei oleks kaebuse esitajate arvamus või soov saada EES alusel enda omandisse üürilepingu alusel nende kasutuses olnud eluruum, kuidagi mõjutada vastustaja kohustust toimetada erastamine KaasES alusel. Põhimõtteliselt on võimalik, et linna organid on kaebuse esitajale andnud ebapiisavalt teavet või jätnud kohaselt vastamata mõnele teabenõudele või selgitustaotlusele, ent see ei muuda iseenesest õigusvastaseks kaasomandis olema elamu mõtteliste osade erastamise menetluse alustamist. Siinkohal tuleb tähele panna, et eluruumide erastamine EES alusel ei oleks olnud võimalik enne elamu tagastamise taotluse lõplikku lahendist ning pärast elamu tagastamise avalduse lahendamist ning EEKBKL-ile elamu 61/100 suuruse mõttelise osa tagastamist ei olnud elamu erastamine EES alusel samuti enam võimalik, kuna tegemist oli kaasomandis oleva elamuga, mille reaalosadeks jagamise kokkulepet kaasomanikud ei sõlminud.
25. Kuivõrd kaebuse esitajal ei ole eeltoodud põhjustel subjektiivset õigust eluruumi (korterit nr 4) erastamiseks, ei saa Pirita Linnaosa Valitsuse
26. aprilli 2010 teade kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuda ning puudub alus kohustada linnaosavalitsust võtma meetmeid, mis tagaksid eluruumi erastamise kaebuse esitajale. Samuti ei saa põhjendatuks pidada ka taotlust tunnistada õigusvastaseks vastustaja tegevusetus/viivitus eluruumi erastamisel, kuna kaebuse esitajal ei ole eluruumi (korteri nr x) erastamise õigust. Kuna kaasomandis oleva elamu mõtteliste osade erastamise alustamisega ei ole kaebuse esitaja õigusi rikutud, ei saa põhjendatud olla ka kaebuses esitatud moraalse kahju hüvitamise nõue. MENETLUSKULUD
27. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks.

§ 92

lõikes 7 sätestatakse, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kuigi halduskohus ei kaasa kolmandat isikut menetlusse kindlal poolel, tuleb menetluskulude jagamisel lugeda kolmas isik osalenuks sellel poolel, kelle nõudeid või vastuväiteid kolmas isik menetluses sisuliselt toetas. Käesoleval juhul taotles EEKBKL kaebuse rahuldamata jätmist, osaledes menetluses seega vastustaja poolel.

§ 93

lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada menetluskulude 6 nimekiri ja kuludokumendid enne kohtuvaidlusi. Vastustaja ei ole enda kasuks menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kolmas isik on taotlenud 21 456 krooni suuruse õigusabikulu väljamõistmist. Menetluskulu kandmine on tõendatud advokaadibüroo arvete ning nende tasumist tõendavate pangakonto väljavõtetega. Kaebuse esitaja pidas kolmanda isiku menetluskulusid ebamõistlikult suureks.

§ 93

lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

§ 92

lõikes 10 sätestatakse aga, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sama põhimõte kehtib kohtu hinnangul ka kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmisel. Kohus leiab, et vaidluse sisulist keerukust, vaidlusaluste asjaolude hulka ning kolmanda isiku positsiooni kujundamiseks ja kaitsmiseks vajalike dokumentide mahtu arvestades on õigusabikulu suurus ülemäärane. Mõistlikuks õigusabikulu suuruseks on kohtu hinnangul 15 000 krooni. Kohus nõustub sellega, et kolmanda isikut ei saa kaebuse esitajast paremas olukorras olevaks pidada üksnes seetõttu, et tegemist on juriidilise isikuga, kolmanda EEKBKL’i näol on tegemist liikmelisusel põhineva ühinguga, mis ei tegele äritegevusest kasumi teenimisega. Samas on kolmanda isiku protsessuaalne positsioon tugevam selle tõttu, et ta osales samal poolel vastustajaga, kellel on esmasena kohustus vaidlustatud haldusakte ja toiminguid kaitsta. Seetõttu on kohtu hingul õiglane vähendada kolmanda isiku kasuks välja mõistetavaid menetluskulusid

92 lg 10 alusel veel kolmandiku võrra ning mõista kaebuse esitajalt menetluskulu 10 000 krooni. Kristjan Siigur kohtunik 7