lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja on põhjendatud välja kuulutada võlgniku pankrot.
Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul vara 58,16 krooni väärtuses ning kohustusi 103 109,28 krooni ulatuses. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgnikul puuduvad vahendid, mille arvelt rahuldada võlausaldajate ees olevaid kohustusi. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema, võlgniku majandustegevus on lõppenud nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku majandustegevus lõppenud jaanuaris 2010. Alates veebruarist 2010 ei ole äriühingule kuuluvatelt arvelduskontodelt tehinguid tehtud. Seega oleks pidanud võlgniku endine juhatuse liige KHesitama veebruarikuu jooksul pankrotiavalduse. 15.03.2010 toimus äriühingu osaniku vahetus ning uueks osanikuks sai AK, kes on ühtlasi ka alates 24.03.2010 äriühingu juhatuse liige. Kuna endine juhatuse liige pankrotiavaldust kohtule ei esitanud, oleks pidanud seda tegema uus juhatuse liige. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud võlgniku arvelduskontodelt sularaha väljavõtteid ja tehinguid, mille seos majandustegevusega ei ole selge. Samuti on arvelduskontodelt tehtud väljamakseid selgitusega kuluraha ja objekti nimi, kuludokumente ega aruandlust ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitatud. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et äriühingu maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võib olla osaühingu endise juhatuse liikme raske juhtimisviga. Ei ole ilmnenud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks muu kuriteo tunnustega tegu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul esineb vara tagasivõitmise või 2 tagasinõudmise võimalusi, kuna 2009 aastal on võõrandatud äriühingule kuulunud sõidukid väärtusega hinnanguliselt 52 500 – 75 000 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub võlgnikul võimalus oma majandustegevust jätkata, kuna selleks puuduvad vajalikud vahendid. Ka puudub võlgnikul vara, mille arvelt läbi viia pankrotimenetlus.
lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Võlausaldaja OÜ MO on 17.12.2010 tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse katteks 30 000 krooni. Seega puudub kohtul alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus leiab, et ajutine haldur on tuvastanud, et äriühing oli maksejõuetu juba 2010. aasta algul. Kohus leiab,et võlgniku juhatuse liige võib olla rikkunud äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 5¹ sätestatud kohustust. ÄS § 180 lg 5¹ järgi kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Äriühingu juhatuse liige ei esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust. Kohtu hinnangul tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga ning anda hinnang vara tagasivõitmise võimalustele.
lg 1 p 3 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 16 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 19 200 krooni, millel lisandub sotsiaalmaks 6 336 krooni.
lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud ning tuleb võlgnikult välja mõista. Sotsiaalmaks ajutise halduri tasult summas 6 336 krooni tuleb tasuda võlgnikul sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 4 alusel. Tiia Mõtsnik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.