KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Piret Mõistlik Menetlusosalised ja nende esindajad
- oktoobril 2010 kell 16.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis 2-10-15149 Tallinna linna avaldus AK isiku- ja varahooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks (vanema õiguste äravõtmine kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse mõttes) lapse LGKsuhtes Avaldaja: Tallinna linn Põhja-Tallinna linnaosa kaudu Avaldaja lepinguline esindaja: Marit P (XXX) Puudutatud isik I: AK(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isik II: LGK(isikukood: XXX, viibimiskoht: XXX) Puudutatud isiku II esindaja määratud korras: vandeadvokaat Natalia Lausmaa (e-post: nlausmaa@hot.ee) Resolutsioon
- Rahuldada Tallinna linna avaldus AK isiku- ja varahooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks lapse LGK suhtes.
- Võtta ära AK(isikukood: XXX) täielikult lapse LGK(isikukood: XXX) isiku- ja varahooldusõigus. Määruse kehtivus ja viivitamatu täitmine Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3). Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400.00 krooni. Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on Tallinna linna avaldus AK isiku- ja varahooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks (vanema õiguste äravõtmine kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse mõttes) lapse LGK suhtes. Lapse emana on sünniakti kantud AK. AK sünnitas oma viienda lapse LG XXX AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna Naistekliinikus, samal päeval soovis pr K haiglast lahkuda, kuna koju jäi XXX sündinud tütar A . 22.12.2009 esitas A. K avaldajale avalduse LG ajutiselt varjupaika paigutamiseks, kuna tal on rakse kahe väikese lapsega toime tulla, elukaaslane sõidab välismaale tööle ja temast tuge ei ole. XXX suunati laps Tallinna Lastehaiglasse. Ema rasedusega arvel ei olnud, tütart vaatamas ei käinud. Kuna AK 04.01.2010 ja 05.01.2010 ekirjadele ei reageerinud, viis avaldaja lepinguline esindaja lapse lastehaiglast varjupaika, kus LG viibib siiani. Ema lapse vastu huvi ei tunne. Olenemata korduvatest kokkulepetest, ei ole AK lastekaitsespetsialistidega kokkusaamisele ilmunud. Temalt on Pärnu Maakohtu 06.03.2008 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-813 ära võetud vanema õigused laste K (sünd. XXX), E (sünd. XXX) ja LL (sünd. XXX) suhtes. LGK esindaja toetab avaldaja taotlust. Lapse hooldusõiguse äravõtmine on põhjendatud ja vastab lapse huvidele. AK ei ole täitnud oma lapse hoolsuskohustust. 18.10.2010 toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja esitatud avalduse juurde, lapsele määratud esindaja nõustus avaldusega. Lapsele määratud esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele lapse huvidest lähtudes. Kohtumääruse põhjendused Menetluse käigus on osutunud AK ärakuulamine võimatuks. Olenemata asjaolust, et talle on avaldus koos lisadega ja kutsed ärakuulamisele 23.08.2010 kell 14.00 ja 18.10.2010 kell 15.30 kätte toimetatud elektrooniliselt e-posti aadressile XXX, mille kättesaamist on kinnitatud, ning isiklikult allkirja vastu üleandmisega, ei ole AK ärakuulamisele ilmunud. Samuti ei ole ta suhelnud avaldajaga, ei ole käinud last vaatamas. Nimetatut kogumis hinnates, kohus leiab, et sellisest käitumisest nähtub üheselt, et AK ei hooli lapsest ja ei soovi täita oma kohustusi lapse eest hoolitsemisel ning avaldus on võimalik lahendada teda ära kuulamata. Kohus, ära kuulanud avaldaja esindaja, lapse esindaja seisukoha ning tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et avaldus AK lapse LG isiku- ja varahooldusõigus täielikuks äravõtmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avalduse rahuldamisel juhindub kohus kõigepealt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt juhul kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. PKS § 134 lg 3 kohaselt võib kohus alaealise varahoolduse täies ulatuses ära võtta. PKS § 135 lg 2 sätestab, et isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Kohus asub seisukohale, et ära kuulatud menetlusosaliste seletustega, samuti kohtu käsutuses olevate dokumentaalsete tõenditega on leidnud tõendamist, et AK on jätnud hooletusse oma alaealise tütre LG. Lapse ema suhtub hoolimatult oma lapsesse. AK jättis vastsündinu haiglasse, ei ole käinud teda hiljem lastekodu väikelaste varjupaigas vaatamas, olenemata eelnevatest kokkulepetest ei ilmu lastekaitsespetsialistide jutule arutamaks LG edasist elukäiku. Samuti ei ole A. K pidanud vajalikuks ilmuda ka kohtusse ärakuulamisele. Eelnenust nähtub üheselt, et AK ei tunne LG käekäigu vastu vähematki huvi. Tulenevalt eeltoodust on kohtu arvates põhjendatud ära võtta lapse emalt täielikult nii lapse isikuhooldusõigus kui ka varahooldusõigus. Kohtunik