KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane
- detsember 2010, Jõhvi 3-10-1683 H. K kaebus Püssi Linnavalitsuse 21.06.2010 otsustuse nr 10-12/780 tühistamiseks ja toimetulekutoetuse määramisele kohustava ettekirjutuse tegemiseks
- november 2010 Püssi Linnavalitsuse esindaja Silver Peepmaa Resolutsioon Jätta H. K kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, seega hiljemalt 06.01.
- ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 21.06.2010 teatas Püssi Linnavalitsus H. K, et tema toimetuleku toetuse avaldus jäetakse rahuldamata (tl 28), kuna eelmise kuu sissetulek oli pere toimetuleku tagamiseks piisav ning lisaks on tema alaealise poja nimel ka kaks kinnisvara objekti. 30.06.2010 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja H. K kaebus (tl 1-421), milles ta palub, et toimetulekutoetusest keeldumise kohta tehtud otsustus tühistataks ja kohustataks toetust määrama. Kaebaja märkis, et on töötu ja peab pojaga elama vaid 600 krooni suurusest riiklikust peretoetusest, sest perekonna valduses olevad kinnisvaraobjektid ei taga reaalselt elatusvahendeid vaid on sedavõrd halvas olukorras, et hoopis suurendavad kulusid. Oma arvel olnud rahasumma väitis ta olevat meessõbra poolt poja tuleviku kindlustamiseks tehtud sihtotstarbelise annetuse, mida polnud võimalik muuks otstarbeks kasutada ning lisas, et tal on suured transpordikulud, kuna poeg peab füüsilise tagakiusamise tõttu õppima Lüganuse asemel Uhtnas. Veel väitis kaebaja, et linna sotsiaaltöötajad on sagedasti vahetunud, tema pole neilt kunagi teavet saanud ning ka praegune on kogenematu ega olnud võimeline toimetulekutoetuse kohta midagi vastama. 1 Püssi Linnavalitsuse kirjalikus vastuses (tl 74-75) paluti jätta kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 23 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata, sest kaebaja pole läbinud sotsiaalhoolekande seaduse § 33 lg 3 ette nähtud kohustuslikku kohtuvälist menetlust, kuid esitati ka oma sisulised vastuväited. Neis viidati sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lg 1, § 22’ lg 1, § 222 lg 3 § 223 lg 1, 2 ja lg 3 ning märgiti, et kaebuse esitaja pole toonud ühtegi põhjendust, miks on vaidlustatud teade õigusvastane. Veel märgiti, et toimetulekutoetus määratakse jooksvaks kuuks ja eelnevate kuude eest seda tagasiulatuvalt ei määrata ja lisati, et kaebaja on nõuetekohase taotluse tähtaegselt esitanud ainult juunis 2010, hiljem pole ta seda teinud. Kohtuistungil jäi Silver Peepmaa kirjalikult esitatu juurde ega esitanud täiendusi. H. K kohtuistungile ei ilmunud, selle toimumise aeg ja koht olid talle teatavaks tehtud (tl 66, 68 ja 72). KOHTU PÕHJENDUSED Toimetulekutoetuse määramise aluseid ja korda reguleerib sotsiaalhoolekandeseadus, mille § 22 lg 1, 2 ja § 222 lg 1 kohaselt on seda toetust õigustatud saama üksi elav isik või perekond, kelle kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek on pärast jooksva kuu arvestuslike eluruumi alaliste kulude mahaarvamist alla kehtestatud toimetulekupiiri. Püssi Linnavalitsuse 21.06.2010 teates nr 10-1.2/780 (tl 28) kohaselt keelduti H. K 17.06.2010 avalduse alusel toimetulekutoetust määramast põhjusel, et perekonna mai kuu sissetulek oli 72 262 krooni ja tema poja nimel on kaks kinnisvaraobjekti, mida saaks toimetuleku tagamiseks realiseerida. Kaebaja ise väidab, et kinnisvara on halvas seisus ega taga toimetulekuks piisavaid vahendeid (tl. 8-11 ja 39), rahasumma ohverdas meessõber tema poja elu kindlustamiseks ning tal puudus võimalus seda muuks otstarbeks kasutada (tl 11-13). Sotsiaalhoolekande seaduse § 222 lg 2 on loetletud need rahalised vahendid, mida ei arvata sissetulekute hulka, eraisiku poolt antud mistahes toetusi, annetusi või kingitusi ei ole seejuures nimetatud. Kaebusele lisatud Swedpangas asuva O. K konto väljavõttest (tl 32) nähtub, et tema arvele on H. K 10.05.2010 kandnud 72 262 ja 124.70 krooni ning 19.05.2010 täiendavalt veel ka 3719 krooni. Seega tuli toimetulekutoetuse määramise aluseks oleva sissetuleku määratlemisel nende summadega arvestada ning ei omanud mingit tähendust, kes täpselt, mis põhjusel ja missugusel otstarbel need andis. Sama seaduse § 223 lg 3 kehtestab juhud, millistel võib toimetulekutoetuse määramisest keelduda ning seejuures on ära nimetatud ka taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad, mis tagavad talle või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid. See, kuidas täpselt oma rahalisi vahendeid ja vallas- või kinnisasju käsutada, on küll iga konkreetse isiku enda otsustada, kuid toimetulekutoetuse taotlemisel tuleb arvestada, et esmavajaduste raamidest väljuva vara omamine võib kaasa tuua toimetulekutoetuse määramisest keeldumise. H. K pole sellega arvestanud ning on vaatamata raskustele oma pere toimetulekus otsustanud osta poja nimel elamiskõlbmatu ehitisega maatüki, mille korrastamine ja hooldamine on tema enda sõnul kulukas ja nõuab aega (tl 9-11). Eeltoodust tulenevalt polnud Püssi Linnavalitsusel alust rahuldada H. K taotlust ega määrata talle käesoleva aasta juunikuus toime tulemiseks toimetulekutoetust. Seega jääb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kohtumäärusega vabastati H. K kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest (tl 62). Püssi Linnavolikogu oma menetluskulude kohta taotlust ei esitanud (tl 81). Raili Randlane Kohtunik 2