KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane
- november 2010, Jõhvi 3-10-1426 L. K kaebus Püssi Linnavolikogu 15.04.2010 protokollilise otsuse nr 8 tühistamiseks, asja uuele läbivaatamisele kohustava ettekirjutuse tegemiseks ning varalise kahju hüvitamiseks
- november 2010 L. K ja Püssi Linnavolikogu esindaja Silver Peepmaa Resolutsioon Jätta L. K kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, seega hiljemalt 30.12.
- ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED Püssi Linnavalitsuse 15.02.2001 korraldusega nr 24 (tl 11) otsustati tagastada L. K omandisse Püssi linnas Jõe 10 asuv 17 525 m2 suurune maaüksus ning määrati selle sihtotstarbeks elamumaa ja hinnaks 18 krooni ühe ruutmeetri eest. 20.01.2010 esitas L. K Püssi Linnavolikogule taotluse Jõe 10 sihtotstarbe muutmiseks (tl 41). Püssi Linnavolikogu 21.01.2010 otsusega nr 15 (tl 42) loobuti detailplaneeringu algatamisest ning märgiti põhjuseks suured kulud ja vastuolu kehtiva üldplaneeringuga. 31.03.2010 esitas L. K uue taotluse maa sihtotstarbe muutmiseks (tl 42 pöördel) ja 15.04.2010 toimunud volikogu istungil jäeti see protokollilise otsusega (tl 9) samadel põhjendustel rahuldamata, kuid märgiti lisaks, et küsimus võetakse uuesti päevakorda, kui omanik on nõus detailplaneeringu algatamist finantseerima. 1 01.06.2010 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja L. K kaebus (tl 1-4), milles kurdetakse maa sihtotstarbest tulenevate maamaksusummade tasumisega tekkinud probleemide üle, palutakse lahendada asi nii, et maksta tuleks vaid maa väärtuse järgi ning hüvitada tagantjärele ka tekitatud kahju. Püssi Linnavolikogule adresseeritud kohtu nõudmise peale esitas vastuse Püssi Linnavalitsus (tl 3940). Selles paluti kaebuse menetlemine halduskohtumenetluse seadustiku § 24 lg 1 p 1 alusel lõpetada ja väideti, et kaebaja nõuded pole täidetavad, sest vaidlustatud protokoll pole haldusakt haldusmenetluse seaduse mõttes, maamaksu määrab Maksu- ja Tolliamet õigusaktides sätestatud alustel ning kaebaja pole tõendanud, kelle poolt, milliseid õigusnorme rikkudes ja kui suures ulatuses on talle kahju tekitatud. Seejuures tugineti planeerimisseaduse § 9 lg 4’, § 10 lg 1 ja 6, halduskohtumenetluse seadustiku § 6 ja 26 ning märgiti, et kaebaja pole kasutanud võimalust vaidlustada Püssi Linnavolikogu 21.01.2010 otsust nr
- Kohtuistungil jäid mõlemad menetlusosalised kirjalikult esitatu juurde. L. K nõustus sellega, kuidas on kohus tema nõuded formuleerinud ning väitis, et ei osanud maa tagastamisel ega maksuteadete saamisel arvata, et midagi on valesti ja maa eest tuleb hakata nii palju maksma, see käib talle üle jõu ning on tekkinud võlg. Ta väitis, et ei saa aru, kuidas saab sihtotstarve maa hinda muuta ning leidis, et kogu maast saab vaid kuni 1200 m2 olla elamumaa, ülejäänu on väheväärtuslik jõe kallas, soo ja tiik. Silver Peepmaa väitis, et on koostanud vastuse linnavalitsuse nimelt ekslikult ning märkis, et volikogu pole keeldunud detailplaneeringu algatamisest ja küsimus on ainult maksmises, sest linnal vastavad vahendid puuduvad. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebuse väidete ja sellele lisatud dokumentaalsete tõendite kohaselt on L. K eesmärgiks juba määratud ja tulevikus määratava maamaksu suuruse vähendamine ning ta on seoses sellega korduvalt Püssi Linnavolikogu poole pöördunud. Maa maksustamise aluseid ja korda reguleerib maamaksuseadus. Selle § 1 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on maamaks maa hindamise seaduse alusel kindlaks määratud maa maksustamishinnast lähtuv maks, mis arvutatakse kohalikust omavalitsusest saadud andmete põhjal. Maamaksuseaduse § 5 lg 1 ja 2 kohaselt on maamaksumäär vahemikus 0,1 kuni 2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas, täpse maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu ja seda võib katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja maa hinnatsoonide kaupa ka diferentseerida. Maksu- ja Tolliameti kodulehel avalikult kättesaadava maamaksumäärade tabeli kohaselt kehtib Püssi linnas ühtne maamaksumäär, mida ei ole diferentseeritud ei maa hinnatsoonide ega katastriüksuste sihtotstarvete liikide kaupa. Seega ei oma L. K Püssi linnas kuuluva maa maksumäära seisukohalt mingit tähendust, milline on selle sihtotstarve. Oluline on see aga maa maksustamishinna määramisel, sest maa hindamise seaduse § 6 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 22.05.2001 määruse nr 179 § 2 ja § 3 kohaselt on just maakasutuse sihtotstarve üheks maksustamishinna arvutamise lähtealuseks. L. K Püssi linnas Jõe 10 kuuluva maa sihtotstarve on kindlaks määratud selle tagastamise kohta 15.02.2010 antud Püssi Linnavalitsuse korralduses nr 24 (tl 11), mida kaebaja ei ole vaidlustanud (tl 48). Maakatastriseaduse § 18 lg 2 kohaselt määratakse katastriüksuse sihtotstarve linnade ja teistel detailplaneeringu kohustusega aladel kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud detailplaneeringu alusel. Vabariigi Valitsuse § 23.10.2008 määruse nr 155 § 2 lg 1 ja § 4 p 2 kohaselt toimub detailplaneeringu koostamise kohustuse korral ka sihtotstarbe muutmine kinnisasja omaniku taotluse alusel ja vaid detailplaneeringu kehtestamise teel. Planeerimisseaduse § 10 lg 1 lubab igal isikul teha planeeringu koostamise algatamise ettepanekut. Selle menetlemine on küll kohaliku omavalitsuse kohustus, kuid samas ei pruugi ettepaneku esitamisega kaasneda veel tingimusteta detailplaneeringu algatamist ja kohalik omavalitsus võib planeeringu koostamise algatamisest ka 2 keelduda. Vastav otsustus on olenemata vormistamisest sisult haldusakt ja seega halduskohtus sellisena ka vaidlustatav. Kuna planeeringu koostamise algatamisest keeldumise aluste loetelu ei ole seaduseandja kehtestanud, puudub isikul subjektiivne õigus nõuda tema planeeringu algatamise taotluse tingimusteta rahuldamist ning kohalikul omavalitsusel on selles valdkonnas ulatuslik kaalutlusruum. L. K pole esitanud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekut, kuid Püssi Linnavolikogu sellisena käsitlenud tema 20.01.2010 taotlust maa sihtotstarbe muutmiseks (tl 41) ja keeldunud 21.01.2010 otsusega nr 15
(42)detailplaneeringu algatamisest. Linnavolikogu 15.04.2010 istungi protokollist(tl 9) nähtub, et L. K järjekordne avaldus maa sihtotstarbe muutmiseks lükati tagasi põhjendusel, et seda saab teha vaid läbi detailplaneeringu ja taotleja peaks selle ise algatama ja finantseerima. Selline põhjendus on igati õigustatud, sest maa sihtotstarbe muutmine eeldab detailplaneeringu kehtestamist ning planeerimisseaduse § 10 lg 6 kehtestatu võimaldab kohalikul omavalitsusel panna planeeringu rahastamine selle algatamise ettepaneku esitajale. Veel on protokollis taotluse tagasi lükkamise põhjusena märgitud, et maa sihtotstarbe muutmine elamumaa sihtotstarbega maakasutusest maatulundusmaa sihtotstarbega maakasutuseks on vastuolus kehtiva detailplaneeringuga. Kohtule ei ole teada vaidlusalust maad puudutavad varasemad detailplaneeringud, kuid Püssi linna kodulehelt avalikult kättesaadav üldplaneeringu kaart ei kajasta sellist maakasutuse liiki nagu maatulundusmaa. Siinkohal omab olulist tähendust ka eelnevalt juba nimetatud Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 § 2 lg 2, mille kohaselt saab katastriüksusele määrata ainult niisuguse sihtotstarve, mis on määruses nimetatud ja vastab õigusaktidega sätestatud või planeeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele. Sama määruse § 6 p 9 kohaselt on maatulundusmaa põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. L. K kuuluv maa asub linnas ning ta on ise väitnud, et see on väheväärtuslik jõe kallas, soo ja tiik (tl 48). Seega jääb arusaamatuks, kuidas üldse saaks sellel olla maatulundusmaa sihtotstarve. Kaebaja väidetel (tl 48) seisneb talle tekkinud varaline kahju selles, et kuni aastani 2008 arvutati Jõe 10 eest tasumisele kuuluv maamaks 1200 m2 pealt suuruses 324 krooni aastas, kuid nüüd võetakse arvesse 17 525m2 ja tasuda tuleb 3334 krooni. Püssi Linnavolikogu esindaja ei osanud seletada, miks esitati varem maa suuruseks 1200 m2 (tl 49) ning põhjendust ei tulene ka ühestki kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist. Kuna L. K tagastati 17 525 m2 suurune maa, mille maksustamishind oli 18 krooni üks ruutmeeter (tl 11), on aastate 2008 kuni 2010 eest määratud maamaksu suurus 3334 krooni (tl 12-14, 17 ja 23) vastavuses nii reaalse olukorra kui õigusaktides sätestatuga ja kaebajale pole saanud varem makstud maamaksust suurema maksu tasumisega mingit varalist kahju tekkida. Eeltoodust tulenevalt on L. K kaebus alusetu ja jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kohtumäärusega vabastati L. K kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest (tl 27). Püssi Linnavolikogu oma menetluskulude kohta taotlust ei esitanud (tl 50). Raili Randlane Kohtunik 3