lg 4 alusel arvestamata.
lg 1 kohaselt peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt, kui menetlusosalistel ei ole taotlusi asja sisulise arutamise täiendamiseks või kohus jätab taotluse rahuldamata, lõpetab kohus asja sisulise arutamise. Taotlust asja sisulise arutamise täiendamiseks hageja ei esitanud, mistõttu kohus lõpetas asja sisulise arutamise, lähtudes otsuse tegemisel esitatud tõenditest. Analüüsitut kogumis hinnates jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et XXX kinnistu müügi- ja asjaõigusleping on rahatu. Seega oli tehingu eesmärgiks käenduslepingust johtuva tagasinõue hüvitamine. Kohus nendib, et kostja väide tema puuduliku keeleoskuse kohta jäi tuvastamata. Keeleoskus on hinnanguline küsimus. Lepingu sõlmisel on kostja oma keeleoskust hinnanud selliselt, et lepingudokumendi suulisest tõlkimisest piisab. Samuti jäi kostja väide, mille kohaselt kinnistu väärtus oli lepingu sõlmimisel oluliselt kõrgem kui 100 000 krooni paljasõnaliseks. Kohus märgib, et XXX kinnistu müügi- ning asjaõiguslepingus on kinnistu ostuhinnaks märgitud 100 000 krooni. Lepingu sõlmimisel esindas Osaühingut RG kostja, mistõttu kinnistu ostuhind ning sellest järelduv kinnistu lepingujärgne väärtus pidi kostja jaoks vastuvõetav olema. Tõendid, mille kohaselt kinnistu väärtus ostuhinnast erineb, puuduvad. Kohtuistungi käigus võttis kostja omaks, et XXX kinnistu väärtus käesoleval ajal on 100 000 krooni. Arvestades kinnisvarahindade kestvat madalseisu puudub kohtul alus järeldada, et kinnistu väärtus oluliselt muutus. Seega asub kohus seisukohale, et XXX kinnistu väärtus kattis üksnes osa EL tagasinõudest ning rahuldamisele kuuluv tagasinõue on 83 159.08 krooni (183 159.08 – 100 000 = 83 159.08). VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võlgnikult alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivitusintressi ehk viivist nõuda. VÕS § 173 lg 5 kohaselt nõude üleminekul seaduse alusel saab nõude omandaja õiguse kokkulepitud intressile ja leppetrahvile üksnes ulatuses, mis on tekkinud pärast nõude üleminekut. VÕS § 174 järgi käesolevas jaos nõuete ülemineku kohta sätestatut kohaldatakse vastavalt muude õiguste üleminekule, kui seadusest või õiguse olemusest ei tulene teisiti. Nõude ülemineku kuupäevaks on 11.11.2009. a. Seadusjärgne viivise määr vaidlusalusel võlaperioodil on VÕS § 94 lg 1 kohaselt 8 % aastas ning ühes päevas 0,021 % (s.o 16.63 krooni päevas). Viivise arvutamisel lähtub kohus tõendamist leidnud tagasinõude suurusest. Hagi esitamise seisuga oli viivitatud päevi 200 ning väljamõistetava viivise suurus on seega 3326.- krooni.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Alates 10.05.2010. a mõistab kohus kostjalt välja viivis seega 0.021 % päevas võlgnetavalt summalt kuni nõude täieliku tasumiseni. Dokumentaalseid tõendeid, mida eraldi ei ole analüüsitud, hindab kohus kogumis usaldusväärseks. Tõendi usaldusväärsuse problemaatika tõstatus üksnes ECOÜ arve suhtes.
lg 1 järgi kannavad pooled menetluskulud võrdelistes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul jagab kohus menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Väljamõistmisel on menetluskulud tasaarvestuslikud. Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Epp Haabsaar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.