← Eesti

2-10-43515/4

Obsah (8)§ 102§ 1§ 31§ 109§ 86§ 90§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 16.12.2010.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, kell 15.00 Tsiviilasja number 2-10-43515 Tsiviilasi TOÜ aval

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

  1. Kohustada TOÜ juhatuse liiget ER’a kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 11.01.
  2. a kell 16.
  3. Kui võlgniku juhatuse liige vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud. 8.Määrata ajutisele pankrotihaldurile Rein K ’le tasuks ja kulutuste hüvituseks 20 000 krooni Rein K kasuks pankrotivara arvelt. Nimetatud summa kanda Rein K arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank.
  4. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus 08.09.2010 esitas TOÜ kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus määras 21.09.2010.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Ajutise pankrotihalduri ettekande kohaselt on võlgniku põhitegevusaladeks monoliitbetooni –ja üldehitustööde teostamine nii pea- kui alltöövõtu korras ning metallkonstruktsioonide valmistamine ja paigaldus. Võlgniku poolt esitatud andmetest selgub, et võlgnikul on vara 21.09.2010 seisuga summas 24 065 085 krooni. Põhivaraks on tütarettevõtte aktsiad summas 193 597 krooni. Käibevaraks on pangakontol olev raha 15 614 krooni, ostjatelt laekumata arved summas 5 024 396 krooni (millest võlgniku arvates on ebatõenäoliselt laekuvad 302 042 krooni) ja väljalaenatud raha summas 19 133 520 krooni. Nordea Bank andmetel on võlgniku peakonto nr XXXXXXXXXXX saldo 30.09.2010 seisuga 16 036,25 krooni. Konto oli eelnevalt arestitud kohtutäituri ning Maksu –ja Tolliameti poolt. Järelepärimistele saadud vastustest selgus, et võlgnikul ei ole kinnisvara, ehitisi, sõidukeid (k.a. veesõidukeid) ega väärtpaberikontosid. Täitemenetluste toimumise kohta võlgniku suhtes esitasid andmeid nii Kohtutäiturite ja Pankrothaldurite Koda kui ka võlgniku esindaja. Ajutine haldur on kohtutäituritele edastanud Harju Maakohtu 21.09.2010 määruse, millega sundtäitmised võlgniku suhtes peatati. Seega on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul bilansi ja järelepärimistele esitatud vastuste kohaselt vara summas 24 065 507 krooni. Maksu –ja Tolliameti andmetel on võlgniku maksuvõlg 22.10.2010 seisuga 8 445 027,58 krooni. Maksusummadelt arvestatud arvestuslik intress on 3 426 124,08 krooni. Seega võlgnevus Maksu –ja Tolliametile kokku on 11 871 151,66 krooni. (Esitatud bilansis näitab võlgnik maksuvõla summaks 5 421 667 krooni. Vahe tuleneb Maksu –ja Tolliameti poolt läbi viidud revisjonist, mille võlgnik on Tallinna Halduskohtus vaidlustanud.) Võlgniku esitatud bilansi kohaselt on 21.09.2010 seisuga võlgnikul kohustusi summas 25 786 858 krooni, sh. võlg hankijatele 17 469 584 krooni, maksuvõlg 5 421 667 krooni, võlg töövõtjatele 2 169 651 krooni, viitvõlg 127 579 krooni ja laenud 598 377 krooni. Seega on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul bilansi ja järelepärimistele esitatud vastuste kohaselt võlgnevuste kogusumma 32 236 342 krooni. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud vara ja võlgade nimekirjas on võlgnevusena näidatud ka garantiikohustus Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ees 148 642 700 krooni. Nimetatud summa kohta esitas ajutine haldur täiendava järelepärimise 2 Nordea Bank´a ja võlgniku esindajale. Võlgniku poolt esitatud täiendavatest dokumentidest ja Nordea Bank´a vastusest nähtub, et nimetatud summa käsitlemine võlgnevusena on põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust on võlgniku võlgnevuste summa vähemalt 180 879 042 krooni. Võttes aluseks ülaltoodud andmeid, on võlgniku maksejõuetus ajutise halduri arvates ilmne. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Antud menetluses on võlgnikul lisaks nõuetele summas 23 871 488 krooni ka põhivara maksumusega 193 597 krooni. Ajutine haldur peab õiguspäraseks ja otstarbekaks võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgniku selgituste kohaselt lõppes hoolimata suurtest projektidest
  5. aasta kahjumiga, mis eelkõige oli tingitud alanud majanduslangusest nii ehitussektoris kui maailmamajanduses üldse. Kasumi vähenemise tõi kaasa ka sisenemine Skandinaavia ehitusturule. Skandinaavia turu tundmaõppimiseks ja lootuses, et ehitusturg tõuseb, võeti suuremaid riske. Võlgniku aruandeaasta kasum on miinuses alates
  6. aastast, vastavalt 2008.a – 8 565 884 krooni, 2009.a – 13 040 805 krooni ning alates 31.07.2010.a 10 127 188 krooni. Raskusi oli ka tellijatelt võlgnevuste kättesaamisega. Tuginedes käesoleval hetkel ajutisel halduril olevatele andmetele ei esine võlgniku juhatuse liikme tegudes pankrotiga seotud kuriteo tunnuseid ega raskeid juhtimisvigu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ajutise halduri arvates muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada TOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Terje Eipre.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutise halduri ettekande kohaselt on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul bilansi ja järelepärimistele esitatud vastuste kohaselt vara summas 24 065 507 krooni. Võlgniku võlgnevuste summa on vähemalt 180 879 042 krooni. Tuginedes käesoleval hetkel ajutisel halduril olevatele andmetele ei esine võlgniku juhatuse liikme tegudes pankrotiga seotud kuriteo tunnuseid ega raskeid juhtimisvigu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ajutise halduri arvates muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine haldur peab õiguspäraseks ja otstarbekaks võlgniku pankroti väljakuulutamist. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

§ 90

kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse

§-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige ER. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 18 000 krooni ja ajutise halduri kulutuste katteks 2000 krooni nõudes.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise 3 taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 18 000 krooni ja tehtud kulutuste katteks 2000 krooni, kokku 20 000 krooni Rein K kasuks.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Liili Lauri Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.