Obsah (4)

§ 186§ 33§ 118§ 116

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-09-29142 Otsuse kuupäev 06.detsember 2010 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi A S hagi N O vastu eellepingu täitm

§ 186kohaselt lõpeb võlasuhe lepingust taganemisega.

Hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt notariaalse müügilepingu sõlmimist ja korteri omandiõiguse üleandmist. Eelleping sätestab müüja õiguse mitte tagastada saadud osamakseid, kui lepingu eseme müügileping jääb sõlmimata ostja süül. Kostja ei ole arvestanud 16.02.2001 makset summas 770 krooni ja 07.11.2001 makset summas 2 770 krooni, kuna need maksed on teostanud kolmas isik. Nimetatud maksed ei muuda aga fakti, et hageja on rikkunud enesele lepinguga võetud rahalisi kohustusi. Ebaõige on hageja väide, et kostja on arvestanud viivistelt viiviseid. Kohtu järeldused. 7. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

§ 33

lg 1 kohaselt on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Poolte vahel 25.01.2001 sõlmitud eelleping sisaldab kohtu arvates põhilepingu tingimusi sellises mahus ja sellisel viisil, et hageja poolt täitmisnõude esitamist saaks lugeda üldjuhul põhjendatuks. Eellepingus on kokku lepitud müügihind, selle maksmise kord ja notariaalse lepingu sõlmimise tähtaeg. 8. Järgnevalt käsitleb kohus lepingu rikkumise tõttu eellepingust taganemist.

§ 118

lg 1 sätestab, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda kui ta ei tee taganemisavaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi seda teada saama. Kostja sai lepingu rikkumisest teada alates esimese osamakse tasumisega viivitamisest, so 2001 jaanuaris ning lepingu punkt 1.10 kohaselt oli tal kolme kuu möödudes õigus lepingust taganeda. 11.02.2002 on kostja saatnud hagejale teatise 22 235,74 kroonisest võlast ja arvestatud viivistest, summas 4 537,90 krooni ning andnud võla ja viiviste tasumiseks tähtaja 28.02.2002 3 ( t. lk 33). Kirjas hoiatas kostja hagejat, et võlgnevuse tähtaegselt mittelikvideerimisel on ta sunnitud lepingu katkestama. 9. Hageja väite kohaselt sai tema nimetatud teatise kätte koos lepingust taganemiseavaldusega. Kas hageja nimetatud teatise kätte sai või mitte, ei omagi tähtsust, sest kostja lepingust järgnevalt ei taganenud, võimaldades mitme aasta vältel hagejal lepingut täita ja võlgnevust likvideerida. Kostja talus hagejapoolset lepingu rikkumist ning nõustus sellega, et hageja tasub osamakseid edasi viivitusega, võimaldades hagejal arvata, et pooled sõlmivad edaspidi korteri võlaõigusliku ja asjaõigusliku müügilepingu. Kohus asub seisukohale, et lepingust taganemise avalduse tegemist kaheksa aastat pärast lepingu rikkumisest teada saamist ei saa pidada mõistlikuks ning antud juhul tuleb lugeda kostja taganemine lubamatuks

§ 118lg 1 p 1 alusel.

10.

§ 116

lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline rikkumine). Lepingus taganemisel tugineb kostja lepingu punktile 1.10, mis sätestab, et kui ostja ei tasu müüjale osamakseid vastavalt graafikule ja hilineb maksmisega kuni kolm kuud või maksmisega hilinemisel ei maksa viivist, siis müüjal on õigus käesolev leping ühepoolselt katkestada punktis 1.8 toodud põhjustel ja lepingu katkestamiseni makstud osamaksed ja viivised ei kuulu tagastamisele. Kostja leidis, et hagejal oli lepingust taganemise ajaks 30.01.2009 tasumata 100 000 lepingu eseme müügihinnast ning 428 064 krooni arvestatud viiviseid.

1. Hageja esitatud maksekorraldustest (t. lk 11-16) nähtub, et hageja oli osamaksetega pidevalt viivituses. Samas ei ole hageja väite kohaselt kostja enne lepingust taganemise avaldust (30.01.2009) esitanud viivise nõuet, ega viidanud võlale. Hageja seletuse kohaselt sai ta kostja 11.02.2002 teatise kätte koos taganemisavaldusega 2009 aastal. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid nimetatud teatise kättesaamist hagejal 2002 aastal.
2. Võlgnevusest ja viivistest teavitas kostja hagejat 2003 septembris suuliselt, mille järgselt on hageja tasunud kostjale septembris 27 000 krooni. Kirjalikult midagi ei fikseeritud, kostja väitis, et võla ja viiviste arvestust näitas ta hagejale oma arvuti ekraanilt. Hageja väidab, et 2003 septembri kohtumisel ei saanud ta aru, et see summa mida kostja nõudis on viivised. Samas on hageja teostanud maksete tasumist kuni 13.veebruarini 2007, makstes kostjale kokku 179 800 krooni. Hageja on maksekorralduses määratlenud, mille eest ta tasub, so korteriostu osamaks. Seega kui kostja luges tasutud summad viiviste katteks oleks sellest tulnud hagejat teavitada. Hageja enda seletuse järgi maksis ta ka viiviseid, tulenevalt temapoolsest kohustuse rikkumisest. Hageja seletuse kohaselt ei olnud ta eelnevalt teadlik kostja poolt lepingust taganemise ajaks arvestatud 428 064 krooni suurusest viivisevõlast.
3. Kuna kostja ei ole eelnevalt hagejat teavitanud sellest, et ta arvestas hageja poolt osamaksete katteks makstud summad viiviste katteks ning seda ei ole ka lepingus kokku lepitud, siis tuleb lähtuda hageja poolt määratust, mille järgi oli hageja võlg seisuga 4 15.02.2004 - 10 900 krooni ning lepingust taganemise ajaks oli eellepingus märgitud korteri müügihind 120 000 krooni tasutud. Seega ei ole põhjendatud lepingust taganemisel tuginemine

§ 116lg 1.

Kohus leiab, et kumbki pool ei ole järginud ka lepingulises suhtes hea usu põhimõtteid. Hageja on jätnud oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt täitmata, viivitades kokkulepitud osamaksete tasumisega.

1. Kostja on õiguskaitsevahendeid kasutanud hea usu põhimõtte vastaselt. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas see, et kostja teades hageja lepingu rikkumisest võimaldas tal tasuda lepingulisi osamakseid ja viiviseid kuue aasta kestel ning alles pärast seda, kui hageja lõpetas osamaksete tasumise ning hakkas nõudma notariaalse lepingu sõlmimist, taganes kostja lepingust seoses hagejapoolse lepingu rikkumise tõttu ning teatades, et kasutab lepingu punktis 1.10 kokkulepitud õigust hageja poolt makstud osamaksete ja viiviste mittetagastamist. Kohus leidis eelnevalt, et hageja oli lepingust taganemise ajaks oma kohustuse täitnud, mistõttu on hagejal tulenevalt lepingu punktist 1.5 õigus nõuda lepingu täitmist ning notariaalse müügilepingu sõlmimist.
2. Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja poolt lepingust taganemine on õigustühine ja hagejal on õigus nõuda 25.01.2001 ostu-müügi eellepingu täitmist. Tuginedes spetsialisti arvamusele (t. lk 111) on käesolevaks ajaks eellepingus kokkulepitud lepinguliste kohustuste vahekord oluliselt muutunud, kuid see ei välista hageja õigust nõuda lepingu täitmist. Kahjustatud lepingu pool ei ole lepingu muutmist nõudnud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar Kohtunik 5