← Eesti

2-10-31873/4

Obsah (13)§ 187§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 176§ 1741§ 139§ 144§ 483§ 175

2-10-31873 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 08.detsember 2010 Võru kohtumaja, kirjalik eelmene

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 39-42), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 30.oktoobril 2010 (tl 49). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.12.2008 liitumis- ja mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, mille alusel hageja kohustus osutuma kostjale mobiilside teenust. Kostja ei ole tasunud hageja esitatud arveid ning sellest tulenevalt võlgneb hagejale 1.juuli 2010 seisuga 3 529, 13 krooni. Poolte vahel sõlmitud liitumislepingu lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Üldtingimuste p 5.12 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,15 % päevas. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist perioodi eest 11.04.2009-1.07.2010 eest summas 677, 90 krooni. Üldtingimuste p 4.1.13 kohaselt on hagejal õigus nõuda kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist. Tulenevalt EMT lepinguga seonduvate teenuste hinnakirjast on hagejal õigus nõuda võla sissenõudmistasu summas 475 krooni. Neil asjaoludel nõuab AS EMT hagis V. D. vastu 4 682, 03 krooni tasumist, millest esitatud võlgnevus on 3 529, 13 krooni, viivised 677, 90 krooni ja võla sissenõudmise kulud 475 krooni. 2

(4)Lähtudes

§-st 367 taotleb hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivis 0,15 % iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist.

Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4 682, 03 krooni ja arvestades

§ 367

sätestatut viivis 0,15 % päevas tasumata põhinõudelt, so 3 529, 13 kroonilt alates 05.juulist 2010 kuni põhinõude täitmiseni

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Hageja on taotlenud menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 2 500 krooni Hageja taotleb kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 5-8, 36).

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 139

lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt

§ 144

p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata

§ 483

lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni. Vastavalt

§ 144

p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva 3

(4)tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 1 500 krooni. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt V. D. välja mõista AS EMT kasuks menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse ja maksekäsu avalduse esitamisel kokku 1 750 krooni ja hageja esindaja kulu summas 1 500 krooni, kokku seega menetluskulu 3 250 krooni. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtunik: 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.