1 KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-35424 Otsuse tegemise aeg ja koht 03 detsember 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi N. V. hagi V. R. vastu elatise väljamõistmise nõudes. Hagihind 19 575 krooni. Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised Kirjalik menetlus vastavalt TsMS § 440 Hageja: N. V. ( IK xxx, elukoht;xxx e-post: xxx Kostja: V. R. ( IK xxx, elukoht; xxx) Resolutsioon
- N. V.i hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega vastavalt TsMS §
- Välja mõista V. R.`ilt elatis igakuise elatusrahana N. V.i kasuks tütre V.i R. (IK xxx sünd xxx) ülalpidamiseks alates 23.07.2010 summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni tütre V.ia R.a täisealiseks saamiseni ( s.o xxx) või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
- Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja V. R.`i poolt elatisena makstud summasid.
- Menetluskulud jätta kostja kanda.
- Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. 2 Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
- Hageja esitas 23 juulil 2010.a kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust 23.01.2005a. sündinud tütar V.ia R.a. Poolte abielu on sõlmitud 29.10.2004.a. abielu lahutati kostjaga 28.12.2009.a. Kostja perekonda materiaalselt ei toeta ning laps on hageja ülalpidamisel. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks summas 2175 krooni kuus.
- Kostja esitas 11.11.2010 kohtule kirjaliku vastuse, milles tunnistab hagi nõuet ja on nõus maksma elatist lapsele 2175 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. (tl. 16-17). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, rahuldamisele õigeksvõtuotsusega. leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub
- Vastavalt TsMS § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
- Hageja palus kostjalt välja mõista elatis alaealise tütre V.ia R.a (sündinud xxx) ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/.
- Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg
- TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
- Hagile lisatud sünnitunnistustest (tl. 3) nähtub, et V. R. on lapse V.ia R.a isa ja hageja on tema ema .
- Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).
- Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, 3 kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1) Kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, nõustudes hagiga täielikult.
- Hagiavaldus on kohtule esitatud 23.07.2010, seega kohus mõistab elatise välja alates 23.07.2010.a. MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1, asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt, riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine. Elatise hagi menetluselt riigilõivu ei võeta. Muude menetluskulude kohta pooled andmeid ei esitanud. Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1–3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Marge Tamme Kohtunik