← Eesti

3-10-294/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-294 Otsuse kuupäev

  1. november 2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Tarvo Prükki (Prükk) kaebused Tabivere Vallavolikogu
  2. detsembri
  3. a otsuste nr 77, 83 ja 88 „Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saaja kinnitamine maatükile nr 1, nr 15 ja nr 26“ tühistamiseks ja vallavolikogu uue otsuse tegemise kohustamiseks
  4. november 2010 Asja läbivaatamine Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Tarvo Prükk, esindaja Kiur Põld; Vastustaja Tabivere Vallavolikogu esindaja Elina Madal; Kolmas isik Kalev Kurs; Kolmanda isiku Andrus Nõmmisto esindaja Heiki Kuningas Resolutsioon
  5. Rahuldada kaebused.
  6. Tunnistada õigusvastaseks Tabivere Vallavolikogu
  7. detsembri
  8. a otsused nr 77, 83,
  10. Teha Tabivere Vallavolikogule ettekirjutus vaadata põllumajandusmaa maatükkide nr 1, 15 ja 26 kasutusvaldusesse andmine uuesti läbi.
  11. Mõista välja Tabivere vallalt Tarvo Prükki kasuks halduskohtus kantud menetluskulud 6250 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
  12. detsembrini
  13. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  14. Tabivere Vallavolikogu 15.12.
  15. a otsusega nr 77 otsustati anda maatükk nr 1, suurusega 12,7 ha kasutusvaldusesse FIE Kalev Kursile, eelistades teda FIE Tarvo Prükkile.
  16. Tabivere Vallavolikogu 15.12.
  17. a otsustega nr 83 ja 88 otsustati anda maatükid nr 15, suurusega 20,8 ha ja nr 26, suurusega 9,2 ha kasutusvaldusesse FIE Andrus Nõmmistole, eelistades teda FIE Tarvo Prükkile ja Vekkose OÜ-le.
  18. Tarvo Prükk esitas 03.02.
  19. a Tartu Halduskohtule kaebused Tabivere Vallavolikogu 15.12.
  20. a otsuste nr 77, 83 ja 88 tühistamiseks ja vallavolikogu kohustamiseks uute otsuste tegemiseks. Kohtuistungil esitas Tarvo Prükki esindaja taotluse Tabivere Vallavolikogu 15.12.
  21. a otsuste nr 77, 83 ja 88 kui menetlustoimingute õigusvastaseks tunnistamiseks. Tartu Halduskohtu 18.02.
  22. a määrusega liideti Tarvo Prükki kaebused ühte menetlusse. Kaebuse põhjendused ja taotlused
  23. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsustega nr 77, 83 ja 88 rikuti tema õigusi saada ise kasutusvaldusesse maatükid nr 1, 15 ja
  24. Vaidlustatud otsused on kaebaja arvates motiveerimata, nendest ei selgu, miks eelistati kasutusvaldusesse andmisel vallavolikogu esimeest Kalev Kursi ja vallavolikogu liiget Andrus Nõmmistot teisele taotlejale, st kaebajale. Tartu Halduskohtu 09.11.
  25. a kohtuistungil viitas kaebaja esindaja Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.
  26. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-39-10, milles leiti, et volikogu poolt maa kasutusvalduse eelistaja määramine on menetlustoiming, mis on vaidlustatav ja mille õiguspärasust saab halduskohus hinnata. Kaebaja esindaja märkis sellest tulenevalt, et kui vaidlustatud vallavolikogu otsuste eesmärgiks oli eelistuste määramine vastava ettepaneku tegemisel maavanemale, siis esitab kaebaja alternatiivse taotlusena tunnistada õigusvastaseks vallavolikogu
  27. detsembri
  28. a toimingud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusse saaja kinnitamine maatükkidele nr 1, 15 ja
  29. Kaebaja eesmärgiks on, et vaadataks uuesti otsused läbi ning põhjendatud huvi seisneb selles, et kaebajal on huvi põllumajanduslikku tegevust jätkata. Vastustaja vastuväited
  30. Vastustaja märgib, et Tabivere vallas esitati kasutusvaldusesse andmiseks kokku 36 maatükki. Taotlusi maatükkide kasutusvaldusesse saamiseks esitasid 18 FIE-t ja ettevõtet. Enamik taotlejatest soovisid maid enda tegevuspiirkonnast, tootmisbaasi või talu lähedalt. Ainult FIE Tarvo Prükk, kelle talu asub Uhmardus, soovis oma kasutusvaldusesse 19 maatükki üle valla. Seega soovis Tarvo Prükk oma kasutusse üle poolte jagamisel olnud maatükkidest. FIE Andrus Nõmmisto taotles 15 maatükile kasutusvaldust oma tegevuspiirkonnas. FIE Kalev Kurs taotles kasutusvaldust kahele maatükile Koogi tegevuspiirkonnas. Vallavolikogule maakomisjoni poolt esitatud seisukohad, millest lähtus ka volikogu oma otsuste tegemisel, olid järgmised: FIE Tarvo Prükk ei tegele tema kasutusvalduses olevatel maatükkidel otseselt intensiivse põllumajandusega, vaid ainult hooldusniitmisega. Selline tegevus ei taga põllumajanduslikku järjepidevust. Samuti puudub Tarvo Prükkil kaasaegne tehnika põllumajanduslikuks tootmiseks. Vaidlusalune maatükk nr 1 asub Tarvo Prükki vanemate talust ligikaudu 31 km kaugusel, mis ei taga ökonoomset põllukultuuride viljelemist. FIE Andrus Nõmmisto tegeleb Tabivere vallas põllumajandusega
  31. aastast. Tema valduses on 450 hektarit põllumajanduslikku maad, kus toimub ka intensiivne kaasaegne 2 põllumajanduslik tegevus. FIE Andrus Nõmmisto omab kaasaegset tehnikat intensiivseks põlluharimiseks ja toodangu andmiseks. Intensiivne põllumajanduslik tegevus on eelduseks töökohtade loomisel, mis suurendab vallale laekuvat tulubaasi. Vaide all olevad maatükid asuvad ühes massiivis tema omandis olevate maatükkidega, nende liitmine lihtsustaks seal maaharimist ja kuivendussüsteemide hooldamist. Vaide all oleval maatükil nr 15 on Andrus Nõmmisto teinud hooldustöid kraavide võsast puhastamise ja kraavidest setete välja tõstmise näol. Samuti on taastatud kraavile truup. Samuti asub maatükk nr 26 FIE Andrus Nõmmisto omandis oleva maa vahetus läheduses. FIE Kalev Kurs tegeleb põllumajandusliku tootmisega alates
  32. aastast. Omab põllumajanduslikku maad 173 hektarit Tabivere vallas Koogi piirkonnas. Samuti tegeleb aktiivselt jahindusega. Vaidlusalune maatükk nr 1 asub Koogi piirkonnas jahiseltsi „Gustav" tegevuspiirkonnas metsade keskel. Neid asjaolusid arvesse võttes lähtus Tabivere Vallavolikogu oma otsuste langetamisel järgmistest seisukohtadest. Eelistada maa kasutusvaldusesse andmisel maatükk nr 1 FIE Kalev Kursi, kuna maatükk asub Koogi piirkonnas ja oma asukoha tõttu ei sobi otseseks põllumajanduslikuks tegevuseks, vaid pigem jahimajanduslikuks tegevuseks. Eelistada maa kasutusvaldusesse andmisel maatükk nr 15 ja maatükk nr 26 osas FIE Andrus Nõmmistot, kes tegeleb intensiivse põllumajandusliku tegevusega ja omab kaasaegset tehnikat selle teostamiseks. Samuti asuvad antud maatükid FIE Andrus Nõmmisto tegevuspiirkonnas. Vastavalt Tabivere Vallavolikogu otsustele anti FIE Tarvo Prükki kasutusvaldusesse 7 maatükki, FIE Andrus Nõmmisto kasutusvaldusesse 6 maatükki ja FIE Kalev Kursi kasutusvaldusesse 2 maatükki. Kaasatud isikute seisukohad
  33. Kolmas isik FIE Kalev Kurs märgib, et tegeleb põllumajandusliku tootmisega alates
  34. aastast. Põllumajanduslikku maad omab 173 hektarit Tabivere vallas Koogi piirkonnas. Samuti tegeleb ta aktiivselt jahindusega, olles jahiseltsi „Gustav“ juhatuse esimees. Jahiseltsi maad asuvad Tabivere ja Puurmani vallas. Vaidlusalune maatükk nr 1 asub K. Kursi kodust 4 km kaugusel jahiselts „Gustav“ tegevuspiirkonnas metsade keskel. Taotluse maatüki nr 1 kasutusvaldusesse võtmiseks esitas FIE Kalev Kurs põhjusega, et antud maatükk ei sobi oma asukoha tõttu otseseks põllumajanduslikuks tegevuseks. Antud maatükk asub metsadega piiratud alal. Seetõttu sobib see põld väga hästi metsloomade söödapõllu rajamiseks ja koresööda varumiseks. Vaidlusalune maa on harimata mitmeid aastaid ja samuti olid eelmisel aastal osal pinnasest tegemata hooldustööd. Üheks põhjuseks on metssigade poolt üles tuhnitud pinnas, mis ei võimaldanud ilmselt hooldustööde tegemist. Tarvo Prükk tegeleb põllumajandusega põhiliselt Uhmardu piirkonnas, mis asub Tabivere valla teises otsas. Uhmardust maatükini nr 1 on 31 kilomeetrit. Samuti puudub selle maatüki lähipiirkonnas Tarvo Prükkil maaomand. FIE Tarvo Prükk ei tegele otsese põllumajandusliku tootmisega, vaid ainult hooldusniitmisega, mis ei taga põllumajandusliku tootmise jätkusuutlikkust. Kui vaidlusalune maatükk nr 1 anda kasutada põllumajanduslikuks tegevuseks jahindusega tegelevale isikule, tekitab see hiljem kindlasti probleeme metsloomade tekitatud kahjustuste tõttu, mis võivad kaasa tuua uusi kohtuvaidlusi. Samuti ei pea FIE Kalev Kurs õigeks antud maatüki kasutusvaldusesse andmist väljaspool seda piirkonda elavale isikule. 3
  35. Kolmas isik Andrus Nõmmisto on seisukohal, et vallavolikogu on antud juhul õigesti kohaldanud riigimaa kasutusvaldusse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise korda ning volikogu otsused on seaduslikud. Vaidlustatud haldusaktid ei riku A. Nõmmisto arvates kaebaja õigusi. Volikogu otsus ei ole lõplik haldusakt, vaid seda kontrollib maavanem. Kui maavanem leiab, et volikogu otsus on õige, tekib huvitatud isikul kaebeõigus, sest maavanema otsuse näol on tegemist lõpliku ja kaevatava haldusaktiga. Kui volikogu otsus on motiveerimata, kaalutlusvigadega, lasub maavanemal kohustus see volikogule uueks menetlemiseks tagasi saata. Kaebuses on märgitud vaid üks alus, s.o haldusakti motivatsiooni puudumine. Samas ei nähtu kaebusest, miks leiab kaebaja, et tema on õigustatud vaidlusaluseid maatükke kasutusvaldusesse saama. Kaebusest ei ole võimalik aru saada, millisele eelisusele peaks kaebaja vastama. Kolmas isik tegeleb põllumajandusliku tootmisega alates
  36. aastast. Põhiliseks tegevusalaks on teraviljakasvatus. Selleks on olemas tootmiseks vajalik tehnika maa harimiseks, külvamiseks, saagi koristamiseks ning hoidmiseks. Kolmanda isiku kasutuses on haritavat maad 450 ha, s.h nii omandis olevat kui ka rendimaid. Maatükid 15 ja 26 asuvad kolmanda isiku kompaktsetes tootmispiirkondades ning piirnevad vahetult teiste kasutuses olevate maatükkidega. Maatükk 15 piirneb kolmanda isiku omandis oleva maaga. Maatükkide vahel asub kraav, mille kolmas isik on puhastanud, selle truubid renoveerinud. Selle tõttu toimib laitmatult veerežiim, mis parandab maa viljakust ja ühtlasi tõstab maa väärtust. Maatükk 26 osas parandatud vee ärajooksu, parandatud veerežiimi, mis samuti tõstab maa viljakust j a väärtust. Asjaolude kaalutlemisel ja otsuse tegemisel tuleb arvestada MRS § 233 sätestatud põllumajandusmaa kasutusvaldusse andmise eesmärki, milleks on põllumajandusmaa edasise sihtotstarbelise ja efektiivse kasutamise tagamine põllumajandussaaduste tootmiseks. Seaduse eesmärk haakub suurel määral tootmise jätkusuutlikkusega. Kolmanda isiku tootmistegevus kinnitab selle jätkusuutlikkust ja see tagab maa edasise kasutamise põllumajandussaaduste tootmise eesmärkidel. Kaebaja maad ei piirne tema omandis või kasutuses olevate maadega. Faktiliselt neid maatükke ei kasutata. Kaebaja on neil maatükkidel teostanud ainult niitmist, purustades sealjuures heina ilma seda koristamata ning söödana kasutamata. Andrus Nõmmisto viitab Vabariigi Valitsuse 31.01.
  37. a määrusega nr 24 kinnitatud „Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise kord“ § 10 lgle
  38. Kolmas isik märgib, et maa põllumajandusliku kasutamise mõistet pole küll avaldatud, kuid maa kasutamise olemus seisneb tegevuses, mis on suunatud põllumajandustoodangu saamisele, maa kui tootmisvahendi omaduste ärakasutamisele ning taastoomiseks vajalike meetmete rakendamisele järgides head põllumajandustava. Kaebaja tegevus ei ole suunatud vaidlusalustelt maatükkidelt põllumajandustoodangu saamisele, s.t tegelikult neid maid ei kasutata. Nii näiteks piisab heina purustamisest, et saada PRIA-st selleks ettenähtud rahalist toetust, kuid see ei tõenda veel maa tegelikku kasutamist maareformi seaduse mõttes. Kohtu põhjendused ja otsus
  39. Vaidluse lahendamiseks määratleb kohus vaidluse eseme. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS ) § 19 lõike 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses või protestis esitatud taotluse ulatuses lähtudes kaebuse eesmärgist. 4 Kaebaja on esialgselt esitanud haldusaktide tühistamis- ja kohustamiskaebused ja kohtuistungil leidnud, et kuna volikogu otsuste puhul on tegemist menetlustoimingutega, tuleb otsused tunnistada õigusvastaseks, kuna kaebaja huviks on tegeleda edasi põllumajandusega, mis on vaidlusalustel maatükkidel edaspidiselt takistatud vaidlusaluste otsuste tõttu. Tartu Halduskohtu 18.02.
  40. a määrusega (tlk 28-29) on halduskohtu menetlusse võetud Tarvo Prükki poolt esitatud haldusaktide tühistamis- ja kohustamiskaebused uute otsuste tegemiseks. Halduskohus on seisukohal, et haldusaktide tühistamiselt tuleb üle minna nende õigusvastasuse tuvastamisele, millega on kaebuste eesmärk saavutatav. Vaidluse lahendamisel juhindub halduskohus materiaalõiguse kõrval Riigikohtu 26.02.
  41. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-96-08 ja 21.06.
  42. a otsuses haldusasjas nr 33-1-39-10 antud tõlgendustest. Otsuse nr 3-3-1-96-08 punktis 16 on Riigikohus osundanud, et: “ Kolleegium leiab, et vaidlustatud otsus pole oma õiguslikult olemuselt haldusakt ega eelhaldusakt HKMS § 4 tähenduses, mille vaidlustamiseks saaks halduskohtule esitada tühistamiskaebuse. Vaidlustatud otsus kujutab endast menetlustoimingut, millega vallavolikogu on kinnitanud mitme sama maad sooviva isiku vastavust maa kasutusvaldusesse taotlejatele esitatavatele nõuetele.“ Otsuse nr 3-3-1-39-10 punktis 45 on Riigikohus osundanud, et: “Riigikohtu halduskolleegiumi
  43. aprillil 2010 asjas nr 3-3-1-410 tehtud otsuse p 14 kohaselt võib isik esitada õigusvastasuse tuvastamise nõude eeldusel, et tal on sellise nõude esitamiseks piisav põhjendatud huvi. Isiku põhjendatud huvi olemasolu saab hinnata kahest aspektist lähtudes. Esiteks saab isikul olla haldusakti õigusvastaseks tunnistamise vastu põhjendatud huvi, kui haldusaktil on vahetu mõju selle isiku õigustele, mis eeldab isiklikku seost vaidlusaluse haldusakti, toimingu või halduslepinguga. Teiseks peab õigusvastasuse tuvastamine aitama seda taotlenud isikut edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Haldusakti, toimingu või halduslepingu õigusvastasuse tuvastamine peab olema talle kasulik ehk aitama kohe või edaspidi kaasa õiguste teostamisele või kaitsmisele. Tuvastamiskaebuse esitamisel peab kaebaja näitama, kuidas akti õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda. (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  44. aprilli
  45. a määrus asjas nr 3-3-1-100-08, p 36 ja
  46. jaanuari
  47. a otsus asjas nr 3-3-1-78-08, p 10). Kuivõrd eespool selgitatu kohaselt avaldas Koeru Vallavolikogu otsus FIE A. Karonile vahetut mõju ja kuivõrd ta on halduskohtule esitanud tühistamiskaebusega koos kohustamiskaebuse, mille sisuks on teha ettekirjutus Koeru Vallavolikogule uuesti otsustada Kääri maatüki kasutusvaldusesse andmise ettepaneku tegemine maavanemale, siis on sellega hõlmatud kaebaja põhjendatud huvi ja kolleegium peab võimalikuks tunnistada Koeru Vallavolikogu
  48. novembri
  49. a otsus nr 27 õigusvastaseks.“ Otsuse nr 3-3-1-39-10 punktis 23 on Riigikohus osundanud, et „Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et Koeru Vallavolikogu
  50. novembri
  51. a otsus nr 27 on menetlustoiming, mis on vaidlustatav ja mille õiguspärasust tuleb halduskohtul hinnata.“ Käesoleva vaidluse asjaolud on selles osas sarnased Riigikohtu menetluses olnud vaidlusega. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et vaidlustatud Tabivere Vallavolikogu otsused avaldasid vahetut mõju kaebajale. Kaebaja on esitanud ka vallavolikogu vastu kohustamisnõuded. Seega on kaebuste puhul hõlmatud kaebaja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, sest kaebaja on otsuste suhtes koormatud 5 isikuks, kuna volikogu on menetlustoimingutega soodustatud isikuteks lugenud asja kaasatud kolmandad isikud.
  52. Halduskohus on seisukohal, et vaidlustatud otsused nr 77, 83 ja 88 (tlk 24-25, 6-7, 17) rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi, otsused tuleb tunnistada õigusvastaseks, kuna otsused menetlustoimingutena rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi ja piiravad tema vabadusi. Vastustajale tuleb teha ettekirjutus vaadata uuesti läbi põllumajandusmaade kasutusvaldusesse andmine.
  53. MaarS § 23 3 lõike 6 alusel tegemisele kuuluv volikogu otsustus on kaalutlusotsus. Samas ei määrata seaduse kohaselt selle otsustusega vältimatult kindlaks lõpliku haldusakti sisu, sest seaduse kohaselt on otsustajaks maavanem kui maatükkide kasutusvaldusesse andmist taotleb mitu seadusenõuetele vastavat isikut. Üheks olulisemaks haldusakti vorminõudeks on haldusakti põhjendamine. Haldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab tagama Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Haldusakti põhjendamisel tuleb faktilised asjaolud siduda õigusnormi koosseisuga, mis vastab tuvastatud asjaoludele. Ka kohaliku omavalitsuse volikogu otsuses peab olema esitatud haldusakti motivatsioon. Kui haldusakti motiveerimiseks on esitatud üksnes asjasse mittepuutuvad või üksteist välistavad väited, siis on selline haldusakt motiveerimata. Haldusakti põhjenduste hilisem esitamine, näiteks kohtumenetluse käigus, ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti (Vt Riigikohtu 11.02.2009 lahend asjas nr 3-3-1-79-08, Riigikohtu 22.05.2000 lahend asjas nr 3-3-1-14-00, Riigikohtu 11.02.2009 lahend asjas nr 3-3-1-8008, Riigikohtu 09.06.2004 lahend asjas nr 3-3-1-28-04, Riigikohtu 19.06.1998 lahend nr 33-1-20-98, Riigikohtu 24.01.2008 lahend asjas nr 3-3-1-62-07).
  54. Tabivere Vallavolikogu 15.12.
  55. a otsuste nr 83 ja 88 (tlk 6-7, 17) motivatsiooni kohaselt piirneb FIE Andrus Nõmmisto maaomand taotletava maatükiga ning FIE-l Tarvo Prükk on kehtiv põllumajandusmaa kasutamise leping. Muid kaalutlusi ei ole vallavolikogu A. Nõmmisto eelistamisel T. Pükkile esitanud. Tabivere Vallavolikogu 15.12.
  56. a otsuse nr 77 (tlk 24-25) motivatsiooni kohaselt on nii Kalev Kurs kui Tarvo Prükk FIE-d, muid kaalutlusi ei ole esimese eelistamisel teisele esitatud. Vaidlustatud otsused on seega motiveerimata, volikogu kaalutlused on esitatud alles vastustaja vastuses kaebustele, mis ei ole lubatav. Vastustaja poolt viidatud komisjoni otsuseid ei ole kaebajale teatavaks tehtud ja kätte toimetatud. Seega rikuvad vaidlustatud otsused kaebaja subjektiivseid õigusi. Samas annab kehtiv õigus vastustajale suhteliselt laialdase kaalutlusõiguse, mille tõttu ei saa halduskohus asuda sisuliselt vallavolikogu rolli. Halduskohus saab haldusorgani eest teha otsuseid küsimustes, kus viimase diskretsioon on redutseeritud nullini. Käesoleval juhul ei ole vastustaja diskretsioon redutseeritud nullini, mille tõttu ei saa vastustajale teha ettekirjutust kaebaja poolt soovitud kujul haldusaktide andmiseks ilma juhtumi asjaolude täiendava kaalumiseta, vaid vastustajale tuleb teha ettekirjutus asja uueks otsustamiseks arvestades jõustunud kohtulahendis tuvastatud asjaolusid (RVastS § 6 lõiked 4-6). Kohtu ettekirjutuse täitmisel tuleb vastustajal muuhulgas kaaluda, kas lisaks kaebajale on üldse isikuid, kes on õigustatud vaidlusaluseid maatükke kasutusvaldusesse taotlema. 6
  57. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel tuleb HKMS § 26 lõike 1 punktidest 2 ja 3 tulenevate volitusnormide alusel kaebused rahuldada nii tuvastamis- kui kohustamisnõuete osas.
  58. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (tlk 12, 72-74), mille kohaselt on ta kandnud menetluskulu seoses riigilõivu 750 krooni tasumisega ja esindajale 5500 krooni tasumisega. Seega tuleb kaebaja kasuks vallalt kui avalikõiguslikult juriidiliselt isikult välja mõista menetluskulu 6250 krooni. Vastustaja ja vastustaja poolel kaasatud kolmanda isiku menetluskulud jäävad nende endi kanda. Roby Koik kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.