2-10-13723/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Piret Mõistlik

1. novembril 2010 kell 15.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis Tsiviilasja number 2-10-13723 Tsiviilasi S K hagi AK vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 25 000.00 krooni Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 27.10.2010 Tallinnas Hageja: S K (isikukood: xxx elukoht: xxx) Kostja: AK (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Resolutsioon
2. Rahuldada S K hagi AK vastu abielu lahutamiseks.
3. Lahutada S K ja AK abielu, mis on registreeritud xxx Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx.
4. Jätta rahuldamata S K taotlus taastada tema varem kantud perekonnanimi „M “.
5. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.
6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on pooled abielus. Nad ei ela koos alates
7. aasta kevadest. Abielusuhted on pöördumatult lõppenud, leppimine ei ole võimalik. Hageja kolib xxx
8. aasta lõpus. 22.03.2010 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada hageja ja kostja vaheline abielu ning lubada hagejal kanda eelmist perekonnanime M . Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et abielu on võimalik säilitada poolte lepitamisega. Kostja elab alates
9. aasta aprillikuust xxx ja teeb ettepaneku hagejal sinna kolida. Kohtuotsuse põhjendused Abielutunnistusest nähtuvalt sõlmiti poolte abielu xxx Tallinna Perekonnaseisuametis ja selle kohta on koostatud abieluakt nr xxx. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kuid abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hagiavaldusest ja poolte kohtuistungil antud seletustest nähtuvalt on poolte abielusuhted lõppenud ja nad elavad eraldi üle kahe aasta. Hageja ei pea abielu jätkamist võimalikuks ja soovib abielu lahutada. Kostja ei soovi abielu lahutamist. Kohus on seisukohal, et antud asjaoludel on abielu jätkamine võimatu ja tuleb lahutada, kuna hageja ei ole kategooriliselt nõus kostjaga leppima ja abielu jätkama. Nimeseaduse (edaspidi NS) § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 kohaselt võib taastatav perekonnanimi olla: lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja taotleb taastamaks abielu lahutamisel tema perekonnanimi „M “. Rahvastikuregistri andmebaasist nähtuvalt ja hageja enda ütluste kohaselt lahutab ta esimesest abielu. Toimikus oleva abielutunnistuse (tl 11) ning rahvastikuregistri andmete kohaselt kandis hageja enne abielu sõlmimist perekonnanime „Š “. Perekonnanime „M “ ei ole hageja kunagi kandnud, mistõttu ei ole võimalik seda ka taastada. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu tuleb abielu lahutamise nõudega seonduvad menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtunik 2