KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 12.11.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-2672 Haldusasi Kaupo Meieri ja AB Seppik & Sirel OÜ kaebus Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009 määruse nr 22 tühistamiseks Vaidlustatav lahend Tallinna Halduskohtu 28.06.2010 otsus Kaupo Meieri ja AB Sirel & Partnerid OÜ apellatsioonkaebused 04.11.2010 Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise aeg Menetlusosalised Kaebuste esitajad: Kaupo Meier ja AB Sirel & Partnerid OÜ, esindaja vandeadvokaat Martin Männik Vastustaja: Viimsi Vallavolikogu RESOLUTSIOON
- Jätta Kaupo Meieri ja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.06.2010 otsus muutmata. Menetluskulud jätta apellantide kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 13.12.
- Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lõike 2 ja § 59 lõike 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009 määrusega nr 22 (määrus) kehtestati „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering: Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“. Teemaplaneeringu kohaselt jäävad kaebajatele kuuluvad kinnistud rohevõrgustiku tuumala nr 1 piiridesse ning planeeringuga moodustatakse sinna Rohuneeme maastikukaitseala. 3-09-2672
- Kaupo Meier ja Advokaadibüroo Seppik & Sirel OÜ esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused nii oma subjektiivsete õiguste kui ka avaliku huvi kaitseks ja palusid tühistada Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009 määruse nr
- Kaebuste põhiväited: 1) määrus rikub kaebajate subjektiivset õigust oma omandit vabalt vallata ja kasutada, sest määrusega kitsendatakse kaebajate omandis olevate kinnisasjade kasutamise võimalusi; 2) määrus ei sisalda nõuetekohast põhjendust, samuti ei selgu sellest, milline viidatud dokumentides sisalduv informatsioon kujutab endast haldusakti põhjendust. Määrus ei kajasta, miks planeerimismenetluses esitatud vastuväidetega ei nõustuta; 3) planeeringuga kitsendatakse oluliselt kaebajate kinnistute kasutamisvõimalusi, kuna sellega välistatakse hoonete ehitamine, mis oleks sotsiaalmaa sihtotstarbega maale ilma teemaplaneeringuta võimalik. Rohuneeme maastikukaitseala moodustamisega on võimalik vaid kaitse-eesmärke toetavate rajatiste ehitamine. Üldplaneeringu kohaselt on kaebajate kinnistute maakasutuse juhtfunktsiooniks puhkeotstarbeline maa, mis ei välista kinnistule sihtotstarbega kooskõlas olevate hoonete ehitamist; 4) kaebajate kinnistute määramine rohevõrgustiku tuumala osaks ei ole kooskõlas valla üldplaneeringu järgse maakasutuse juhtfunktsiooniga. Teemaplaneering sisuliselt muudab kaebajate kinnisasjade sihtotstarbe sotsiaalmaast kaitsealuseks maaks ning välistab maa kasutamise muul otstarbel; 5) teemaplaneering on vastuolus Harju maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Nimetatud maakonna teemaplaneering ei näinud ette, et kaebajate kinnistud jäävad rohevõrgustiku tuumalale. Seega on maakonna teemaplaneeringut oluliselt muudetud; 6) puudub mõistlik põhjendus, miks tuleks teemaplaneeringuga laiendada rohevõrgustiku tuumala nr 1 kaebajate omandis olevatele kinnisasjadele. Kaebajate kinnisasjad jäävad ettenähtud tuumala äärde ning nende väljaarvamine tuumalast ei seaks ohtu tuumala terviklikkust; 7) alusetu on keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande (KSH) seisukoht, et olukord, kus rohevõrgustik paikneks ainult riigi, valla või üldkasutusel olevatel külamaadel, tooks kaasa rohevõrgustiku sidususe kadumise. Kuigi kasutatud metoodika ja eksperdid võisid hinnata rohevõrgustiku toimimist seejuures muid kitsendusi arvestamata, siis vastustaja pidi teemaplaneeringu kehtestamisel analüüsima, kuidas oleks võimalik tagada rohevõrgustiku toimimine eraomanike huve võimalikult vähe kahjustades.
- Viimsi Vallavolikogu palus jätta kaebused rahuldamata. Vastustaja seisukohad: 1) teemaplaneeringu kehtestamisega ja Rohuneeme maastikukaitseala moodustamisega ei piirata ebaproportsionaalselt kaebajate võimalust kavandada kinnistutele ehitisi. Kaitseeeskiri võimaldab kaebajate maale ehitada nii hooneid kui ka rajatisi. Samuti on tagatud õigus teha detailplaneeringu menetluses ettepanek kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Vaidlusalused kinnistud jäävad juba looduskaitseseaduse (LKS) regulatsioonist tulenevalt ehituskeeluvööndisse ning kaebajatel ei saa olla õigustatud ootust, et ehituskeeluvöönd väheneb; 2) kaebajate kinnistute tuumalalt väljaarvamise korral väheneks tuumala pindada oluliselt. Üllar Rammuli eksperthinnangu kohaselt on nimetatud tuumala oluline lähteala Aegna saare loomastikule; 3) vastustaja on põhjendanud kaebajate vastuväidetega arvestamata jätmist 08.05.2009 kirjas nr 15-3/499-
- Määruses on viide nii vastuväidetele kui ka vastustele; 4) teemaplaneeringu tasandil ei ole võimalik läbi viia detailset analüüsi kinnistute kaupa kõikide rohevõrgustiku erinevate alade koosseisu hõlmatud alade osas, kuna alles detailplaneeringu tasandil planeeritakse maa-alade kasutusi kinnistu piiri täpsusega; 5) teemaplaneering ei ole vastuolus kehtivate planeeringutega. 2
(7)3-09-2672
- Tallinna Halduskohtu 28.06.2010 otsusega jäeti Kaupo Meieri ja AB Sirel & Partnerid OÜ kaebused rahuldamata. Halduskohtu seisukohad: 1) maakonna teemaplaneering ei anna kaebajatele õigustatud ootust, et vastustaja ei tohiks kehtestada oma teemaplaneeringut valla vajadusi arvestades; 2) kaebajatele kuuluvad kinnistud on 100% sotsiaalmaa. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus on kinnistud määratletud puhkeotstarbelise maana, millele vastab sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliik üldkasutatav maa. Seega ei saanud kaebajatel olla õigustatud ootust, et üldplaneering tagab neile ehitamise, va ehitised, mida juhtotstarve lubab ehitada; 3) Rohuneeme maastikukaitseala moodustamisega ja selle kaitse-eeskirjaga ei sätestata kaebajatele täiendavaid piiranguid. Kaitse-eeskirja § 5 lg 1 p 6 kohaselt on kaitsealal keelatud ehitiste ehitamine, v.a kaitseala valitseja nõusolekul kaitseala kaitse-eesmärke toetavate hoonete ja rajatiste ehitamine ning puhke- ja õppesihtotstarbeliste rajatiste rajamine. Samas on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud arendada puhkemajandustegevust ja seeläbi rajada uusi vabaaja veetmisega ja spordiga seotud liikumisradasid, nagu näiteks ratta-, matka-, jooksu-, suusaradasid. Samuti on tagatud PlanS § 9 lg 3 p 9 tulenev õigus detailplaneeringu menetluses vajaduse korral teha ettepanek kaitse alla võetud maaalade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; 4) kaebajate kinnistute puhul tulenevad piirangud ehitamisel juba LKS § 37 lg 2 p-st 1, mille kohaselt on Läänemerel piiranguvöönd 200 m. Seega jääb üks kinnistutest tervikuna ning teine suuremas osas ehituskeeluvööndisse. Kaebajatel ei saa olla õiguspärast ootust, et Keskkonnaamet ehituskeeluvööndit vähendab; 5) teemaplaneering ei ole vastuolus maakonnaplaneeringuga. Harju maavanem andis järelevalve teostamise tulemusena teemaplaneeringule heakskiidu 05.10.2009 kirjaga nr 2.1-13/
- Seejuures arvestas maavanem ka varem kehtestatud Harju maakonna planeeringu I etapiga ja Harju maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”; 6) teemaplaneering ei ole vastolus valla üldplaneeringuga. Kaebajatel ei saa olla õigustatud ootust, et (elamu) ehitusõigust on võimalik saada maa-aladel, mille puudub vastav juhtfunktsioon; 7) teemaplaneering ei muuda kinnisasjade sihtotstarvet sotsiaalmaast kaitsealuseks maaks; 8) vastustaja on planeeringu kehtestamisel arvestanud piisavalt erahuvidega. Vastustaja jaoks on olnud prioriteetne, et kinnistutealuse maa looduskaitse alla võtmisega ei toimu omandiõiguse niivõrd ulatuslikku kitsendamist, mis kaaluks üles avaliku huvi maastikukaitseala loomiseks. Teemaplaneeringust nähtub, et maaüksuste omanikel on vastavalt maa sihtotstarbele võimalik kasutada oma maad edasi vastavalt seni kehtinud sihtotstarbele; 9) osa põhjendusi on teemaplaneeringus esitatud liiga lühidalt. Kuna vastustaja on teemaplaneeringus viidanud vastavatele töödele ja põhjendustele, on haldusaktide kontrollitavus aga sisuliselt tagatud. Ainuüksi menetlusökonoomika seisukohast on mõeldamatu, et kõik nii mahuka planeeringu põhjendused esitatakse planeeringut kehtestavas haldusaktis. Teemaplaneeringus rohealade määramisel selle tasandit arvestades ei olnud võimalik kõigi kinnistute detailne analüüs, kuna detailplaneeringu tasandil planeeritakse maa-alade kasutus piiri täpsusega. Seega on menetluses tagatud avalike huvide ja erahuvide tasakaal; 10) kaebajate seisukoht, et nende kinnistute väljaarvamine rohevõrgustiku tuumalalt nr 1 ei seaks ohtu teemaplaneeringus ette nähtud rohevõrgustiku tuumala terviklikkust, on otseselt vastuolus määruses toodud eesmärkidega. Ü. Rammuli eksperthinnangu kohaselt on vajalik säilitada Viimsi poolsaare ja Aegna saare omavaheline sidusus. Kui kinnistud arvata tuumala koosseisust välja, väheneks otseselt ka tuumala pindala, kuna häirivad faktorid 3
(7)3-09-2672 ulatuksid sügavamale tuumala sisemusse. Samuti väheneks juurdepääs merele ca poole võrra, mis tooks lisaks kaasa ühendustee toimimise vähenemise. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- Kaupo Meieri ja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ apellatsioonkaebustes palutakse Tallinna Halduskohtu 28.06.2010 otsus tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Harju maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, millest kaebajad lähtusid kinnisasjade omandamisel, ei näinud ette, et kaebajate kinnistud jääksid rohevõrgustiku tuumalale ning et seal moodustatakse kohaliku tähtsusega maastikukaitseala. Kohalikud omavalitsused ei saa maakonna teemaplaneeringu täpsustamisel luua uusi rohevõrgustiku tuumalasid. Vaidlusalune teemaplaneering muudab maakonna teemaplaneeringut, kuid PlanS § 7 lg 4 kohaselt saab üksnes maakonna teemaplaneering ette näha, millised kinnisasjad on hõlmatud rohevõrgustiku tuumalaga. Harju maavanema heakskiidus teemaplaneeringule ei sisaldu ühtegi viidet, millest saaks järeldada, et maavanem oleks analüüsinud selle kooskõla maakonna teemaplaneeringuga; 2) õige ei ole kohtu seisukoht, et valla üldplaneeringus on kaebajate kinnistutele määratud puhkeotstarbelise maa juhtotstarve. Kaebajate kinnistute suhtes on maakatastris registreeritud sihtotstarbena vaid sotsiaalmaa. Kuna kinnistute eeltoodud sihtotstarve ning valla üldplaneering lubavad sinna ehitada hooneid, on teemaplaneering üldplaneeringuga vastuolus; 3) kaebajad ei soovi kinnistutele ehitada elamuid, vaid üksnes selliseid hooneid, mida lubab sotsiaalmaa sihtotstarve. Kuna teemaplaneeringuga jäävad kaebajate kinnistud rohevõrgustiku tuumala nr 1 piiridesse, on kaebajate kinnisasjadel hoonete ehitamine keelatud. Kaitse-eeskirja kohaselt on lubatud vaid kaitse-eesmärke toetavate hoonete ja rajatiste ehitamine, mitte mistahes sotsiaalmaa sihtotstarbele vastavate ehitiste ehitamine. Asjaolu, et LKS § 37 lg 1 p 2 kohaselt on Läänemerel piiranguvöönd 200 m, ei välista võimalust taotleda Keskkonnaametilt ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamist hoonete ehitamiseks. Teemaplaneeringu kehtivuse puhul peaksid kaebajad täiendavalt lähtuma Rohuneeme maastikukaitseala kaitse-eeskirjast tulenevatest piirangutest; 4) kaebajate kinnistute väljaarvamine tuumalalt ei seaks ohtu teemaplaneeringus ette nähtud rohevõrgustiku tuumala terviklikkust. Teemaplaneeringus on jäetud üldse arvestamata võimalusega jätta tuumala nr 1 kaitse alla võtmata ning tagada väärtusliku looduskeskkonna säilitamine konkreetsete piirangute kaudu, mis puudutavad konkreetset piirkonda või looduse üksikobjekti ning mis tagaksid seega parema tasakaalu avalike ja erahuvide vahel; 5) määrus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud ning sellest ei nähtu ka, et vastustaja oleks sotsiaalmaade puhul kaalunud era- ja avalikku huvi. Haldusaktis pole esitatud isegi põhimotiive. Vastustaja pidi muuhulgas arvestama, et planeerimisotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus, tuleb eriti hoolikalt põhjendada; 6) halduskohus on lubamatult asunud ise teostama kaalutlusõigust ja hindama, kas kaebajate kinnistute väljaarvamine tuumalalt oleks seadnud ohtu selle terviklikkuse. Kohus ei saanud asuda kõrvaldama vaidlustatud haldusakti motivatsioonipuudusi.
- Viimsi Vallavolikogu palub jätta Kaupo Meieri ja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ apellatsioonkaebused rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsusega ning jäädes varasemalt esitatud seisukohtade juurde. 4
(7)3-09-2672 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus peatub esmalt küsimusel, kas vaidlusaluse teemaplaneeringu kehtestamine seab kaebajatele täiendavaid piiranguid oma kinnistuid vabalt vallata ja kasutada (I), seejärel hindab teemaplaneeringu väidetavat vastuolu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (II) ja Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga (III) ning analüüsib kaebajate väiteid, mille kohaselt tuumala laiendamine kaebajate kinnistutele ei olnud põhjendatud (IV). Vajadusel käsitleb ringkonnakohus avalikes huvides esitatud kaebuse põhjendatust (V) ning viimaks lahendab menetlusosaliste taotlused (VI). I
- Kuna kohus kontrollib vaidlustatud haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga, ei oma kaebuste kohtulikul läbivaatamisel tähtsust, kas Viimsi Vallavalitsus on käesolevaks ajaks muutnud või täpsustanud kaebajate kinnistute sihtotstarvet. Vaidlust ei ole selles, et määruse andmise ajal oli kaebajate kinnistute maakatastrijärgseks sihtotstarbeks sotsiaalmaa. Kinnistud on kaetud metsaga. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu järgselt on kaebajate kinnistute alune maa tähistatud lühendiga AP, mis üldplaneeringu järgselt tähistab üldmaad, kitsamalt puhkeotstarbelist maad (elanikkonna aktiivseks puhkuseks, spordiks, tervistuseks mõeldud hoonete ja rajatiste, parkide ja muruväljakute maad). Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt on kaebajatele kuuluv maa metsamaa, millele ei laiene maakonna teemaplaneeringuga paika pandud rohevõrgustiku tuumala T
- Lisaks ei ole vaidluse all, et suurem osa kaebajate maadest asub Läänemere piiranguvööndis (200 m laiune ehituskeeluvöönd). Vaidlustatud teemaplaneeringuga ei ole maade sihtotstarbeid muudetud, kuid vastavalt planeeringule asuvad kaebajate kinnistud rohevõrgustiku tuumalal nr 1, kuhu moodustati Rohuneeme maastikukaitseala. Teemaplaneeringu seletuskirja kohaselt tuumalale ei ehitata ning erandina on lubatud ehitada kaitseala või puhkeala teenindavaid rajatisi ning kuni 20 m2 suuruseid looduskeskkonda sobituvaid hooneid (tuumalal 1 on lubatud veel liikumisradade rajamine), sh võib tuumalal paikneva sihtotstarbe muutmine toimuda üksnes maatulundusmaaks või kaitsealuseks maaks (vt seletuskirja p 2.2.2.1). Seletuskirja p 2.2.2.5 selgitab veel, et tuumalal on lubatud üksnes teemaplaneeringuga kooskõlas olevad tegevused. Rohuneeme maastikukaitseala § 5 lg 1 p 7 kohaselt on kaitsealal keelatud ehitiste ehitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul kaitseala kaitse-eesmärke toetavate hoonete ja rajatiste ehitamine ning puhke- ja õppesihtotstarbeliste rajatiste rajamine, sh on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud arendada puhkemajandustegevust ja seeläbi rajada uusi vabaaja veetmisega ja spordiga seotud liikumisradasid, nagu näiteks ratta-, matka-, jooksu-, suusaradasid.
- Vastustaja on väitnud, et kaebajale tulenevad ulatusliku piirangud ehitustegevusele juba Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja viide üldplaneeringu seletuskirja punktile 4.1.2 ei ole antud juhul asjakohane, kuna see käsitleb asustustihedust Viimsi vallas ning seal märgitu ei piira kuidagi olemasoleva maa sihtotstarbega kooskõlas olevat ehitustegevust. Punktist 4.1.2 nähtub üksnes, et maade olemasolevat kasutusfunktsiooni ei muudeta, välja arvatud vallale kuuluv metsamaa. Seega tuleb lähtuda üldplaneeringu kaardimaterjalist, mis ei välista kaebajate kinnistutele aktiivseks puhkuseks, spordiks, tervistuseks mõeldud hoonete ja rajatiste ehitamist. 5
(7)3-09-2672
- Kuigi olulised piiranguid ehitamiseks tulenevad ka loodukaitseseadusest, ei saa ringkonnakohtu hinnangul väita, et vaidlustatud teemaplaneeringust kaebajate jaoks mingeid täiendavaid piiranguid ei tulene. Ükski kehtiv õigusakt ei välista ehitamist täielikult. Teemaplaneering seevastu kitsendab ehitamise võimalusi veelgi, nähes ette rajatavate hoonete maksimaalse suuruse ning täpsustades, millise suunitlusega võivad ehitised olla. Samuti kaasneb kaitse-eeskirjast tulenevalt ehitussoovi korral kohustus küsida ka kaitseala valitseja nõusolekut. Seega on kaebajal subjektiivsete õiguste rikkumisest tulenev kaebeõigus. II
- Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustus ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ p 2.2.1 kohaselt maakonna ja kohaliku tasandi rohelise võrgustiku struktuurielementide piirid täpsustab üldplaneering. Seega on juba maakonnaplaneeringu tekstis avatud võimalus teatud tingimuste täpsustamiseks. Kuigi PlanS § 7 lg 4 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise aluseks, ei tähenda see, et maakonnaplaneeringuga on kõik küsimused otsustatud lõplikult. Selle välistab juba maakonnaplaneeringu üldistuse aste. PlanS § 7 lg 2 p 7 järgi on maakonnaplaneeringu ülesandeks rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine. Eeltoodust ei tulene, et rohevõrgustiku alade määratlemine on maavanema ainupädevuses, sest vastavalt PlanS § 8 lg 2 p-le 7 toimub rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine üldplaneeringuga. Seega nähakse maakonnaplaneeringuga ette kavandatavad meetmed ning üldplaneeringuga seatakse konkreetsed tingimused. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja eeltooduga kooskõlas tegutsenud, täpsustades üldplaneeringuga tuumalade, puhveralade ning rohekoridoride täpset asukohta. Laiendades tuumala 1 kaebajate kinnistutele, ei ole vastustaja maakonna teemaplaneeringut muutnud. III
- Ringkonnakohus ei näe antud teemaplaneeringu puhul vastuolu ka Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga. Teemaplaneeringuga ei ole kaebajate kinnistute sihtostarvet muudetud. Ka teemaplaneeringu puhul on PlanS § 8 lg 2 p 2 kohaselt tegemist üldplaneeringuga, mistõttu ei ole asjakohane rääkida teemaplaneeringu ja mandriosa üldplaneeringu vastuolust. PlanS § 8 lg 2 p 2 järgi võib üldplaneeringu koostada teemaplaneeringuna olemasoleva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks. Antud juhul ongi täpsustatud kaebajate kinnistute kasutamise tingimusi, lähtudes rohevõrgustiku vajadustest. IV
- Kaebajad leiavad, et tuumala säilitaks oma terviklikkuse ka ilma nende kinnistuteta ning et vastustaja oleks pidanud iga kinnistu puhul põhjendama, miks on vajalik just konkreetse kinnistu rohevõrgustikku haaramine. Samuti leiavad kaebajad, et vastustaja ei ole kaalunud alternatiivseid lahendusi, mis kaebajate õigusi vähem riivaks.
- Ringkonnakohus leiab, et kaebajate seisukohad tuumala terviklikkuse säilimise osas on paljasõnalised. Vastustaja on planeerimismenetluse käigus läbi viinud KSH, kus on analüüsitud kahte alternatiivi ning leitud, et rohevõrgustiku paiknemine ainult riigi, valla või üldkasutuses olevatel külamaadel tooks kaasa rohevõrgustiku sidususe kadumise. Kaebajad ei selgita, millel põhinevad nende väited nimetatud järelduse ekslikkuse osas. Rohealade määratlemine nõuab eriteadmiste olemasolu. Kohtumenetluses ei ole esitatud tõendeid, mis 6
(7)3-09-2672 seaksid asjatundjate järeldused kahtluse alla ning kohtul puudub vastav kompetents, et ise KSH seisukohti sisuliselt kontrollida. Õige on kaebajate väide, et sõltumata KSH tulemustest on kohalik omavalitsus kohustatud kaaluma era- ja avalikke huve. Ringkonnakohus nõustub ka sellega, et vastavas osas on määruse põhjendus puudulik. Eeltoodu ei too aga antud juhul koheselt kaasa määruse tühistamist. Kuigi planeerimisotsustused on ulatusliku kaalutlusruumiga ning põhjendamisvigasid ei saa kohtumenetluses kõrvaldada, on ringkonnakohtu hinnangul antud juhul ilmne, miks vastustaja on kaebajate huvidele eelistanud avalikku huvi. Käesoleva otsuse punktidest 8 ja 9 nähtub, et teemaplaneeringu mõju kaebajate võimalustele oma kinnistuid vabalt vallata ja kasutada on väga väike. Kaebajate kinnistutel olid juba eelnevalt maa sihtotstarbest, valla mandriosa üldplaneeringust ning LKS-st tulenevad olulised kasutuspiirangud. Arvestades, et teemaplaneeringu tulemusena kitseneb vaid osaliselt ehitiste rajamise võimalus ning kaitse-eeskirjast tulenevalt peab ehitamiseks täiendavalt luba küsima kaitseala valitsejalt, ei saa teemaplaneeringu mõju kaebaja õigustele pidada nii oluliseks, et see kaaluks üles teemaplaneeringu avalikes huvides seatud eesmärgi (roheala terviklikkus, sidusus ning seeläbi selle toimimine).
- Ringkonnakohus täpsustab siinkohal, et määruse nõuetekohane põhjendamine kuulub siinkohal kohtulikule kontrollimisele üksnes osas, mis seondub kaebaja õiguste rikkumisega. V
- Kaebused on esitatud kahel õiguslikul alusel: lisaks oma subjektiivsete õiguste kaitsele ka avalikes huvides. Kaebajad on selgitanud, et kaitstava avaliku huvina vaatlevad nad õigust korraldusele ning menetlusele ning vastavat õigust on rikutud seeläbi, et määrus on nõuetekohaselt põhjendamata. Ringkonnakohus leiab, et avalikes huvides ei saa planeerimisotsuseid vaidlustada üksnes põhjendusel, et need on põhjendamisvigadega. Haldusasjas 3-3-1-84-08 on Riigikohus leidnud, et akti vaidlustamine populaarkaebuse vormis ebapiisava põhjendamise või kaalutlusõiguse väärkasutamise motiivil eeldab eelkõige, et esineks õiguslik situatsioon, mis tingib vajaduse kaaluda erinevaid avalikke huve. Populaarkaebuse esitaja peab kaebuses osutama, milliste avalike huvide kaalumiskohustust pole haldusorgan nõuetekohaselt täitnud. Antud juhul kaebajad sellistele avalikele huvidele osundanud ei ole, vaid on avaliku huvina vaadelnud põhjendamiskohustust ennast. Avaliku huvi sisustamine sel viisil ei ole õige. VI
- Arvestades eeltoodud põhjendustega, jäävad esitatud apellatsioonkaebused rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Samuti jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 92 lg 1). Kaire Pikamäe Viive Ligi Oliver Kask 7
(7)