Obsah (4)

§ 46§ 33§ 35§ 49

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised Tallinna Halduskohus Dagma

) § 35 lg 6, § 46 lg 1 p 2 ja Tallinna Linnavolikogu 3.03.2005.a. määrusega nr 16 kehtestatud „Taksoveoloa ja sõidukikaardi andmise korra ning taksoveo eeskirja“ p-de 14.2 ja 14.3 alusel alates 1.03.2010.a. kehtetuks OÜ-le „Selena Star“ väljastatud taksoveoluba nr BT0004088 ja selle alusel välja antud 22 sõidukikaarti ning kohustati osaühingut

§ 46

lg 7 alusel 5 tööpäeva jooksul tagastama Tallinna Transpordiametile tegevusluba ja sõidukikaardid. Käskkirja kohaselt on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti taksokontrollide poolt 2009.a avastatud OÜ „Selena Star“ sõidukikaarte kasutavate taksojuhtide poolt toime pandud rikkumisi kokku 11: ühel korral esitas taksojuht aegunud ametikoolituse täiendõppe tunnistuse; väljapandud hinnakiri ei vastanud taksomeetri kohandamise tunnistusele; taksojuhi teenindaja kaardil puudus taksojuhi allkiri; taksojuhil puudus kontrollimise hetkel taksojuhi ametikoolituse tunnistus; esipaneelil olid hinnakiri ja taksomeeter, kuid taksol puudus sõidukikaart taksoveoks; taksojuhil oli reisijate teenindamisel seljas spordirõivastus; sõidukil puudus sõidukiga nõuetekohaselt ühendatud taksomeeter; kahel korral olid sõidukite kerel nähtavad avariilised tunnused ning värvi- ja roostekahjustused. Kõikide rikkumiste eest karistati rikkumise toime pannud taksojuhti rahatrahviga, nendest kuus trahvi on tasu- mata ning materjalid on edastatud kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

§ 46

lg 1 p 2 sätestab, et tegevusloa andja võib loa omanikule tegevusloa või selle alusel antava sõidukikaardi tunnistada kehtetuks kui loa omanik või tema juures töölepingu või muul lepingulisel alusel töötav ühissõidukijuht ei täida ametialases tegevuses teeseaduse, töö- ja puhkeaja seaduse, liiklusseaduse,

-i või nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Eelnev tõendab, et OÜ „Selena Star“ tegevuses esinevad tõsised puudused sõitjateveo korraldamises, sealhulgas töökorralduses, liiklusohutuses ja sõidukiohutuses. 1.02.2010.a. saatis transpordiamet osaühingule äriregistris registreeritud aadressil Tallinn Kose tee 82 kutse, milles palus firma vedude eest vastutaval isikul ilmuda 11.

1. 2010.a. transpordiametisse selgituste andmiseks. Kutse tagastati AS „Eesti Post“ poolt selgitusega, et äriühing ei asu sellel aadressil. Kuna OÜ „Selena Star“ hoiab kõrvale tegevusloa andja poolt teostatavast kontrollist, ei saa sellist taksoteenuse osutajat lugeda usaldusväärseks ja ohutuks liiklejaks(tl 55). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja kohtuistungile ei ilmunud, kirjalikult esitatud kaebuses palub vaidlustatud käskkiri tühistada. Käskkiri on ebaproportsionaalne ega vasta haldusmenetluse seaduse(HMS) §-s 4 lg 2 sätestatud kaalutlusõiguse piiride, eesmärgi ja õiguse üldpõhimõtetele. Samuti pole piisavalt kaalutud käskkirja tagajärgi ja kaebaja põhjendatud huvi taksoveoloa kehtima jäämiseks, millega on rikutud HMS §§ 54 ja
2. Sellisel viisil taksoveoloa kehtetuks tunnistamine on ülemäära koormav ega haaku tegelike asjaoludega. Kaebajal puudub otsene võimalus tagada kõikide taksode korrashoidu, sest mitte kõik käskkirjas nimetatud sõidukitest ei kuulu kaebajale. Isikud, keda on karistatud, töötavad töölepingu alusel kaebaja juures, kuid osutavad taksoveoteenust täiendavate lepingute alusel neile isiklikult kuuluvate sõidukitega. Kaebaja on teavitanud kõiki taksojuhte kehtivatest nõuetest. Rõhuv enamus rikkumisi on sellised, mis ei kujuta ohtu kellegi tervisele või varale, tegemist pole liiklusohtlike rikkumistega. Avariilise tunnusega taksoga sõitmine võib ohustada kaasliiklejaid, kuid selliseid juhuseid oli ainult üks. Täiesti mõistetamatu on, et dressipükste kandmine võib mingil kombel mõjutada kaasliiklejaid, ettevõtte usaldusväärsust, sõiduki ohutust, töökorraldust või üldist liiklusohutust. Vastustajal oleks olnud võimalus tunnistada kehtetuks väljastatud sõidukikaart, mis oleks oluliselt sobivam mõjutusvahend. Samas pole rikkumised üldiselt korduvad ning rikkujad samuti ei kordu. 2009.a. III kvartalis pole kaebaja opereeritavatel taksodel kordagi olnud rikkumisi, mis tähendab, et karistuste määramised on taksojuhte korrale kutsunud. Seega ei saa rääkida süstemaatilisest õigusaktide rikkumisest. Enamus rikkumisi on toimunud kas taksojuhi tähelepanematusest, hajameelsusest, mitte tahtlikust nõuete rikkumisest. Arusaamatuks jääb käskkirjas toodud seisukoht, et takso on suurema ohu allikas, kuivõrd seda on iga sõiduk, olenemata sellest, kas tegemist on taksoga või muu sõidukiga – võimalik oht isikute varale või tervisele pole taksode puhul teiste sõidukitega võrreldes suurem. Kaebaja ei mõista, mil viisil on ta hoidnud eemale vastustaja poolt teostatavast kontrollist, mistõttu on muutunud ebausaldusväärseks ja ohtlikuks kaasliiklejatele. Sama kummaline on väide, et menetlusest kõrvalehoidumine põhjustab ohtu kaasliiklejatele. Taksoveoloa andja teostab kontrolli oma struktuuriüksuste kaudu, üheks selliseks on Tallinna Munitsipaalpolitsei ning vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on kontroll olnud pigem tõhus ja kaebaja pole sellest kõrvale hoidunud. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastavalt

§-le 31 lg 3 tõendab taksoveoluba vedaja õigust korraldada taksovedu. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt on sõidukikaart tegevusloa alusel vedajale väljastatav dokument, mis tõendab vedaja õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit tegevusloaga lubatud sõitjateveol.

§ 33

lg 1 sätestab, et tasu eest korraldatav sõitjatevedu tegevusloa ja sõidukikaardita on keelatud. Seega vastutab vedaja, kelleks praegusel juhul on kaebaja, selle eest, et tegevusloaga lubatud sõitjatevedu toimuks sõidukikaartidele kantud sõidukitega kehtestatud nõudeid järgides. Asjaolu, et töölepingu lisa kohaselt osutavad töötavad isikud taksoteenust täiendavate lepingute alusel, ei vabasta vedude eest vastutavat isikut kohustusest tagada kõikide taksodena kasutatavate sõidukite üle kontroll ja sõidukite korrashoid. Kaebaja töötajate töövahendiks on nende sõiduautod, millega nad kaebaja heaks töötavad. Haldusmenetluse 2 käigus ei esitanud kaebaja vastustajale tõendeid selle kohta, et ta oleks mingisugustki järelevalvet teostanud temale väljastatud sõidukikaartidega töötavate taksojuhtide või taksode üle. Vastavalt

§-le 35 peab tegevusloa omanik määrama vedude eest vastutava isiku, kes korraldab vedusid, vastab §-de 37 ja 38 nõuetele, on ametialaselt pädev korraldama sõitjatevedu ja vastutab tegevusloa omaniku juures töökorralduse, töötasustamise, veo korralduse, töö- ja puhkeaja reguleerimise, liiklusohutuse, sõidukiohutuse ja keskkonnakaitse eest. Kaebaja pole saanud hakkama seadusega talle pandud ülesandega vastutada nimetatud kohustuste eest, mistõttu vastustaja oli sunnitud tunnistama kehtetuks ettevõttele väljastatud taksoveoloa ja selle alusel väljastatud sõidukikaardid. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 25.01.2010.a. kirjast nr 1-2/348-1 nähtuvalt osutasid kaebajale väljastatud sõidukikaartidega töötavad isikud taksoteenust, omamata vastavat ametikoolituse tunnistust, nõutavaid hinnakirju või sõidukikaarti. Samuti osutati taksoteenust avariiliste tunnuste ja nähtavate värvikahjustustega sõidukitega ja nõuetekohaste plommideta taksomeeteriga. Kaebaja sõidukikaarte kasutavatele taksojuhtidele on 2009.a. määratud 11 karistust väärteo korras

-i või selle alusel vastu võetud õigusaktide rikkumise eest. Kui kaebaja töötajaid karistatakse aastaringselt, on tegemist süstemaatilise rikkumisega ning see tõendab kontrolli puudumist vedaja poolt kõnealuses ettevõttes. Pidev rikkumiste avastamine kontrollorganite poolt näitab mitte ainult kontrolli tõhusust, vaid ka ettevõtte suhtumist nii tema poolt pakutavasse teenusesse kui ka õiguskorda. Vedaja rikkumiste hulk ja iseloom, samuti kaebaja poolt haldusmenetlusest kõrvalehoidumine viitab otseselt mitteusaldusväärsele taksoteenuse osutamisele, mis reaalselt ohustab nii tarbijate vara kui tervist. Kohatu on kaebaja väide, et tema taksojuhtide karistamine 2009.a. ainult kolme kvartali jooksul pole süstemaatiline rikkumine. Vastutustundetud on kaebaja väited, et avariiliste tunnustega auto pole liikluses ohtlik oma tehnilise seisundi tõttu, et ametikoolituse tunnistuse, hinnakirja või nõuetekohase taksomeetri puudumine ei riku taksoteenuse tarbija huve, et sõidukikaardi puudumine tagab tarbijale tehniliselt korras sõidukiga turvalise ja ohutu sõidu sihtpunkti. Takso kui ühistranspordivahendi puhul on tegemist suurema ohu allikaga liikluses eeskätt seetõttu, et tegemist on regulaarse sõitjateveoga. Samuti on iga mootorsõiduk suurema ohu allikas juba talle iseloomuliku kõrgendatud riski tõttu, seepärast võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju.

§ 35

sätestab, et tegevusluba antakse vaid isikule, kes vastab nimetatud paragrahvis esitatud nõuetele. Seadusega kehtestatud nõuded on määratud täitmiseks. Nende mittejärgimist ja määratud trahvide tasumata jätmist ei saa nimetada seadusekuulekaks ja usaldusväärseks käitumiseks vedaja poolt. Järelikult ei saa vedaja nende nõuetele mittevastavuse korral omada ka taksoveoluba. Sellisteks juhtudeks on seadusandja ette näinud võimaluse tegevusluba kehtetuks tunnistada. Tegevusloa andjal tuleb läbi nõuetekohase loamenetluse ja hilisema kontrolliga tagada taksoteenuse kasutajate kaitse mitteusaldusväärsete taksoteenuse osutajate eest. Vastustaja peab avalikku huvi liiklusohutuse ja

-i sätetest kinnipidavate usaldusväärsete taksoteenuse osutajate vastu kaalukamaks kaebaja erahuvist osutada ebausaldusväärset taksoteenust. Avalikes huvides on tagada seaduste järgimist ja tarbijatele turvalise ja usaldusväärse taksoteenuse pakkumist. Kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine on õiguspärane, proportsionaalne ning faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud. Kaebaja väide, et ta pole hoidnud eemale tegevusloa andja poolt teostatavast kontrollist, ei vasta tõele. Tallinna Transpordiamet on edastanud kaebajale kutse seoses haldusmenetluse läbiviimisega ja mitmeid kirju kaebaja äriregistri aadressil, kuid kõik saadetud kirjad on tulnud tagasi postiasutuse märkega “ei asu antud aadressil“. Samas kui kaebajal paluti täpsustada enda asukoha aadressi, teatas ta äriregistris märgitud aadressi(tl 91). See tõendab, et kaebaja eiras teadlikult Tallinna Transpordiameti poolt saadetud teateid ehk hoidus kõrvale haldusmenetlusest – mis kinnitab, et tegemist pole usaldusväärse ettevõttega. KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt

§-le 31 lg 1, 3, 4 käsitatakse teeliikluses korraldatava sõitjateveo tegevusloana taksoveoluba, mis tõendab vedaja õigust korraldada taksovedu; sõidukikaart on tegevusloa 3 alusel vedajale väljastatav dokument, mis tõendab vedaja õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit tegevusloaga lubatud sõitjateveol. Seejuures ei oma mingit tähtsust, kas nimetatud sõiduk kuulub vedajale või tema töötajale.

§ 35

sätestab, et tegevusloa taotleja või selle omanik peab vastama hea maine nõudele, mis tähendab, et teda pole seoses varasema majandustegevusega viimase kolme aasta jooksul üle kahe korra karistatud maksu- ja tollikorraldust, hinnakujundust, tarbijakaitset ning töö- ja puhkeaega reguleerivate õigusaktide nõuete rikkumise eest või

-s ettenähtud tegevusloa või sõidukikaardita veo korraldamise või riiklikku registrisse andmete esitamise korra rikkumise eest ning kui tema vedude eest vastutav isik vastab § 37 nõuetele(lg 43). Tegevusloa andjal on õigus loa kehtivusaja jooksul vajaduse korral kontrollida tegevusloa omaniku vastavust käesoleva paragrahvi nõuetele ning loa omanik peab sellist kontrolli võimaldama(lg 6).

§ 49

lg 1 p 7 kohustab vedajat tagama, et taksoveol sõidukijuht esitab politseiametnikule või muule kontrollimisõigusega ametiisikule kontrollimiseks sõidukikaardi. Tasu eest korraldatav sõitjatevedu tegevusloa ja sõidukikaardita on keelatud(

§ 33lg 1).

Kaebaja töötajate kontrollimisel 2009.a. fikseeriti 11 korral rikkumisi, mille eest taksojuhte karistati

§-de 542 lg 1 ja 543 lg 1 alusel rahatrahvidega, millest 6 juhul oli trahv veel 25.02.2010.a. tasumata(tl 84-86).

§ 46

lg 1 p 2 kohaselt võib tegevusloa andja loa omanikule teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või tegevusloa või selle alusel antava sõidukikaardi kindlaksmääratud ajaks peatada või tunnistada kehtetuks, kui loa omanik või tema juures töölepingu või muul lepingulisel alusel töötav ühissõidukijuht ei täida ametialases tegevuses liiklusseaduse või

-i või nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Osundatud säte võimaldab tegevusloa andjale kaalutlusõigust, otsustamaks tegevusloa ja sõidukikaartide kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise põhjendatuse üle. Vaidlustatud käskkirjas on esitatud põhjused, millest tulenevalt peeti vajalikuks tunnistada kehtetuks kaebaja taksoveoluba ja selle alusel välja antud sõidukikaardid ning kaalutlusvigu haldusaktist ei nähtu. Käskkiri on õiguslikult ja faktiliselt piisavalt motiveeritud. Kohaldatud meede on eesmärki silmas pidades sobiv, vajalik ja proportsionaalne. Põhiseaduse § 29 lg 1 kohaselt on Eesti kodanikul ning üldjuhul ka välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul küll õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, kuid seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Tegemist on lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigusega, mille kasutamist võib seadus piirata igal mõistlikul põhjusel, tingimusel, et piirangul on legitiimne eesmärk ning see on proportsionaalne. Sellised piirangud võivad tuleneda näiteks vajadusest kaitsta tarbijate huve, vältides ebausaldusväärsete või kvalifitseerimata isikute tegutsemist vastaval tegevus- või kutsealal. Dressipükstes taksojuht torkab korrektselt riietatud taksojuhtide seas kahtlemata silma ja avaldab ettevõtte usaldusväärsusele negatiivset mõju. Asjasse mittepuutuv on kaebaja arutlemine selle üle, et võimalik oht isikute varale või tervisele pole taksode puhul teiste sõidukitega võrreldes suurem. Taksojuhtidele erinõuete seadmine on vajalik klientide turvalisuse tagamiseks, vastasel juhul satuksid ohtu taksoveoteenuse kasutajate turvalisus ja kogu vastava ühistranspordiliigi usaldusväärsus. Avalik huvi, mis seisneb vajaduses tagada taksoveoteenuse osutamine üksnes seaduse nõuetele vastavate isikute poolt, on kaalukam kaebaja huvist jätkata majandustegevust taksoveoteenuse alal. Kaebaja ebausaldusväärsust kinnitab ka fakt, et ta hoidus kõrvale kaevatud käskkirja andmisele eelnenud haldusmenetlusest. Samuti ei võtnud kaebaja vastu kohtu poolt kahel kohtule teadaoleval aadressil korduvalt saadetud kohtudokumente, mis kõik tagastati postiasutuse poolt kohtule hoiutähtaja möödumisel. Kohtunik: D.Maastik 4