Obsah (4)

§ 444§ 162§ 1741§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Ruth Sild Kristi Serva Galina Kozelkova Otsuse tegemise aeg ja koht 07. detsember 201

) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on võtnud hagi õigeks kohtule esitatud kostja kirjalikus vastuses. Kohus kutsus pooled kohtu eelistungile, sest kostja oli kirjalikus vastuses palunud, et kohus kinnitaks kompromissettepaneku, mille kohaselt elektriküttega korterid maksustada 20% suuruse osaga keskküttest. Kohus selgitas kohtu eelistungil kostjale, et käesolevas menetluses ei saa kohus kostja poolt pakutud kompromissettepanekut kinnitada. Kostja esindaja kinnitas kohtu eelistungil, et kostja võtab hagi õigeks.

§ 444

lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Eeltoodud sättest lähtuvalt jätab kohus otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Hagejad paluvad tunnistada kehtetuks KÜ Kastani 34 13.03.

1. üldkoosoleku otsuse p 2, millega elektriküttega korterid peavad järgmisest kütteperioodist tasuma keskkütte eest 100%. Kostja on hagi õigeks võtnud. Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 13 lg 3 sätestab, et korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. MTÜS § 24 lg 1 järgi kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Kohus leiab, et KÜ Kastani 34 13.03.
2. otsus on vastuolus seadusega. MTÜS § 20 lg 6 järgi üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Kohtule on esitatud KÜ Kastani 34 üldkoosoleku protokoll /tl 17-18/, kust nähtub, et päevakorras oli kolm päevakorrapunkti. Päevakorra p 2 – elektriküttega korterite protsentuaalne osakaal elamu küttekulude jaotuses. Protokolli kohaselt otsustati mitte rakendada suuremaid 3 keskkütte % elektriküttega korteritele alates järgmisest kütteperioodist. Otsuse poolt oli 14 häält, vastu 27 häält ja erapooletuid
3. Üldkoosolek otsustas jätta muutma 07.02.2010 toimunud üldkoosoleku otsus, mis puudutab küttekulude tasumist elektriküttega korterite poolt. Protokollist ei nähtu, mis põhjustel pandi teist korda päevakorda ja hääletusele juba otsustatud päevakorraküsimus. MTÜS § 20 1 lg 5 sätestab, et küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Kohtule esitatud protokollist ei nähtu MTÜS § 20 1 lg 5 nõuete täitmine, mis on iseenesest aluseks üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Eeltoodu alusel tunnistab kohus kehtetuks KÜ Kastani 34 13.03.2010 üldkoosoleku otsuse p 2 osas, millega elektriküttega korterid peavad järgmisest kütteperioodist tasuma keskkütte eest 100%. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 38 lg 8 kohaselt organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohtuotsus kehtib kõigi juriidilise isiku ja tema organi liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. Menetluskulud Hagejad paluvad menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 1741

lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hagejad on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 5000 krooni. Kohtu eelistungil jäid hagejad nimetatud taotluse juurde. Kostja on palunud kohtukulud jagada vastavalt seadusele. Juhindudes

§ 162lg 1 jäävad hagejate kohtukulud kostja kanda.

Kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista tasutud riigilõiv summas 5000 krooni. Hagejad on palunud, et kostja kannaks kohtukuluna väljamõistetava riigilõivu hageja Ljubov Melnikova arvele nr 1101671573.

§ 174

1 lg 4 sätetel käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud juhul ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist käesoleva seadustiku § 174 lõigetes 1–3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4