← Eesti

2-08-57379/26

Obsah (8)§ 403§ 150§ 168§ 363§ 376§ 162§ 163§ 370

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kirjalikus menetluses Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Määruse tegemise aeg ja koht 08. veebruaril 2010.a Pärnu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-08

§ 403

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Sergei Korjukovets isikukood xxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxx tee xx xxxxxxx vald xxxxx, volitatud esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar AB TAMAR asukoht Kuninga t. 24 Pärnu 80010 menetlus@tamar.ee Kostja OÜ Grand Mööbli Stuudio registrikood 10560243 asukoht Sõpruse pst 159a Tallinn 10314 volitatud esindaja advokaat Aleksei Ratnikov asukoht AB Tibar ja Partnerid Pärnu mnt. 20 Tallinn10140 aleksei.ratnikov@gmail.com RESOLUTSIOON Lähtudes VÕS § 127 lg 3 ja 222 lg 4 ning

§ 150

lg 2 p 2 ja § 168 lg 5 kohus OTSUSTAS: Võtta vastu hagist loobumine summa 43312 krooni osas. Tagastada Sergei Korjukovets’le riigilõiv 1750.- (ükstuhat seitsesada viiskümmend) krooni

§ 150lg 2 p 2 alusel.

Rahuldada hagi täielikult. Välja mõista OÜ Grand Mööbli Stuudio’lt 14 750 (neliteist tuhat seitsesada viiskünmmend) krooni Sergei Korjukovets kasuks. Välja mõista OÜ Grand Mööbli Stuudio’lt Sergei Korjukovets’i kasuks mööbli tarnimisega hilinemise eest viivisenõudes summas 2 025 krooni ja raha tagastamisega viivitamise eest intressinõudes summas 1 689 krooni. Tsiviilasi nr 2-08-57379 Edasikaebamise kord Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue Oma esmases hagis esitab hageja järgmised asjaolud ja nõude. Hageja sõlmis kostjaga 30.12.

  1. tarbijamüügilepingu, millega hageja ostis kostjalt köögimööbli maksumusega 86 000 krooni. Kostja paigaldas mööbli mais
  2. Peale paigaldust avastas hageja kaubal olulisi puudusi. Hageja palvel kostja kõrvaldas osa puudusi, kuid ilmnesid uued puudused. Kõik puudused on kõrvaldamata hagi esitamiseni. Lisaks pidi hageja ostma veel kraanikausi, sifooni ja elektripliidi uue ühendamise. Kokku hindab kostja kahju suuruseks 28 062 krooni. Hageja soovib eeltoodust tulenevalt hinda alandada 58 062 krooni ulatuses raha mittetähtaegselt tagastamiselt soovib hageja saada intressi 1689 krooni ja mööbli üleandmisega viivitamise eest 1035 krooni. Hageja esitas 23.09.
  3. kohtule oma täiendavad seisukohad hagis, avalduse hagist osalise loobumise kohta ja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Hageja teatas kohtule, et kostja on mööblil esinenud puudused kõrvaldanud augustikuu 2009.a jooksul. Hageja loobub hagis oma nõudest hinna alandamise kohta summas 43 312 krooni ja palub selles osas menetluse lõpetada. Hageja kinnitab kohtule, et on teadlik Tss § 432 tagajärgedest. Kuna hageja loobub hagist seetõttu, et kostja pärast hagi esitamist on tema nõude rahuldanud, siis tulenevalt

§ 168lg 5 palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 150lg 2 p 2 alusel taotleb hageja poole tasutud riigilõivust tagastamist.

Hageja esitab kostja vastu alternatiivse nõude, mis tuleneb hageja kulutustest seoses kostja poolt ühendamata jäetud kommunikatsioonidest. Hageja väitel on need kulutused vältimatud ja tingitud mööbli ümbertegemisest. Hageja arvates on need kulutused seotud kostja poolt hagejale tekitatud kahjuga VÕS § 127 lg 3 ja 222 lg 4 järgi. Kulutusi tõendab hageja OÜ Exelion’i kassa sissetuleku orderiga nr. 270094 väljastatud 12.10.07 summa 7434 arve 270094 maksmise kohta hageja poolt ja Vecta Design OÜ kassa sissetuleku orderiga nr. 1 väljastatud 11.10.

  1. summa 7316 arve nr. 200703 maksmise kohta hageja poolt ning Vecta Design OÜ arvega nr. 200703 väljastatud 11.10.07., milline on esitatud hagejale kraanikausiga teostatud tööde eest Kostja vastuväited Kostja vaidleb hageja nõudele vastu järgmistel põhjustel:
  2. Hageja võimalikud vihjed selle kohta, et kostja olevat kahjustanud augustis 2009.a. hageja maja välisust, on alusetud ja põhjendamata. 2

(6)Tsiviilasi nr 2-08-57379 2. Hageja arusaam ja seisukoht, et tema nõue koosnes neljast osast, s.o. hinna alandamise nõue, hageja väidetav kulu summas 14 750.- krooni, viivis mööbli tarnimisega hilinemise eest summas 2 025.- krooni ja intress raha tagastamisega viivitamise eest summas 1 689.krooni, on menetluslikult väärad ja põhjendamatud.

§ 363

lg.1 p.1 kohaselt hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja p.2 kohaselt hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus).

§ 376

lg.1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Kostja esitas hageja menetlusdokumendile vastuväite viivitamatult, s.t. hageja ei ole saanud kostjalt nõusolekut hagi aluse või eseme muutmiseks. Hageja esitatud menetlusdokumendis ei sisaldu kohtule esitatud taotlust lugeda, et hagi muutmine on toimunud mõjuval põhjusel. Juba sel menetluslikul põhjusel peaks kohus jätma hagi muutmise läbi vaatamata ja menetlusse vastu võtmata. Seda enam, et hageja muutis oma 23.09.2009.a. menetlusdokumendiga nii hagi eset, kui ka hagi alust. Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja kostjalt hinna alandamist, intressi ja viivist. Varalise kahju väljanõudmist ei ole hageja oma hagis nõudnud. Hageja ei või oma siseveendumuse järgi interpreteerida asjaolusid nii, nagu temale igal konkreetsel ajahetkel kasulik on. Hageja on asjaolud ära toonud oma hagiavalduses. Hageja praegune asjaolude tõlgendamine on alusetu ja põhjendamatu. Seda enam, et muutuvad kohaldatavad õiguslikud alused. Hageja tõi hagiavalduse esitamise õiguslikuks aluseks muu hulgas VÕS § 101 lg.1 p.5 ja p.3. Varalise kahju välja nõudmist puudutavaid sätteid ei ole hageja oma hagis ära toonud ega taotlenud kohtul selliste õiguslike sätete kohaldamist. Hageja esitatud menetlusdokument on menetluslikult arusaamatu ning seda ei ole võimalik menetleda selle ebaselguse tõttu.

§ 363lg.1.p.1 kohaselt peab nõue olema selgelt väljendatud.

Hagiavalduses on olnud põhinõudeks hinna alandamisega seonduv, kuid millistel õiguslikel alustel antud nõue võis transformeeruda/muutuda osaliselt teiseks nõudeks, jääb kostjale arusaamatuks. Kuna praegu (kui kostja nii aru sai) taotleb hageja varalise kahju hüvitamist (mille väljamõistmist ei olnud hagis palutud), siis järelikult muutuvad nii hagi ese, kui ka hagi alus (kuna ei ole enam tegemist hinna alandamise nõudega). Muu hulgas muutuvad kohaldatavad õiguslikud sätted. Eeltoodust tulenevalt (s.t. ei ole esitatud taotlust lugeda, et hagi muutmine on toimunud mõjuval põhjusel ning muudeti nii hagi alust, kui ka hagi eset), siis tuleb avaldus hagi muutmiseks jätta läbi vaatamata ja menetlusse võtmata. 3

(6)Tsiviilasi nr 2-08-57379 3. Kostja ei vaidle hagist loobumise vastu. Kuid arvestades eeltoodut tuleb lähtuda asjaolust, et hageja on loobunud oma põhinõudest ning soovib jätkata menetlust vaid kõrvalnõuete osas. Hageja taotlus jätta menetluskulud kostja kanda on alusetu ja põhjendamatu. Kostja nõustus tegema menetluse kestel parandustöid isegi suuremas mahus, kui see oli hagiavalduses märgitud. Teisest küljest ei ole hageja kunagi kostjale pretensioone selgelt väljendatuna esitanud. Kostja selgitas oma vastuses hagiavaldusele, et ei omanud mingeid tsiviilsuhteid ettevõtetega, millised esitasid arusaamatuid pretensioone ja arveid. Kostja vastas antud ettevõtetele, et peab nõudeid ja arveid alusetuks, kuna ei ole kunagi omanud mingeid suhteid nõudeid esitatud ettevõtetega. Eeltoodust tuleneb, et kostja, selgitamata hageja nõuete põhjendatust (ilma ekspertiisi läbi viimata), nõustus tegema parandustöid omal kulul. Köögimööbli ülevaatusel selgus, et teatud osa defektidest võis tekkida mööbli vale kasutamise tõttu, kuid vaatamata sellele parandas kostja kõik defektid hagejale täiendavaid tingimusi esitamata. Seda enam, et kostja mäletamist mööda on kostja pakkunud hagejale kompromissi, mille kohaselt kostja parandab köögimööblil esinevad defektid, millega hageja nõustus. Praegu aga kasutab hageja oma protsessuaalseid õigusi pahauskselt, ning üritades muuta nii hagi alust, kui hagi eset, soovib jätkata menetlust ja nõuda alusetult kostjalt täiendavaid summasid vaatamata saavutatud kokkuleppele.

§ 162

lg.4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesoleval juhul näitas kostja üles head tahet lahendada vaidlus kompromissiga, millest johtuvalt ei või jätta menetluskulusid kostja kanda.

§ 163

lg.2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja täitis poolte vahel kooskõlastatud kompromissi tingimused täies ulatuses ja seega hageja taotlus jätta menetluskulud kostja kanda on kohatu ja see tuleb jätta rahuldamata.

  1. Hageja alternatiivne nõue on kohatu ja põhjendamatu samadel põhjendustel ja alustel, mis on toodud käeoleva seisukoha p.
  2. Milles seisneb alternatiiv ei ole hageja selgitanud, s.t. alternatiivse nõude puhul peaks kohtul olema valik rahuldada hagi vähemalt kahe erineva eseme järgi, s.t. kui kohus ei rahulda hagi põhinõude järgi, siis hageja soovil võidakse anda kohtule võimalus rahuldada hagi alternatiivse(te) nõude või nõuete järgi (mis ei taga hagejale küll teatud määral õigus- ja õiglustunnet kui põhinõude rahuldamise korral, kuid võib kaasa tuua hagejale õigusstabiilsuse ja tekkinud vaidluse positiivse lahendamise hageja jaoks). Käesoleval juhul hageja loobus oma põhinõudest ja esitas sisuliselt uue hagi, milles on muudetud nii hagi ese, kui ka hagi alus. Millised alternatiivid on kohtule antud, ei ole kostjale selge, s.t. milline on põhinõue ja milline/sed on alternatiivnõue/ded ei ole hageja menetlusdokumendis selgitatud. 4

(6)Tsiviilasi nr 2-08-57379 Kostja arusaama järgi on hageja loobunud põhinõudest ja esitanud uue põhinõude (mille menetlusse võtmisega ei ole kostja nõus ega anna selleks nõusolekut). Muid põhinõudeid ei ole kostja hageja menetlusdokumendis leidnud. Eeltoodu alusel kostja palub kohtul :
  1. Jätta avaldus hagi muutmise osas läbi vaatamata ja menetlusse võtmata;
  2. Vastu võtta hageja loobumine täies ulatuses vastu;
  3. Jätkata menetlust vaid kõrvalnõuete osas põhjusel, et hageja loobus põhinõudest ning tema uus põhinõue ei vasta

nõuetele; 4. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendus Pooled on andnud nõusoleku lahendada asi kirjalikus menetluses vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 403 lg. 1 . Seega võib asja lahendada kirjalikus menetluses. Kostja vastuväide hagejale kuuluva ukse vigastamise kohta tuleb jätta tähelepanuta, kuna uksele tekitaud kahju hüvitamine pole käesolevas asjas arutusel olnud. Hageja pole selle hüvitamist kostjalt nõudnud. Hageja ainult viitab asjaolule, et kostja töötajad mööbli parandamisel vigastasid ust. Kostja vastuväide hageja kõrvalnõuete osas puudub, kostja märgib, et viivis mööbli tarnimisega hilinemise eest summas 2 025.- krooni ja intress raha tagastamisega viivitamise eest summas 1 689.- krooni, on menetluslikult väärad ja põhjendamatud oma vastuväidet põhistamata. Seega on hageja nõue põhjendatud tuleneb seadusest ja poolte vahelisest lepingus ja nimetatud osas tuleb eeltoodud põhjustel hagi rahuldada. Kostja vastuväited hagi muutmise kohta ja alternatiivnõude kohta on põhjendamatud. Kohus leiab, et hageja poolt ei toimunud hagi muutmine

§ 376

mõttes, vaid nõude täpsustamine muutunud olukorda arvestades, ehk peale seda, kui kostja olu omal kulul vaidlusalused parendused teinud kaks aastat peale hagi esitamist. Hageja alternatiivnõue on seaduslik, tuleneb

§ 370lg 2.

Hageja nõue esitab kostja vastu, mis tuleneb hageja kulutustest seoses kostja poolt ühendamata jäetud kommunikatsioonidest tuleb rahuldada. Need kulutused vältimatud ja tingitud mööbli ümbertegemisest. Kulutusi tõendab hageja OÜ Exelion’i kassa sissetuleku orderiga nr. 270094 väljastatud 12.10.07 summa 7434 arve 270094 maksmise kohta hageja poolt ja Vecta Design OÜ kassa sissetuleku orderiga nr. 1 väljastatud 11.10.07. summa 7316 arve nr. 200703 maksmise kohta hageja poolt ning Vecta Design OÜ arvega nr. 200703 väljastatud 11.10.07., milline on esitatud hagejale kraanikausiga teostatud tööde eest Need kulutused seotud kostja poolt hagejale tekitatud kahjuga VÕS § 127 lg 3 ja 222 lg 4 järgi. Seega on hageja nõue tõendatud, põhjendatud ja seaduslik. Rein Pokk Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2010 kohtuotsuse resolutiivosa: 5

(6)Tsiviilasi nr 2-08-57379 RESOLUTSIOON
  1. Tühistada Pärnu Maakohtu 08.02.2010 otsus osas, millega rahuldati Sergei Korjukovetsi hagi OÜ Grand Mööbli Stuudio vastu kahju hüvitamises 14750 krooni, intressi 1 689 krooni väljamõistmises ning menetluskulude jaotamise osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  2. Sõnastada otsuse resolutsioon alljärgnevalt. 2.
  3. Rahuldada Sergei Korjukovetsi hagi OÜ Grand Mööbli Stuudio vastu osaliselt ning välja mõista OÜ-lt Grand Mööbli Stuudio Sergei Korjukovetsi kasuks 2025 (kaks tuhat kakskümmend viis) krooni. 2.
  4. Sergei Korjukovetsi hagi OÜ Grand Mööbli Stuudio vastu kahju hüvitamiseks 14 750 krooni ja intressi 1689 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
  5. Lõpetada tsiviilkohtumenetlus 43 312 krooni nõudes seoses hagist loobumisega.
  6. Tagastada Sergei Korjukovets`ile riigilõiv riigituludest 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni.
  7. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulu jaotus Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.