Obsah (10)

§ 48§ 60§ 61§ 70§ 120§ 96§ 97§ 100§ 101§ 108

1 2-09-60187 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-60187 Otsuse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi E. L.`e seaduslik

) 8 peatükis.

§ 48

ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

§ 70

lg 2 kohaselt, kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61

1. lõikes nimetatud asjaolusid. Lähtuvalt alates
2. aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Sellest tulenevalt on hageja esindajal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. 4

§ 120lg 1 kohaselt, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja.

Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 3) nähtub, et K. L. on alaealise lapse E. L.`e ema, seega, seaduslik esindaja. D. L. on lapse E. L.`e isa. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud

§ 96

alusel, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt, ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1, lg 2, lg 4 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 101

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kohus peab vajalikuks märkida, et elatiselt tulumaksu maksval isikul säilib tuludeklaratsiooni esitamisel õigus tulumaksu tagastamisele vastavalt tulumaksuseaduse § 44, § 46. Kohtuistungil vähendas hageja seaduslik esindaja hagis esitatud nõuet ja palus kostjalt alates 01.07.2009 välja mõista elatis summas 2 175 krooni kuus, arvestades kostja poolt elatisena makstud summasid (15 720 krooni). Vastavalt

§ 108

, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja seaduslik esindaja palus välja mõista elatis tagasiulatuvalt, alates 01.07.2009.a. Kuna hagi on esitatud 17.11.2009.a, siis on hagejal õigus nõuda elatusraha alates 01.07.2009.a. Kohus leiab, et elatise nõue tagasiulatuvalt on põhjendatud, kuna kostja on ise tunnistanud, et hakkas elatist maksma alles pärast hagi esitamist. Samas nähtub hagist, et pooled elavad lahus alates 2009.a. juulist, mil hageja esindaja koos lapsega saabus elama Eestisse ja kostja jäi elama Portugali. Kohus leiab, et kostjal ei esinenud takistusi maksta lapse ülalpidamiseks elatist vabatahtlikult alates 01.07.2009, so, enne hagi esitamist. Sellest ajast alates tuleb hagi rahuldada summas 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja nõustus hagiga summas 2 175 krooni kuus, kuid mitte alates 01.07.2009, vaid alates 01.11.2010, kuna kostja on alates hagi esitamisest tasunud elatist vabatahtlikult kogusummas 15 720 krooni (s.o, 1 720 krooni kuus). Kohus, lähtudes lapse reaalsetest vajadustest ja hageja seadusliku esindaja ning kostja materiaalsest olukorrast, leiab, et hageja seadusliku esindaja poolt esitatud hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, hageja seadusliku esindaja poolt kohtuistungil esitatud nõude ulatuses, so, summas 2 175 krooni kuus alates 01.07.2009. 5 Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada D. L.`e poolt elatisena makstud summasid (15 720 krooni). Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3, § 632 järgi rahuldatakse hagi osaliselt. MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Kõik antud asja menetluses kantud kulutused, sh, hageja seadusliku esindaja poolt kantud kulutused, jätab kohus täielikult kostja kanda. Johannes Külaots Kohtunik