) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
lg 1 mõtte kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik korteriomanikud.
lg mõtte kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hooluseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuse eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.
lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hageja faktilised väited majandamiskulude tasumise kohustuse rikkumise, sealhulgas mittetähtaegse täitmise kohta, kostja poolt omaksvõetuks, on hageja solidaarnõue kostjalt majandamiskulude võlgnevuse ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud hagiavalduses. Selle kohaselt koosneb hageja menetluskulu 1400 kroonist hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kulu kandmist kinnitab maksedokument. Arvestades, et riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, on hageja kulutus riigilõivule põhjendatud ja vajalik ning kostja peab selle täies ulatuses hüvitama. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.