Obsah (4)

§ 97§ 99§ 101§ 116

2-10-58135 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2010. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-58135 Tsiviilasi A.-A.

) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

§ 97

p 1 järgi ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 ja 100 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha 2 perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).

§ 101

lg 1 sätetel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtuistungil täpsustas hageja lapse ülalpidamiseks vajaminevaid kulutusi. Lapse hügieenitarvetele kulub 1000 krooni kuus, riietele 1000 krooni, toidule kulub 1000 krooni ja mänguasjadele 500 krooni. Eluasemekulud tuleb jagada kahele inimesele, sest korteris elavad hageja ja tema seaduslik esindaja V. B. Kohtule on esitatud * korteriühistu tõend, mille kohaselt eluasemekulud on ühe inimese kohta keskmiselt 580 krooni kuus ja Fortum Elekter AS tõend, mille kohaselt elektrienergiat tuleb tasuda ühe inimese kohta keskmiselt 90.75 krooni kuus. Hageja eluasemekulud on seega keskmiselt 671 krooni (580+90.75) kuus. Kohus leiab, et hageja poolt näidatud lapse vajadused, mida hageja täpsustas kohtuistungil, vastavad aastase lapse igapäevastele vajadustele. Kostja ei ole vaidlustanud lapse vajadusi hageja poolt näidatud mahus. Seega, poolte vahel puudub vaidlus, et lapse vajadused igakuiselt on keskmiselt summas 4171 krooni.

§ 116

lg 1 järgi vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Arvestades lapse vajadusi, mis on hageja poolt näidatud minimaalses mahus ja mille üle pooltel ei ole vaidlust, lasuks mõlemal vanemal last üleval pidada ogakuiselt summas 2085.50 krooni. Elatise saaja on kohustatud tasuma tulumaksu. Seega tuleb elatise väljamõistmisel arvestada juurde tulumaks. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009a. määrusega nr 90 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni. Pool töötasu alammäära on 2175 krooni. Elatis summas 2175 krooni kuus on elatise alammäär vastavalt

§ 101lg 1 sätetele.

Nimetatud summas on kostja hagi tunnistanud. Hageja taotleb elatise väljamõistmist summas 3000 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Arvestades lapse vajadusi, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista elatise summas 2600 krooni kuus hageja ülalpidamiseks. Kohus ei pea kostja vastuväiteid põhjendatuks, selles osas, et temalt ei saa elatist välja mõista üle alammäära põhjusel, et ta on töötu. Kostja on kohtule esitanud Eesti Töötukassa teatise, mille kohaselt kostja on arvele võetud alates 03.03.2009 ja tema järgmine pöördumine Eesti Töötukassasse on 06.12.

1. Teatisest nähtub, et kostja ei ole 1 aasta ja 9 kuu jooksul vahepeal töötukassaga ühendust võtnud, mis kohtu hinnangul tõendab, et kostja tegelikult ei soovigi töö otsimise ja töö tegemisega tõsiselt tegeleda. Kostja ütluste kohaselt saab ta Haapsalu Linnavalitsuselt juba mitu aastat toimetulekutoetust. Kohus leiab, et kui 27 aastane noor, terve, elujõuline mees on aastaid toimetuleku toetuse saaja, kuigi tal on omandatud keskharidus ja eriala, siis ei ole see mõjuvaks asjaoluks nõude rahuldamata jätmiseks üle elatise alammäära. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 2600 krooni kuus alates 22.11.2010 kuni hageja täisealiseks saamiseni 20.12.
2. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 3 või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jäävad kohtukulud poolte endi kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS §
3. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4