KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-40102 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.12.2010, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Mare Merimaa, Gaida Kivinurm Tsivii

§ 30lg 1), mille eesmärgiks on kinnitada kostja ja R.

N. vahelisest laenulepingust tulenevat kohustust (

§ 396lg 1).

1. Kostja esitas kohtule tõendamaks, et on tagastanud R. N. võla, R. N. allkirjaga teatise, mille kohaselt tagastas 07.02.2005 kostja 105 000 krooni (tlk 25). Kohtu poolt läbi viidud ekspertiisi kohaselt on eksperdid arvamusel (tlk 55-59, 87-95), et 07.02.2005 teatise on allkirjastanud küll R. N., kuid dokument on võltsitud juurdekirjutuse teel, numbrid „10” ja tekstiosa „sto pjat tõsjaz” on ülejäänud sissekannetele juurdekirjutus. Seega ei ole 07.02.2005 teatis usaldusväärne tõend 03.06.2004 võlakirjast tuleneva võlgnevuse kustutamise kohta. Kostja esitas kohtule ka R. N. poolt kirjutatud avalduse, mille kohaselt kostja on tagastanud 8 600 USD-d (tlk 112-114). Nimetatud teatisel puudub kuupäev ja viide, millise võlakirja alusel on raha laenatud ja millal tagastatud.
2. Tunnistaja N. K. kirjalike ütluste kohaselt (tlk 133-134, 156-157) leidis tunnistaja R. N. jope taskust paberilehe, millele oli kirjutatud, et ta andis kostjale 8 600 USD-d, see oli 2003.a. R. N. ütles, et ta on kostjalt raha tagasi saanus. Poole aasta pärast sai tunnistaja teada, et R. N. oli kostjale jälle võlgu andnud, seekord 8 130 USD-d. N. K. suuliste ütluste kohaselt (tlk 178-179) mäletas tunnistaja kaht laenatud summat 9 000 ja 8 000 USD-d ning temale teadaolevalt ei olnud kostja kumbagi R. N. tagastanud. Kuna tunnistaja ütlused on vasturääkivad, kohtuistungil ei mäletanud tunnistaja faktilisi asjaolusid sellise täpsusega nagu hiljuti antud kirjalikus tunnistuses nii summade kui laenude tagasimaksmise osas, siis ei pidanud kohus tunnistaja ütlusi usaldusväärseks.
3. Tunnistaja N. Z. ütluste kohaselt (tlk 135-136, 154-155) pöördus kostja tunnistaja juuresolekul korduvalt R. N. poole finantsabi saamiseks. 8 600 USD-d tagastas M. Sestrem 2003.a. Kevadel 2004.a võttis kostja R. N. võlgu 8 130 USD-d. Tunnistaja N. Z. ütlustest ja teatisest (tlk 112-114) saab teha järelduse, et kostja laenas R. N. vähemalt kahel korral suurema summa raha, millest 8 600 USD-d tagastas 2003.a.
4. Tunnistaja G. B. ütluste kohaselt kuulis ta kostjalt R. N. raha laenamisest umbes 4 aastat tagasi. Tunnistaja nägi raha tagastamist, kui toimus teise ja kolmanda osamakse tagastamine. R. N. kirjutas allkirja omakäeliselt, tagastatud summade suurust tunnistaja ei tea, samuti seda, mida R. N. paberile kirjutas. Tunnistaja teadis kuuldu põhjal, et summa oli 8 600 USD. Kohus leidis, et ka tunnistaja G. B. ütlused ei ole usaldusväärseks tõendiks 28.05.2004 antud laenu tagasimaksmise tõendamiseks, kuna tunnistaja ei tea, millised summad kolmel korral tagastati ja millise võlgnevuse katteks.
5. Nimetatud tõenditest tulenevalt, aga ka kostja enda käitumisest järelduvalt (menetluses võltsitud võlakirja esitamine) ei ole usaldusväärselt tõendatud raha tagasimaksmine vaidlusaluse võlakirja alusel. Seega on hageja nõue kostja vastu põhivõla 105 161,60 krooni ja intressi 26 042 krooni välja mõistmiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (

§ 30lg 1, § 108 lg 1 ja § 397 lg 1).

1. Kohus ei uurinud tõenditena Elisa kõnede eristust, kuna sellest ei selgu kõnede sisu (tlk 29-31). Apellatsioonkaebuse põhjendused 3
2. Kostja palus tühistada Harju Maakohtu 22.12.2009 otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli kohtule esitatud ainult üks võlakiri ning kostja teatas, et võttis laenu R. N. suures summas ainult üks kord. Hageja poolt oli esitatud kahe tunnistaja kirjalikud ütlused, kuid kostja palus, et kui kohus rahuldab tunnistajate ülekuulamise, teha seda kohtuistungil. Tunnistaja N. K. kuulati üle istungil, ning kohus tuli õigele järeldusele, et tunnistaja ütlused on vasturääkivad. Kohtuistungil ei mäleta tunnistaja faktilisi asjaolusid sellise täpsusega nagu oma hiljuti antud kirjalikus tunnistuses nii summade kui laenude tagasimaksmise osas, seetõttu ei pidanud kohus nimetatud tunnistaja ütlusi usaldusväärseks ja nendele ei tuginenud. Kohus aktsepteeris teise tunnistaja N. Z. kirjalikke ütlusi, kuid viimane ei saanud istungil vastata kohtu küsimustele. Kohus tegi järelduse, et kostja võttis kaks korda suuri summasid mitteusaldusväärsete N. Z. kirjalike ütluse põhjal. Kostja on märkinud, et N. Z. ei ole kunagi viibinud laenu andmise ja laenu tagastamise juures. Kohus jättis kostja vastuväite tähelepanuta.
4. Kostja pöörab kohtu tähelepanu tema poolt esitatud teatisele, mille kohaselt ta tagastas 105 000 krooni (tlk 25), ja mille suhtes on ekspertiisi kaudu kindlaks tehtud, et teatis on allakirjutatud R. N. poolt, kuid on teostatud juurde kirjutus „10“ ja teksti osa „sto pjat tõsjaz“. Jättes kõrvale juurdekirjutatud osa, kinnitab teatis, et 5 000 krooni on kostja laenajale tagastanud. Vaidlus käis maakohtus ainult 8 130 USD tagastamise üle, mis vastab 100 161,60 kroonile, kohus rahuldas hagi aga täies ulatuses märkimata, mida ta arvab 5 000 krooni tagastamise kohta.
5. Samuti leidis kohus, et ka tunnistaja G. B. ütlused ei ole usaldusväärseid. Kostja ei nõustu kohtu poolt tehtud järeldusega. Tunnistaja kinnitas, et kostja tagastas oma võla R. N. ning viimane kirjutas võlakirja raha tagastamise kohta. Kostja esitas kohtule teise võlakirja 8 600 USD tagastamise kohta, kuid sellel puudub kuupäev. Selleks, et tõendada, et kostja tagastas võla, oli taotletud tunnistaja G. B. ülekuulamist. Vastus apellatsioonkaebusele
6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
7. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühustada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse ilma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
8. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja õiguseellane (tlk 6-9) R. N. laenas 28.05.2004 kostjale 8 130 USD-d tagastamise tähtajaga 03.06.2004 ning et kostja allkirjastas selle kohta võlakirja (tlk 3 ja 5). Erimeelsust ei ole ka selles, et dollarites laenatud summa vastab põhivõlgnevuse osas 100 161,60 kroonile, samuti ei ole kostja seadunud kahtluse alla hagejapoolse intressiarvestuse õigusust, mille kohaselt on intressi suuruseks 26 042 krooni. Kuna nende asjaolude üle ei ole vaidlust ka apellatsioonimenetluses, ei ole kolleegiumil nimetatud eelduste paikapidavuses kahelda. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
9. Kostja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsust tõendite hindamise osas, leides, et maakohus on hinnanud ekslikult tunnistaja G. B. ütlusi ning tuvastanud vaidluses olulisi asjaolusid tunnistaja N. Z. mitteusaldusväärsete kirjalike ütluste alusel. Kolleegium ei nõustu kostja sellekohase seisukohaga ja leiab, et maakohus ei ole 4 tunnistajate ütlustele hinnangut andes menetlusnorme rikkunud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et G. B. ütlustest järelduvalt ei tea tunnistaja fakte vaidlusaluse laenu andmise ega tagastamise kohta. Tunnistaja on kirjeldanud R. N. ja kostja vahelist suhtlust, kuid fakte laenulepingu sisu ja selle täitmise kohta G. B. avaldada ei ole osanud (tlk 180181). Kuna TsMS § 251 lg 1 kohaselt saab tunnistaja ülekuulamise ainus eesmärk olla ütluste põhjal faktiliste asjaolude tuvastamine, on kohus jätnud G. B. ütlused vaidluse lahendamisel põhjendatult kõrvale. N. Z. kirjalikud ütlused (tlk 135-136 ja 154-155) on aga kooskõlas muude asjas esitatud tõenditega ja võimaldavad teha järeldust, et kostja poolt esitatud täitmiskviitung summale 8 600 USD (tlk 112-114) kajastab varasema laenu tagastamist 2003-ndal aastal ning et 28.05.2004 kostjale laenatud 8 130 USD-d (tlk 3) on jäänud siiani tagastamata. Tunnistaja on kinnitanud, et tema ütlustes kirjeldatud sündmused on leidnud aset tema silme all, tunnistajale on teada laenatud summade suurused ja nende tagastamise asjaolud ning kostja poolt 8 130 USD tagastamata jätmisel põhinenud R. N. surmani kestnud mure. TsMS § 253 võimaldab kohtul tunnistaja kirjalikke ütlusi tõenditena arvestada. Kohus on teinud 18.06.2009 määruse tunnistajatelt kirjalike ütluste võtmise kohta (tlk 143) ning andnud kostjale võimaluse tunnistajatele kirjalikult küsimusi esitada (tlk 142). Kostja ei ole tunnistajatelt kirjalike ütluste võtmisele TsMS § 333 lg-s 1 ja 2 sätestatud korras vastuväiteid esitanud ning seetõttu ei saa ringkonnakohus neid apellatsioonkaebuse lahendamisel TsMS § 333 lg-st 3 ja § 652 lg-st 6 tulenevalt arvesse võtta.
10. Kolleegiumi hinnangul on maakohus kostja poolt võla tagastamise kohta esitatud väidete tõesuses õigustatult kahelnud ka seetõttu, et kostja on esitanud kohtumenetluses võltsitud täitmiskviitungi (tl 25). Nimetatud asjaolu on tuvastatud kohtuliku ekspertiisiga (tlk 55-59 ja 87-95). Vaatamata sellele, et kõnealust täitmiskviitungit on juurdekirjutamisega võltsitud, tuleb seda tõendina esialgsel kujul, st juurdekirjutust kõrvale jättes, siiski arvestada. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus on hagi täies ulatuses rahuldanud, kuid ei ole otsuses 5 000 krooni laenamist ja tagasimaksmist puudutavas osas põhjendusi esitanud. Nagu eespool märgitud ei ole poolte vahel erimeelsust selles, et laenatud 8 130 dollarit summa vastab 100 161,60 kroonile. Kohus on mõistnud kostjalt hageja kasuks välja põhivõlana kokku 105 161,60 krooni, s.t et ka 5 000 krooni, mille kostja laenas R. N. 28.05.2004 laenutud 8 130 USD laenamise kohta koostatud võlakirjale tehtud täiendava kirje järgi (tlk 3). Kolleegium leiab, et kui jätta täitmiskviitungist tähelepanuta see teksti osa, mis on ekspertide sõnul kviitungile juurde kirjutatud, tõendab järelejääv teksti osa, et kostja on laenuandjale 5 000 krooni 07.02.2005 tagastanud. Apellatsioonkaebusele esitatud vastuses on hageja rõhutanud 5 000 krooni tagasimaksmise teel saadud täimiskviitungi võltsimise taunitavust, kuid ei ole kostja poolt 5 000 krooni laenuandjale tagastamist kahtluse alla seadnud. Eeltoodu põhjal tuleb jätta hagi põhinõude osas 5 000 krooni ulatuses rahuldamata.
11. Apellatsioonkaebuse ja hagi osalise rahuldamise tõttu jätab kolleegium menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 3,8 % ulatuses hageja ja 96,2 % ulatuses kostja kanda. Iko Nõmm Mare Merimaa Gaida Kivinurm 5